[Tanel]

link :: ERR Uudised


Euroopa rahvusvahelist võltsimisvastast võitlust käsitlev ACTA lepe võib olla hirmutavam oht kui USA internetipiraatluse tõkestamise seadus SOPA, arvavad internetivabaduse toetajad. Nii ACTA kui ka SOPA eelnõud on näiliselt suunatud võltsimise ja piraatluse vastu, kuid nende vastaste hinnangul on lepetel hoopis vastupidine efekt, kuna need piiravad internetivabadust, innovatsiooni ja võimalik, et isegi tsenseerivad internetti, kirjutab ERR vahendusel International Business Times.

SOPA on USAs põhjustanud ulatuslikke proteste ning esialgu näib, et kongress ja senat on loobunud netipiraatluse vastase seaduse senisel kujul arutamisest.

Nüüd on ka ACTA-vastased, alates tehnoloogia valdkonnas põhiõiguste eest võitleva Electronic Frontier Foundationist (EFF) kuni häkkerite rühmituseni Anonymous, leppe vastu liitunud.

Vaatamata ACTA ja SOPA sarnasustele, lõpeb nende lepete võrdlemine sageli tõdemusega, et kriitikute hinnangul on ACTA palju hirmuäratavam just tema ülemaailmsete mõjude tõttu. Siin on viis põhjust, miks kriitikud usuvad, et ACTA on suurem oht internetile:

1. Ulatus. Peamine põhjus, miks ACTA on paljude internetivabaduse pooldajate hinnangul hirmuäratav, on see, et tegemist on rahvusvahelise leppega. SOPA oli vaid eelnõu USA kongressis, kuigi tal oleks olnud teatud ülemaailmseid mõjusid, kuna see oli suunatud veebipiraatluse lõpetamiseks välismaistel veebilehekülgedel nagu näiteks Rootsi Pirate Bay.

ACTA seevastu paneks paika rahvusvahelise õigusliku raamistiku võltsimise, piraatluse ja teiste kuritegudega võitlemiseks. Kui ACTA heaks kiidetakse, siis selle asemel, et tegeleda kuritegudega erinevate riikide õigussüsteemis, saavad riigid neid kuritegusid lahendada uues juhtorganis, mis asub väljaspool ÜRO ja teiste institutsioonide tegevuspiirkonda.

See võimaldab kasutada ACTAt asutusel, mis asub väljaspool igat riiki, internetitegevuse mahasurumiseks. SOPAt oleks aga täide viinud olemasolevad USA agentuurid ja nad oleks saanud teha õiguslikku järelevalvet USA õigussüsteemis.

2. Läbipaistvus. Debatt SOPA üle leidis esialgu aset enamasti avalikkuse eest varjatult, kuid kuna see toimus USA kongressis, said internetivabaduse kaitsjad näha eelnõu mustandit ja sellega seotud materjale ning jälgida protsessi.

ACTA-leppe üle arutleti aga peaaegu täielikult suletud uste taga. Kui ei oleks olnud WikiLeaksi, mis avalikustas materjale läbirääkimistest ja leppe mustandvariandi, teaks maailm siiani väga vähe sellest, mida lepe täpselt kaasa võib tuua.

See tekitab aga muret inimeste hulgas, kes tahaksid kindlustada, et see lepe ei riku inimeste õigusi või piira internetivabadust viisil, mis kahjustaks internetti kui kohta, kus informatsioon liigub vabalt.

3. Heakskiitmise lihtsus. SOPA eelnõu jooksis rööbastelt maha, kuna see nõudis mõlema USA kongressi koja heakskiitu ja president Barack Obama allkirja. Kui see oleks heaks kiidetud, oleks seda olnud võimalik vaidlustada ja tulevastes kongressides muuta.

ACTA seevastu sai juba 2011. aasta 11. oktoobril USA allkirja ning Obama ei pidanud saama selleks nõusolekut üheltki organilt - ei kongressilt, ülemkohtult ega ka Ameerika rahvalt.

