[mightythor]

et miks sisevõrgus olevad aadressid on alati sellisel kujul? On see mingi standard?

[doh]

[Ho Ho]

http://en.wikipedia.org/wiki/Subnetwork#Private_subnets
http://en.wikipedia.org/wiki/Private_network
http://tools.ietf.org/html/rfc1918

[mightythor]

[mikk36]

seebikarpidel ei saa, targematel saab

[eldorado]

defaultis niimodi seisab - ja paljud nii j22tavad. AGA trendneti ruuteril/AP monedel - defaultis 10.0.0.x vorgustandart - nii et see ei mangi rolli, kasutada voib mis iganes.

[Death]

Viisakas ja hea on panna oma aadressid privaatvõrkudele määratud aadressivahemikest, sest nede aadressite kohta teab internet et neid on palju, ja nendega ei tegele.

Ho-Ho esimeselt lingilt:

10.0.0.0 - 10.255.255.255 /8
172.16.0.0 - 172.31.255.255 /12
192.168.0.0 - 192.168.255.255 /16

Sellised on need kokkulepitud vahemikud. Midagi muud ei kasutata sellepärast, et kuigi väljast miski sinu võrku ei satu, aga sina juhtud olema hõivanud mingi mitteprivaatse vahemiku siis või avastada et sinu soovitud masina asemel laiast maailmast üritatakse ühenduda nii nagu oleks see masin sinu sisevõrgus. Ja ongi asi kapput. Pealegi, pole ju mingit erilist põhjust pornot genereerida...

Ja standard on AFAIK mingit sorti plagu, jutt siiski standarditest.

[Ivoshiee]

[eldorado]

[DigeBeni]

[mikk36]

[SKG]

mõned pole vist peale trendneti karpide muud näppinudki ja arvavad, et see ongi see kogu tõde

[mikk36]

kohe kindlasti rohkem kui vaid trendneti näpitud

[Dijital]

trendneti karpidel saab ka

[8]

Aga...
kas keegi on leidnud mingit taustinfot selle kohta, et mis põhjusel kunagi ajalooliselt need sisevõrgu aadresside algused, eriti just see 192.168.... just selliste täiesti suvaliselt võetud numbritena näivad? Ainult see esimene 10... algusega seeria on lihtsalt meeldejääv. Oleks ju võinud 192.168.... asemel ka näiteks 200.0.... võtta? Neid sisevõrgu IP-sid on tohutult palju vaja masinaid konfides adminnidel sisse trükkida ja teisalt jällegi algajatel eriti raske meelde jätta, et mis need algusnumbrid ikka olidki. Lõpunumbritega on lihtsam, neid saab ise (või lasta võrguadminnil) meeldejäävalt valida.

[AzA]

jube ülisheff flash

http://www.nro.net/archive/news/rir-history.swf

[lauri]

[taavi]

lauri, ei ole nii. elu eest norin, aga on üks class A võrk, 16 class B võrku ja 256 class C võrku.

pole aimugi, miks ip-d on just sellised nagu nad on. ei leidnud ühtegi seletust, miks just nii. arvatavasti võeti lambist vabad vahemikud.

[mikk36]

flashi järgi võib järeldada, et need olid 3 esimest suuremat võrku

[lauri]

No ma ei tea nüüd... Cisco kursusel väideti, et asi nii on.

Class A Network -- binary address start with 0, therefore the decimal number can be anywhere from 1 to 126. The first 8 bits (the first octet) identify the network and the remaining 24 bits indicate the host within the network. An example of a Class A IP address is 102.168.212.226, where "102" identifies the network and "168.212.226" identifies the host on that network.

Class B Network -- binary addresses start with 10, therefore the decimal number can be anywhere from 128 to 191. (The number 127 is reserved for loopback and is used for internal testing on the local machine.) The first 16 bits (the first two octets) identify the network and the remaining 16 bits indicate the host within the network. An example of a Class B IP address is 168.212.226.204 where "168.212" identifies the network and "226.204" identifies the host on that network.

Class C Network -- binary addresses start with 110, therefore the decimal number can be anywhere from 192 to 223. The first 24 bits (the first three octets) identify the network and the remaining 8 bits indicate the host within the network. An example of a Class C IP address is 200.168.212.226 where "200.168.212" identifies the network and "226" identifies the host on that network.

Class D Network -- binary addresses start with 1110, therefore the decimal number can be anywhere from 224 to 239. Class D networks are used to support multicasting.

Class E Network -- binary addresses start with 1111, therefore the decimal number can be anywhere from 240 to 255. Class E networks are used for experimentation. They have never been documented or utilized in a standard way.

[AzA]

avat lauril on õigus

aga küsimus on selles, et miks C klassi võrk alati on meil 192.168.x.x, miks mitte 193.168.x.x

meibi meibi selle pärast, et 192 on esimene C klassile reserveeritud võrgu osa?
siis aga tekikb kysimus, et miks B 172 mitte 168

[mikk36]

AzA, paikapandud privaatala lihtsalt

[kännuämmelg]

ilus oleks küll kasutada kohtvõrkude puhul õige klassi aadresse aga.. kas keegi teab eestis a-klassi mastaabiga sisevõrku ? 8)
samas kasutatakse 10.*.*.* aadresse sisevõrkudes päris tihedalt maskiga 255.255.255.0

eks see kogu pull ole tõesti segaduste vältimiseks, et sis- välisvõrke mingil moelgi standardiseerida

[mikk36]

kännuämmelg, võrgupidudel kasutatakse kah nagu 255.255.0.0 subnetina, rohkem pole lihtsalt vaja
ainuke lisapluss siis 255.0.0.0 subneti kasutamiseks kuskil suurfirmas oleks struktureerimine

