[Tanel]

link :: BSA


Pressiteade BSA 21.11.2011 - Windowsi piraatkoopiate kasutamise riske uurivas analüüsis uuriti internetis saadaolevaid ning käest-kätte müüdud Windowsi tarkvara ning leiti, et 96% juhtudest esines tootekoodis muudatusi. Venemaal läbi viidud uuringu kohaselt sisaldavad 6% veebist leitavast ning 25% kõigist füüsilisel kandjal piraattarkvarast viiruseid või pahavara.

„Internetist alla laetud ja ebaseaduslikult ostetud piraattarkvaraga võib küberkurjategija saada ligipääsu kõigile arvutis olevatele andmetele – paroolidele, pangakontole ja e-kirjadele,“ rääkis Kaido Uduste, vandeadvokaat ja BSA (Business Software Alliance) esindaja Eestis. „Venemaal läbi viidud uuring näitab, et praktiliselt kõik ebaseaduslikest kanalitest hangitud programmid on mingil määral ümber kodeeritud – sisuliselt teeb inimene sellega ise häkkeritele oma esiukse lahti,“ lisas Uduste.

„Füüsilisel kujul võltsitud tarkvara pole Eestis eriti levinud, aga sellevõrra rohkem laetakse piraattarkvara alla internetist. Kui inimene on siiski ostnud programmi, mille puhul on kahtlus, et tegu on piraatkaubaga, tuleks kindlasti pöörduda politsei poole,“ rääkis Lõuna prefektuuri majanduskuritegude talituse vanemkomissar Raivo Tamme. „Eestis puudub statistika selle kohta, kui palju ebaseaduslikku tarkvara alla laetakse. Tõenäoliselt on pahavaraga nakatatud piraattarkvara protsent Eestis sarnane Venemaal läbiviidud uuringu omale,“ lisas Tamme.

Analüüsi viisid läbi Group-IB eksperdid, et teha kindlaks kui suur osa võltsitud operatsioonisüsteemide koopiatest on mittetoimivad või sisaldavad tarbija jaoks soovimatuid ohtusid. Uuringu käigus tõmmati internetikeskkondadest alla ja osteti turult Windowsi operatsioonisüsteemi piraatkoopiad. Tooteid uuriti, et teha kindlaks, kas need sisaldavad pahavara või muutusi tootekoodis. Ilmnes, et 29% torrentina alla laaditud tarkvarast ei toiminud üldse.

Samuti sisaldas 4% BitTorrent võrkude kaudu tõmmatud tarkvarast programme, mis on ette nähtud paroolide ja muude isikuandmete varastamiseks. Turul levivatest tarkvarakoopiatest leiti selliseid programme märkimisväärselt enam: andmeid kopeerivat tarkvara leidus 12,5% toodetest.

Uuring hõlmas kolme Microsofti enamlevinud operatsioonisüsteemi: Microsoft Windows XP, Vista ja Windows 7. Kokku analüüsiti 175 eri allikatest pärit võltsitud koopiat. Kahjustavate programmide avastamiseks kasutati mitmeid erinevaid viirusetõrje vahendeid.

Septembris avaldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt on iga viies eestlane ostnud enda teada originaaltarkvara, mis hiljem on osutunud võltsingust. Uuringu järgi ei tea 58 protsenti eestlastest, et Euroopa Liidus on kehtestatud ühine seadusandlus piraatlusvastaseks võitluseks.

Lisainformatsioon:
Business Software Alliance (BSA)
http://www.bsa.ee

[mahno]

Huvitav kui suur osa sellest pahavarast ja ümberkodeerimisest oli puhtalt windowsi aktiveerimiskoodi õhku laskmine?

[Ho Ho]

[Osiris]

Kui ikka niisama rääkimine BSA-l ei õnnestu siis hakatakse rääkima, et piratarkvaras igasugu pahalasi sees.

Seda, et sees võib olla teab mida on ammu juba teada aga imelik, et BSA selle nüüd avastas...

