Jah, selle 18-19V toite peal on lühis.
Ning sinu, kui meistermehe ülesandeks ongi siis selle lühis-koerust tegeva "jubina" ülesleidmine.
Ja pole mingit vahet kas lühisesse on lennanud mõni kondekas või siis mõni muu "sajajalgne olend".
----------------------------------
PS: Dellides olen ise piisavalt lühises kondekaid vahetanud. Seega on see pigem Delli inseneride "haltuura", kui igasugu toitekõikumised skeemi edasi pääsevad ning siis need kondensaatorid, oma elu hinnaga, need kõikumised "kinni püüavad".
Vaata skeemi edasi, päris paljude sagedusmuundurite väljundites olevad FET'd kasutavad DC IN+ toidet. Kontrolli testriga DC IN+ ja "maa" vahelist takistust ja/või pingelangu (dioodi mõõtmisega, kui see on sinu testril). _________________ 1+1=0
Wordmc9: Alusta hoopis sellest, et sul on Delli korral tegu üsna suure paralleelahelatega selle +18V toite peal.
Seega pead lähenema sellega, et võimalikud paljud paralleelahelad "lahti harutad", kui on võimalik. Siis näed, kuhu suunda üldse see lühises jubin jääb.
Näiteks paraleelkondekate arv on kümnetes ja halvemal juhul joodadki neid järjest maha, mõõdad üle ja kui on terve, siis joodad tagasi.
Ei maini seda asjata, kunagi oli XPS-il 2 kondekat korraga lühises.
Kõik on õige, endalgi päris tihti juhtunud, et keraamilised kondekad lühises, kuid ennekõige võiks veenduda, millises vooluahelas lühis on. Selleks peab kontrollima DC IN+ kohas emaplaadil lühist "-", ehk maa suhtes oommeetriga. Kuna esimene FET on sul kontrollitud, siis tuleb seda teha PQ30 väljundis, ehk selle jalad 5-8. Sealt tuleb skeemi järgi edasi liikuda ning jälgida, kust on võimalik toiteahelaid lahutada. Mul pole käe pärast D610 täisskeemi, kuid plokkidena on sülearvutid ehitatud suht sarnaselt. Idee seisneb selles, et FET'e on parraleelahelates tunduvalt vähem kui kondekaid ja need peaks eelnevalt ära kontrollima. Mis puudutab lühises kondekate otsimist, on olemas päris tõhus meetod, mis aitab sellise kondeka üles leidmisel max 10min jooksul, aga see juba hoopis teine lugu. _________________ 1+1=0
Wordmc9: Jah, niikaua leiutad ja nuputad, kuni tester näitab, et kusagil enam 18V ahela peal seda lühist pole.
Aga neid ahelaid võib vabalt mõlemal pool plaati olla ja mööda plaati laiali olla.
robema: Tean küll, et katkiste kondekate üles leidmiseks on kümneid meetodeid. Lihtsalt juppide mahajootmine ning ülekontrollimine väga tihti väga hea ja kindel meetod. Kuigi jah, võib-olla kulutab rohkem aega võib-olla mitte.
Mida madalam pinge, seda ohutum on, et selle füüsika-labori katsetamisel ja midagi muud ohtu ei pane. Igasugu kõrgete katsepingete korral on alati olemas oht, et pinge võib kusagilt "edasi lipsata" mõnda kohta, kus ei tohi kõrget pinget kuidagi olla.
Kunagi katkisel emaplaadil ära nähtud, kuidas pinge juppidest läbi uhas.
Nii, et tester oma pingega on nii ja naa kõige ohutum asi.
------------------------
Osadel kordadel võib õnnestuda ka ahelate mõõtmine Milli-oommeetriga, aga mitte alati, kuna ahelaid on liialt palju paralleelselt.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
ülesandeks ongi siis selle lühis-koerust tegeva "jubina" ülesleidmine. 