Nüüd, kui see on allkirjastatud, on USA valitsuse seadusandlikel organitel ja kohtutel vähe võimalusi seda lepet vaidlustada või muuta, ning ameeriklased peaksid järgima täiesti uut seaduste, piirangute ja regulatsioonide skeemi, mis võib neid viia silmitsi trahvide või vanglakaristustega, kuna see lepe asub täielikult väljaspool Ameerika õigussüsteemi.

4. Toetuse ulatus. Isegi enne, kui SOPA vastased suutsid vastuolulise eelnõu tagasi lükata, oli SOPAl ainult 31 kaastoetajat kongressis, mis tähendab, et see ei olnud algusest peale populaarne eelnõu. Vaatamata valjudele hüüetele, et SOPA ohustab internetti ja et kongress kiidab selle heaks, ei ole see olnud kunagi piisavalt lähedal sellele, et muutuks seaduseks.

ACTA aga on rahvusvaheline kokkulepe, mis tähendab, et see nõuab ühepoolseid allkirju, mitte hääli, mis põhinevad vähemalt osaliselt avalikul arvamusel. Ja Obama administratsioon juba allkirjastas leppe möödunud aastal. Kriitikud, nende hulgas Oregoni demokraadist senaator Ron Wyden, on kahelnud selles, kas see vastab põhiseadusele, et Obama võis allkirjastada niisuguse rahvusvahelise leppe, saamata heakskiitu kongressilt.

USA ei ole ainus, kes on ACTA leppele alla kirjutanud. Mullu 11. oktoobril andsid Tokyos toimunud tseremoonial leppele allkirja ka Austraalia, Kanada, Jaapan, Maroko, Uus-Meremaa, Singapur ja Lõuna-Korea, samas kui Euroopa Liit, Mehhiko ja Šveits lubasid seda teha lähitulevikus. See tähendab, et paljud maailma suurimad riigid mitte ainult ei toeta lepet, vaid on selle juba allkirjastanud.

Ka maailma suurimate tööstusriikide ühendus G8 on avaldanud ACTAle toetust, märkides juba 2008. aasta juulis ühises teadaandes: "Me julgustame kiirendama läbirääkimisi, et sõlmida uus rahvusvaheline õiguslik raamistik ACTA ja loodame, et kõnelused lõpevad selle aasta lõpuks."

5. Nähtavus. Kampaania SOPA peatamiseks algas suhteliselt vara selle väljatöötamise alguses. Selleks ajaks, kui SOPA jõudis minna esindajate koja õiguskomiteesse hindamisele, olid SOPA vastased teinud juba oma arvamuse sellest internetikasutajate hulgas avalikuks.

ACTA teisest küljest, on suuresti enamike inimeste radarilt väljas, kuigi see on olnud ametlikult arutluse all umbes viis aastat. Püüdlused selle vastu USAs on tagasihoidlikud ja USA on selle leppe niikuinii allkirjastanud. Kuid kriitikud jätkavad visalt - internetis koostatud petitsioonile ACTA vastu on USAs allkirja andnud üle 6000 inimese. Petitsiooniga kutsutakse "lõpetama ACTAt ja kaitsma inimeste õigusi veebiprivaatsusele."

Kuid ACTA nähtavus on üha kasvamas riikide hulgas, kes ei ole lepet veel allkirjastanud. Näiteks Poolas, kes küll allkirjastas leppe neljapäeval, põhjustas see varem ulatuslikke proteste ning pühapäeval sulgesid häkkerid Poola peaministri veebilehekülje, et näidata oma vastuseisu ACTAle.