[dud66]

Otsisid igasugu nurgatagustet kohtades jne. ning tegid statistika erinevate saadavalolevate piraatkoopiate kohta võtmata arvesse, et enamus tõmbab TPB trusted kasutajatelt ?

[-Koppel-]

Pädev oleks jah hinnata võrdsetel alustel. Kui 1000 inimest tõmbavad ilma pahavarata pira versiooni ja 10 hangivad kusagilt nurgatagant mingi kahtlase üllitise, siis nende mõjud ei ole ju võrdsed.
Uuring aga väidab, et 6% veebis leitavast sisaldab pahavara. Justnimelt veebis leitavast. Et kui leian ühe populaarse puhta ja ühe nakatatud jura, siis 50% leitud piraatkaubast sisaldab pahavara - täiesti õige, aga täiesti olukorda mittepeegeldav statistika.

Reaalsus:
1010 inimesest 1000 ehk 99% said pahavarata versiooni
1010 inimesest 10 ehk u. 1% said nakatunud versiooni.

[CnZ]

Ärge muretsege, kõik piraatlusevastased organitsatsioonid koostavad statistikat halvas valguses. Nad ju peavad meediatööstusele enda eksistentsi tõestma.

[ibndaud]

ise elan küll olude sunnil seadusliku tarkvara otsas (amet kohustab), aga sellegipoolest pean tõdema, et bsa on ikka üks täielik bs agentuur.
see "29 %" asju, mis üldse käima ei läinud, on torrentitesse bsa tüüpide enda laetud, et rohkem vett segada.
valdav enamus igasugu kräkkide tüüpkäitumismustreid, mis winnilise aktiveerimise rajalt maha võtavad, on bsa algatusel viirusetõrjetootjate viiruselisti lisatud ja annavad häire. kas aga tegelikult midagi ohtlikku seal peitub on vägagi kaheldav.

[CnZ]

Endal muidugi valdav osa tarkvarast legaalne, kaasaarvatud operatsioonisüsteem, aga teatud laadi muusikat, filme jms lihtsalt seaduslikke kenaleid pidi pea võimatu omandada, rääkimata eestikeelsetest subtiitritest.

See on tõsi, et need agentuurid ise laadivad üles pahavara täis tarkvara, et statistikat kõigutada. AiPlex oli üks taoline, kes lisaks crapware'i üleslaadimisele ka DDoS'is saite ebaseaduslikult ning tunnistas seda, mispeale nad koheselt luubi alla võeti.

[meybo]

[SKG]

Netist tommatud Windowsi julgeks installida ainult siis kui ISO faili hash klapib Microsofti lehel oleva vaartusega.

[neros]

SKG, siis võiks ju Microsofti lehelt sikutada juba :p

[iguaan]

nad võiksid proovida paremat uuringut, palju pahavara jms leiab nö dambjuuserite masinast, mis on originaal windowsiga

[Mihkel.]

[SKG]

[heikis]

microsoftil on ka täiesti avalikud mirrorid osade opsüsteemide allalaadimiseks

[ufo56]

[SKG]

[ufo56]

Pole siiamaani olnud miskit. Vähemalt ei tule ette. Kui tahan originaali siis kasutan kas läbi msdnaa või mingi muu nipi

[indu]

[Tomorrow]

[tahanteada]

tomorrow: Pigem ikka vastupidi, et mida uuem toode turule tuleb, siis kohe pööravad ka viirusekirjutajad sellele on kurja pilgu.

[reints]

[RaleStinre]

No kuidagi peab ju suurendama originaaltarkvara müüki- selleks on see väga lihtne nipp, reaalset statistikat on siin aga absurdilähedaselt.

[reints]

Ja viiruse tõrjet vaja ka müüa ja selle pärast vaja neil ka ise viiruseid toota
Pärast tuleb kiidulaul meie oma on parim võtab selle maha mille ise tegime

[meybo]

[reints]

Niisama lahmin

[Betamax]

[Draax]

[Noname]

Pole sellega küll nõus. Kinos ikka väga halb pilt ja vilets heli. Mingit elamust sealt raske saada. Hea kodusüsteem ikka kordades parem. 3D on surnud teema, on seda enne üritatud massidele peale suruda on feilinud ja feilis ka seekord.

