[mightythor]

et miks sisevõrgus olevad aadressid on alati sellisel kujul? On see mingi standard?

[doh]

[Ho Ho]

http://en.wikipedia.org/wiki/Subnetwork#Private_subnets
http://en.wikipedia.org/wiki/Private_network
http://tools.ietf.org/html/rfc1918

[mightythor]

[mikk36]

seebikarpidel ei saa, targematel saab

[eldorado]

defaultis niimodi seisab - ja paljud nii j22tavad. AGA trendneti ruuteril/AP monedel - defaultis 10.0.0.x vorgustandart - nii et see ei mangi rolli, kasutada voib mis iganes.

[Death]

Viisakas ja hea on panna oma aadressid privaatvõrkudele määratud aadressivahemikest, sest nede aadressite kohta teab internet et neid on palju, ja nendega ei tegele.

Ho-Ho esimeselt lingilt:

10.0.0.0 - 10.255.255.255 /8
172.16.0.0 - 172.31.255.255 /12
192.168.0.0 - 192.168.255.255 /16

Sellised on need kokkulepitud vahemikud. Midagi muud ei kasutata sellepärast, et kuigi väljast miski sinu võrku ei satu, aga sina juhtud olema hõivanud mingi mitteprivaatse vahemiku siis või avastada et sinu soovitud masina asemel laiast maailmast üritatakse ühenduda nii nagu oleks see masin sinu sisevõrgus. Ja ongi asi kapput. Pealegi, pole ju mingit erilist põhjust pornot genereerida...

Ja standard on AFAIK mingit sorti plagu, jutt siiski standarditest.

[Ivoshiee]

[eldorado]

[DigeBeni]

[mikk36]

[SKG]

mõned pole vist peale trendneti karpide muud näppinudki ja arvavad, et see ongi see kogu tõde

[mikk36]

kohe kindlasti rohkem kui vaid trendneti näpitud

[Dijital]

trendneti karpidel saab ka

[8]

Aga...
kas keegi on leidnud mingit taustinfot selle kohta, et mis põhjusel kunagi ajalooliselt need sisevõrgu aadresside algused, eriti just see 192.168.... just selliste täiesti suvaliselt võetud numbritena näivad? Ainult see esimene 10... algusega seeria on lihtsalt meeldejääv. Oleks ju võinud 192.168.... asemel ka näiteks 200.0.... võtta? Neid sisevõrgu IP-sid on tohutult palju vaja masinaid konfides adminnidel sisse trükkida ja teisalt jällegi algajatel eriti raske meelde jätta, et mis need algusnumbrid ikka olidki. Lõpunumbritega on lihtsam, neid saab ise (või lasta võrguadminnil) meeldejäävalt valida.

[AzA]

jube ülisheff flash

http://www.nro.net/archive/news/rir-history.swf

[lauri]

[taavi]

lauri, ei ole nii. elu eest norin, aga on üks class A võrk, 16 class B võrku ja 256 class C võrku.

pole aimugi, miks ip-d on just sellised nagu nad on. ei leidnud ühtegi seletust, miks just nii. arvatavasti võeti lambist vabad vahemikud.

[mikk36]

flashi järgi võib järeldada, et need olid 3 esimest suuremat võrku

[lauri]

No ma ei tea nüüd... Cisco kursusel väideti, et asi nii on.

Class A Network -- binary address start with 0, therefore the decimal number can be anywhere from 1 to 126. The first 8 bits (the first octet) identify the network and the remaining 24 bits indicate the host within the network. An example of a Class A IP address is 102.168.212.226, where "102" identifies the network and "168.212.226" identifies the host on that network.

Class B Network -- binary addresses start with 10, therefore the decimal number can be anywhere from 128 to 191. (The number 127 is reserved for loopback and is used for internal testing on the local machine.) The first 16 bits (the first two octets) identify the network and the remaining 16 bits indicate the host within the network. An example of a Class B IP address is 168.212.226.204 where "168.212" identifies the network and "226.204" identifies the host on that network.

Class C Network -- binary addresses start with 110, therefore the decimal number can be anywhere from 192 to 223. The first 24 bits (the first three octets) identify the network and the remaining 8 bits indicate the host within the network. An example of a Class C IP address is 200.168.212.226 where "200.168.212" identifies the network and "226" identifies the host on that network.

Class D Network -- binary addresses start with 1110, therefore the decimal number can be anywhere from 224 to 239. Class D networks are used to support multicasting.

Class E Network -- binary addresses start with 1111, therefore the decimal number can be anywhere from 240 to 255. Class E networks are used for experimentation. They have never been documented or utilized in a standard way.

[AzA]

avat lauril on õigus

aga küsimus on selles, et miks C klassi võrk alati on meil 192.168.x.x, miks mitte 193.168.x.x

meibi meibi selle pärast, et 192 on esimene C klassile reserveeritud võrgu osa?
siis aga tekikb kysimus, et miks B 172 mitte 168

[mikk36]

AzA, paikapandud privaatala lihtsalt

[kännuämmelg]

ilus oleks küll kasutada kohtvõrkude puhul õige klassi aadresse aga.. kas keegi teab eestis a-klassi mastaabiga sisevõrku ? 8)
samas kasutatakse 10.*.*.* aadresse sisevõrkudes päris tihedalt maskiga 255.255.255.0

eks see kogu pull ole tõesti segaduste vältimiseks, et sis- välisvõrke mingil moelgi standardiseerida

[mikk36]

kännuämmelg, võrgupidudel kasutatakse kah nagu 255.255.0.0 subnetina, rohkem pole lihtsalt vaja
ainuke lisapluss siis 255.0.0.0 subneti kasutamiseks kuskil suurfirmas oleks struktureerimine

[kännuämmelg]

olen Sinuga rohkem, kui päri.. kuid algse idee järgi võiks 254 masina piiridesse jääva võrgu 255.255.255.* kasutajad kasutada ju c-klassi, 255.255.*.* mahtude kasutajad B-klassi jne .
8)
kuivõrd see aga pole kohustuslik ja otseselt kedagi ei sega, on ka enamaltjaolt mugav, ning tagab ka algelise turvalisuse (teadmatu nagaman ei pruugi läbi lõigata, et kogu elu ei käi 192.168 aadressiruumis ning skannerikasutamist pole veel sõprade käest kuulnud), siis kasutatakse erinevaid klasse üpris suvaliselt