[Veiks96]

Just see peitmine ja salatsemine ajab närvi

[gen]

inimesed võivad klähvida nii palju kui tahes, ikka läheb see läbi, kuans on veel riik inimesi kuulda võtnud

[Andium]

[Sults]

Kummaline hala käib selle ACTA vastu. Enamik artikleid sel teemal jätab mulje, et piraatluse ja võltsimise vastu võitlemine on miskipärast paha. Minu arvates on tore, et piraatlust ja võltsimist piiratakse.
Tsensuur seevastu toimib ACTAst sõltumatult. Laar kustutab oma Facebooki seinalt temale ebamugavad sõnumid täpselt sama moodi, nagu Postimees oma kommentaariumist või Tanel HV foorumist. Ei usu, et ACTA saaks siin midagi hullemaks muuta.

[Andium]

Sults, ACTA on rohkem inimeste jalgimine ja uute konkurentside kõrvaldamine kui piraatluse ja voltsimise vastu voitlemine. Kes kontrollib, et pole voimu kuritarvitatud. Keegi ei laida maha piraatluse ja voltsimise vastu voitlemist, vaid kuidas asju aetakse ning mis tegelt ACTA on.
ajagu asju avalikult mitte teiste seljataga kinniste uste taga.

[Sults]

Põhjuseta luuramine isikute eraelu järele mulle ei meeldi. Samas ei ole ma ise läbi lugenud ACTA lepingut ning kuna enamik artikleid ja raadiosaateid sel teemal peavad probleemiks just piraatluse ja kopeerimise vastast tegevust, siis see vihjamisi eraelulisele jälitamisele viitamine on minu jaoks jäänud äärmiselt ebamääraseks. Kas oleks võimalik, et keegi viitaks konkreetsetele ACTA sätetele, mis eraelulise jälitustegevuse kohta käivad? Varaste ja pättide jälitamise vastu pole mul midagi.

Ka käesolev artikkel ajab ju puhast jama: "Nii ACTA kui ka SOPA eelnõud on näiliselt suunatud võltsimise ja piraatluse vastu, kuid nende vastaste hinnangul on lepetel hoopis vastupidine efekt, kuna need piiravad internetivabadust, innovatsiooni ja võimalik, et isegi tsenseerivad internetti, kirjutab ERR vahendusel International Business Times. "
Minu arvates on võltsimise ja piraatluse piiramise vastupidine efekt nende tegevuste soodustamine.
Mul pole midagi selle vastu, kui piiratakse autori loata tema teoste või muu intellektuaalse omandi levitamist (ilmselt seda piiramist peetakse internetivabaduse piiramiseks), kellegi loodud innovaatiliste lahenduste loata ja tasuta kopeerimist (see on siis ilmselt innovatsiooni piiramine) ning suletakse piraatlust vahendavaid servereid (see on siis ilmselt see tsensuur).

[corvette]

Võta kätte ja loe aga need sätted läbi.
Mis ajal on valitsus inimeste probleeme kuulanud ja neile tõelisi lahendusi leidnud? Kõik probleemid mis meil on tekkinud, on nende endite tekitatud, et siis lahendus mida heakskiita oleks just selline, et saaks veel ühe nööri rahvale kaela siduda. See kõik, et see ACTA ja SOPA on piraatluse vastu võitlemiseks, on ilmselge ettekääne, et sinu elu kallal nuhkida. Olgu see internet või mis tahes, nii vaba see enam olla ei saa, sest suunata ja kontrollida on lihtsam kui sa ennast väljendada ei saa. Praegu on sõnavabadus just internet.
Ega sätetesse siis selgelt välja ei kirjutata, et see eraelude kallal nuhkimiseks on.