[-Koppel-]

Kinos halb pilt ja vilets heli, kodusüsteem kordades parem? Mis ulme süsteem sul kodus on?
Solarises olev Meyer Soundi helisüsteem oli Euroopas esimene omataoline. Sama süsteem on ka George Lucase erakinos Skywalker Ranchis.
http://www.solaris.ee/cinamon-votab-esimese-kinona-euroopas-kasutusele-meyer-soundi-uusima-tipptasemel-helisusteemi/

Juhtusin seal olema, kui Nokia Kontserdimajas seda süsteemi testiti, parim heli mida kuulnud olen.

Meyer Sound case study: Solaris, Nokia Concert Hall
www.meyersound.com/pdf/brochures/ms_solaris_cs.pdf (3,54mb)

3D kohapealt olen nõus. Head sisu see ei asenda. Eriefekti filmidest on ammu kopp ees.

[Ho Ho]

Samas kinos on valdavalt istumine suht ebamugav ning igasugu muu rahvas segab. Omas kodus ronid diivaninurka, viskad jalad lauale, elukaaslase kaissu ning olemine kõvasti mõnusam kui suvalises kinosaalis

[Noname]

Kinos sound ainult siis hea, kui istud täpselt keskel. Igalpool mujal on heli paigast ära ja see on paratamatu suure saali puhul. Teiseks lõigatakse helitrackil ülemine kõrge ots kinos ära. Mulle meeldib kui kuulen kogu kupatust. Ja pilt on igaljuhul palju kordi sitem heast fullhd telekast.

[eix666]

Maitse/kuulmise asi, pole veidi aega solarise kinno juhtunud, aga mingi aeg tagasi oli küll seal heli nii valjuks keeratud, et ma pidin kõrvatroppe kasutama, et seansi lõpuks pea ei valutaks (kõrged helid lõikasid ikka eriti valusalt), mis kvaliteedist me sellisel juhul rääkida saame?

[-Koppel-]

Ka mulle meeldib pigem koduses intiimsemas keskkonnas filme vaadata. Küll aga ei taha eriti uskuda, et HV kasutajatel kodus kinost parem heli ja pilt on.

Kvaliteet on muidugi suhteline, kui kodus kõrgsagedus häirib, keerad seda maha. Kinos oled vait ja kannatad. Kas seda just helikvaliteediks pidada saab aga kui miskit ikka häirib, siis kvaliteet ajaga samuti tegu ei ole.

Mina käin suhteliselt tihti kinos, heli ei häiri, pilt on väga hea, toolid on mugavad ja tüdruku saab ka peale kino kaissu võtta - saabki rohkem filmile keskenduda.

[Noname]

Mine siis vaata euronicsis fullhd telekate pilte ja võrdle seda kinos projekteeritavaga

[-Koppel-]

Ma ei saa täpselt aru millel sinu pildikvaliteedi väide baseerub.
Kui kontrastil, siis on loogiline, et projektor ei suuda kustunud LED-iga sama tumedat musta värvi kuvada. Sellest tulenevalt on ka teleri värvid palju kirkamad. Paljudele on just see pildikvaliteedi mõõdupuuks. Isiklikult eelistan värve, mida filmi režissöör tahtis, et ma näeksin ning need kattuvad pigem projektori kui teleri produtseerituga.

Kui resolutsioonil, siis 4K projektoreid meie maal ei ole aga 2K digitaalprojektorid on CocaCola Plaza kuues saalis. Seega sama või kõrgem FullHD resolutsioonist.
Mahamängitavate filmide bitrate on kordades kõrgem Blu-ray omast.

Kui sa arvad, et Euronicsi FullHD telerid näitavad paremat pilti kui Christie CP2000 projektor, siis see on sinu eelistus ja ma ei kavatse sinu arvamust muuta. Ma lihtsalt ei mõista kus kohast tuleb väide "Kinos ikka väga halb pilt"
Proovi korra Coca Cola Plaza esimesse saali midagi vaatama minna. Osta netist pilet, ilusasti keskele ülemise kolmandiku peale ning hinda uuesti. Viimased korrad olen mõelnud, et täitsa pe*ses kui hea pilt.