[kännuämmelg]

olen Sinuga rohkem, kui päri.. kuid algse idee järgi võiks 254 masina piiridesse jääva võrgu 255.255.255.* kasutajad kasutada ju c-klassi, 255.255.*.* mahtude kasutajad B-klassi jne .
8)
kuivõrd see aga pole kohustuslik ja otseselt kedagi ei sega, on ka enamaltjaolt mugav, ning tagab ka algelise turvalisuse (teadmatu nagaman ei pruugi läbi lõigata, et kogu elu ei käi 192.168 aadressiruumis ning skannerikasutamist pole veel sõprade käest kuulnud), siis kasutatakse erinevaid klasse üpris suvaliselt

[Markos]

Milleks niipalju mõtetut jahu antud teema ümber ? Aegade alguses moodustas interneti kogumik privaatvõrke, mis olid omavahel staatiliselt seotud. Selge on see, et asja laienedes antud valem enam ei toimi, ning ka muudel põhjustel toodi sisse nn avalikud aadressid , dünaamilised ruutingud, ning AS'id. Kogu IPv4 aadressruumist on eraldatud tükikesed privaatvõrkudele, need seisavad täiesti eraldi, neid ei ruudita, ega karjuta välja mitte kusagil. Privaatvõrgu loomisel on lihtsalt vaja jälgida, et eraldatud alast välja ei minda, see kui suure tüki sa koguruumist võtad, pole antud kontekstis oluline. Tavaliselt piirdutakse ühe C klassiga (subnetted as C, mitte C klassi ip), ehk siis /24, ehk lahtikirjutatuna 255.255.255.0, mis annab 254 kasutatavat ip aadressi, millest tavaolukorras on enam kui küll. Keegi ei keela muidugi vajadusel seda C'd veel omakorda väiksemateks tükkideks teha, /25, ehk 255.255.255.128, annab meile 126 kasutatavat aadressi jne. Kui peaks tekkima vajadus näiteks 2 C klassi suuruse tüki järele 510 aadressi, võime võrku väljendada aga hoopis näiteks maskiga /23, ehk 255.255.254.0.
Üliselt on mõistlik võrkude planeerimisel siiski mitte väga laiutada, see vähendab tunduvalt probleeme mis võivad tulevikus tekkida, kui juhtumisi peaks olema vajalik võrke juurde tekitada.

[kännuämmelg]

emm..... mida Sa siis nii uut ütlesid, mida siin juba kord mainitud pole?..

[Markos]

Et inimesi vähe loovamalt mõtlema õpetada, keskmine eesti "it mees" tunneb peamiselt võrku 192.168.x.x/24, mõned on kuulnud ka 10.0.0.0 võrgust, ega häbene seda maskiga /8 katmast, sest nii on ju hea ja lihtne, ükskõik milliseid numbreid ritta laod, ikka töötab.

[mightythor]

mul tekkis veel üks küsimus sisevõrgu kohta. Näiteks kui on mingi suur ettevõte ja kõik selle ettevõtte läpakad on ühe gateway järel, siis kas liikudes läpakaga ühest toast teisse ja pannes seal võrgujuhe sülearvuti võrgukaarti, siis kas IP aadress muutub või mitte? St, kas IP aadress antakse MAC aadressi järgi või hoopis nö igasse kaablisse oma IP(või on see ruuteris seadistatav)? Natuke segane ja võibolla rumal küsimus, kuid oleks huvitav teada..

[kännuämmelg]

dhcp puhul on jah aadressi liisimise aeg seotud masinaga(võrguseadme MAC) ja seda sõltumata juhtme värvist , pikkusest ja asukohast

[pppd]

Juhul kui tegemist on automaatselt eraldatavate aadressidega, siis sellega tegeleb võrgus (üldjuhul) DHCP server (ja mitte marsruuter - lihtsalt kõige tavalisematesse seebikarpidesse on suhteliselt labane dhcp server lihtsalt ruumi kokkuhoiu mõttes sisse ehitatud). Kõik edasine sõltub juba konkreetse DHCP serveri seadistustest, kas toimib kõige levinum stsenaarium et IP-aadressi hoitakse mingi teatud aeg MAC-i jaoks alles, määratakse IP masina asukoha järgi (erinevad võimalused) või siis antakse aadressi otsivale masinale alati uus aadress (ei peeta meeles, mis tal enne oli), samuti on võimalik seostada mingi MAC kindlalt mingi IP-ga (nii et keegi teine mitte mingil juhul seda IP-d ei saa). Võimalusi on palju, täpne võimaluste arv oleneb kasutatavast DHCP-serverist, seebikarbi omast eriti palju loota ei tasu

[kännuämmelg]

ei taha küll lööma tekitada, kuid kuidas dhscp server asukohta määrab (juhitavaid switche esialgu mängu ei tooks)?

[pppd]

Just juhitavad (või siis monitooritavad) switchid tahakski mängu tuua sellise lahenduse puhul (masina asukoha all oli siis tõepooelst mõeldud pigem aktiivseadme porti, kuhu masin ühendatud on). Kuna oli jutt erinevatest DHCP-serveri konfivõimalustest, siis sai ks see võimalus ühe ekstreemse näitena üles visatud, seal vaja sellele konfile suht loominguliselt läheneda

[Markos]

Füüsiliselt ja loogiliselt segmenteeritud võrgud, vlan'd, dhcp releed jpm on Suurettevõtetes tavalised nähtused. Seega võib, aga ei pruugi, võib ka nii juhtuda, et "võõras" üldse aadressi ei saa jpm.