[ottf]

ega jah internet on ju tänapäeval tõsine pain in the ass valitsustele ja poliitikutele.

terve maailm teab kui kuskil keegi sigadusi teeb, igasugused sahker-mahker dokumendid lekivad ja skandaalid on meeletud, poliitikud kaotavad ebapopulaarsete otsuste pärast hääli kuna internetis tulevad asjad avalikuks kuidas üks või teine tegelane lihtalt kinni maksti. jne jne

ACTA põhiprobleem on see, et mis hiljem saama hakkab... hiljem võidakse teha ACTA all igasuguseid ägedaid kokkuleppeid.


ja kui see kõik nii "mõttetu" on ning "midagi ei muuda" siis milleks salatseda? Miks ei näidata dokumente ja miks tehakse otsuseid kuskil pommivarjendis, et jumalaeest keegi teada ei saaks!?

[tahanteada]

Sults: Alustuseks tasub ehk läbi lugeda hoopiski 28-dal jaanuaril, maailmas kõige rohkem tsiteeritud Blogi-lugu. Saad ülevaate nii SOPA-st, PIPA-st, kui ACTA-st ning saad natuke teada ka ACTA ohtlikkusest.

SteveLendmanBlog
Saturday, January 28, 2012
ACTA: Worse Than SOPA and PIPA
http://sjlendman.blogspot.com/2012/01/acta-worse-than-sopa-and-pipa.html

[ottf]

http://sjlendman.blogspot.com/2012/01/acta-worse-than-sopa-and-pipa.html

jah siin kah kõik ACTA pooldajad ainult sorry... mölisevad.

"ei ole nii"
"too näide, siis räägime edasi"
"midagi ei muutu, gtfo"

mitte keegi aga ei vaidle vastu juristidele või olen mina loll ja ei saa sellest aru?

kui juristid midagi ütlevad siis justmin istub näpud tagumiku all ja hakkb mingit oma juttu edasi rääkima ilma, et konkreetselt midagi reaalset vastu öelda - MIKS asjad ei saa olema nii nagu juristid seda näevad?

näiteks võtke see Stephen Lendman-i tekst ja vastake kasvõi siia miks tema väited väärad on!


mina ei ole jurist, mina ei ole poliitik... mina ei pea teadma ja oskama endale lahti tõlgendada ACTA sisu nii nagu ta on.
Sellejaoks on inimesed kes asja tunnevad ja oskavad - kui neil lööb peas kogu see teema häirekella siis võibolla tasub natukene neid ka uskuda või hakata antud teemal küsimusi küsima!

[Sults]

corvette, kas sina oled selle läbi lugenud?
Ma tervet seda paksu dokumenti ei viitsi läbi lugeda, sa ütle mulle vihjeks, milline ACTA punkt sulle kõige enam meelehärmi valmistab?
Muidu jääb mulje, et hüsteeria käib vaid kuulujuttude baasil.

[sakinaga]

ACTA on ju kõigesti ~25 lehekülge pikk dokument, ei tohiks raskusi valmistada selle läbilugemine.

Üldiselt keskenduksin punktidele 27.xxx, mõned olid veel kahtlased.

Ma ei ole ACTA vastu üldiselt, loomulikult tuleb autoriõigusi kaitsta, ent meetmed karistamiseks on praeguses ACTA-s liialt ülbelt kirja pandud.

[Sults]

No minul on mingi 56 lk versioon. Ja juriidilised tekstid ei ole just kõige kergemalt loetav kirjandus.
Ma olen selle diagonaalis läbi lugenud, minu arvates on see leping ADIBAS laadi võltskauba vastane. Midagi interneti sõnavabaduse vastast ja eraelu luuramise propageerimist kiirel lugemisel ei märganud.

Ok, leidsin ka 27 lk lõpliku teksti, kuid selle 27.xxx ei leidnud ikkagi midagi häirivat. Ehk siiski täpsustate, mis on halba võltsingute piiramises, võltsinguvastaste vahendite eemaldamise keelus jms?

[sakinaga]

Mina ei oska seda kindlasti sulle sobival määral seletada, soovitan kuulata näiteks Kuku saadet Restart, kus sama teemat arutati.
http://podcast.kuku.ee/2012/01/28/restart-2012-01-28/

[Sults]

No see Kuku saade ütleb kohe alguses, et ACTA lepinguna ei tekitagi muret, vaid see, kuidas seda rakendama hakatakse. Miks võidelda asjaga, mis ei tekita muret?
Asjaolu, et seda lepingut valmistati ette salaja, ei ole ju iseenesest kuritegu ega muuda akti olemust.