[mikk36]

Mis "resoga" filmilindid on?
Solarise projektsooniruumis jalutades oli näha nii digisignaalist maha mängimist kui ka filmirullidelt.
Kenad 1.5m diameetriga filmirullid olid btw

[Ho Ho]

4k resost pole suuremat tolku kui kaetav vaateväli on väiksem kui asjaliku teleka-monitori puhul.

[Noname]

[-Koppel-]

Filmide digital intermediate (kus tehakse arvutiga eriefektid ja muu CGI) on 2K ehk 2048x kõrgus, mis varieerub vastavalt küljesuhtele. Kui õnnestub vaadata filmi, mida vahepeal digitaliseeritud ei ole, siis selle resolutsioon sõltub filmi tundlikusest. Peenema teraga väiksema valgusjõudlusega film on kõrgema resolutsiooniga, suurema teraga "mürasem" valgusjõuline film madalama resoga.

http://en.wikipedia.org/wiki/Film
However, the nature and structure of film prevents an apples-to-apples comparison with regard to resolution.[12] The resolving power of film, and its ability to capture an image which can later be scanned to a digital format, will ensure that film remains a viable medium for some time to come.[citation needed] Currently the super-16 format is seeing use as a capture medium, with digital scanning and post-production providing good results.[13][14] Despite advances in digital capture, film still offers unsurpassed ability to capture fine detail beyond what is possible with digital image sensors. A 35 mm film frame, with proper exposure and processing, still offers an equivalent resolution in the range of 500 mega pixels

See 500 Mpix on muidugi suht bullshit, mingis laboris võib luurelennukite pildid sellise eraldusega saada. Optika seab varem piirid.
Kui optika lahutab 50 joonepaari millimeetri kohta (väga hea), siis Super 35 filmi kaader (24,89 x 18,66 mm) saab lahutada 2489 x 1866 pixelit, mis teeb kokku närused 4,6 Megapixelit.
Eks see film umbes sellise resolutsiooniga ole. Plussiks muidugi see, et kõik värvikanalid on sellise resolutsiooniga.

Digikaameratel loetakse punane, roheline, sinine mõõda külgi kokku ja üteldakse, et niipalju pixeleid ongi. Tegelikult ei ole, sest üks pixel peaks kõiki värve sisaldama.

Seetõttu on sama resoga filmipilt parem. Digipildi roheline värvikanal on poole resolutsiooniga ning sinine ja punane kumbki veerand resoga.

[reints]

Ja ma ei saa nüüd aru kuidas see kõik piraatlusega seotud on ?
Umbes nii, et kui sul on hea tehnika siis pead kindlasti torrente rabama või ?
Iga inimene teab ise kas vaatab filmi kodus või käib kinos. Valikute küsimus

[Draax]

[vladimir]

[Dirty Harry]

[mikk36]

Mark0, teoreetiliselt jah, aga valgustatakse mingi kindla kvaliteediga see lindile, eelnevalt töödeldakse digitaalselt mingi kindla kvaliteediga jne.

[Dirty Harry]

[mikk36]

Mark0, teoorias jah piiramatu, kuid nagu Koppel varem välja tõi, siis optika seab piirid ette, lihtsalt ei saa nii selget pildi sinna lindile, kui lint ise kannataks.

[tahanteada]

mikk36: Õigem on vist ikka nii öelda, et rahakoti paksus pani ette piiri, kui kallist ja millise kvaliteediga optikat ja tehnikat üleüldse osta suudeti.

Mäletan veel siiani, kuidas üks väike külakino unistas uuest tehnikast, Vene aja tehnika asemele, kuid mis jäi ostmata, kuna alevivalitsusel polnud neid miljoneid kroone olemas, mis uuema aja tehnika maksnud oleks.

[vladimir]