[sakinaga]

Soovitan saade lõpuni kuulata.

[Sults]

No 30 esimest minutit, mis praegu kuulatud, kinnitavad küll täielikult seda, mida ma sellest arvan.
Eks kuulan lõpuni.
Edit: ka lõpp ei toonud mingit üllatust.
Kogu raadiosaate kokkuvõttes tõi ACTA vastane esile paar konkreetset riski:
1. kartis seda, et kui on mitu e-lugerit, siis ühest neist ametlikult ostetud e-raamatu teise tõstmine võib saada karistatud. Ma ise e-raamatuid ei kasuta ja ei tea ka nende kopeerimise lubatavust, seega ei oska hinnata, kas tohib kopeerida või mitte. Aga ei tunne ka vähimatki muret, kui ikka ei tohi, siis lihtsalt ei kopeeri.
2. kartis seda, et VLC playeriga vale regiooni DVD-sid vaadates võib saada karistada. Aga miks peab üldse ostma vale regiooni plaate? Need on ju ka praegu legaalselt müügil vaid nendes regioonides, kus ette nähtud. Ise ma eriti filme ei vaata, need paarkümmend filmi, mis mul on, on kõik legaalsed ja see teema mind vähimalgi määral ei puuduta.
3. ´kartis, et internetipakkuja sunnitakse võimudega koostööle autoriõiguste rikkumiste avastamiseks. Samas need teevad juba praegu sellist koostööd. Ja kui ei riku, pole ju ka probleemi.
4. Mingi mure oli seoses Linuxiga ka, aga ma ei saanud sellest aru. Kas Linuxi kasutamine on Acta seisukohalt kuritegu? Vaat see oleks küll pahasti!
5. Mingi arusaamatu jutt oli ka youtube videote kohta. Et kui kasutaja vaatab sealt autoriõigusega kaitstud videot, siis võetakse tal nett ära. Mulle tundub see huumorina. Ma ei oska sellist jama Acta mõne sättega kuidagi kokku viia.

[denis28]

The Past Present and Future of Internet Censorship! "ACTA SOPA PIPA"
http://youtu.be/RmcfKME9zjA

[SKG]

[Qso]

Praeguse ACTA teema juurde sobib loeng Laws that choke creativity (TED.com) nagu rusikas silmaauku! Ja pakub välja isegi võimaliku lahenduse.

[denis28]

ni et inimesed , nautige viimaseid päevi veel enamvähem vabas internetis
pärast saame hakkama ainult nii vist http://acidcow.com/pics/20120130/acid_picdump_96.jpg

[MatchMaker]

Ei osanud ühtegi teise teemasse postitada, keegi kes saab võiks siia alasse teha mingi üleüldise tsensuuri teema kuhu selliseid uudiseid postitada.


Russian Duma adopts 'web blacklist' bill despite SOPA-style censorship outcry
http://www.rt.com/news/wikipedia-yandex-censorship-bill-936/

China Internet Censors Want To Prescreen Online Videos
http://www.huffingtonpost.com/2012/07/11/china-internet-censors-videos_n_1663853.html

[SKG]

MatchMaker, void ju ACTA ja tsensuuri foorumisse uue teema teha kui sisu selle alla laheb.

[MatchMaker]

Mõtlesingi ACTA ja tsensuuri alla, ise ei saa siia uut teemat teha. Aga muidu Venemaa ja Hiina lobi ÜRO.s interneti tsenseerimise osas läheb ka üha hullemaks, mis võib ilmselt pikemas perspektiivis olla palju kahjulikum kui igasugused ACTA.d ja SOPA.d