[Markos]

Milleks niipalju mõtetut jahu antud teema ümber ? Aegade alguses moodustas interneti kogumik privaatvõrke, mis olid omavahel staatiliselt seotud. Selge on see, et asja laienedes antud valem enam ei toimi, ning ka muudel põhjustel toodi sisse nn avalikud aadressid , dünaamilised ruutingud, ning AS'id. Kogu IPv4 aadressruumist on eraldatud tükikesed privaatvõrkudele, need seisavad täiesti eraldi, neid ei ruudita, ega karjuta välja mitte kusagil. Privaatvõrgu loomisel on lihtsalt vaja jälgida, et eraldatud alast välja ei minda, see kui suure tüki sa koguruumist võtad, pole antud kontekstis oluline. Tavaliselt piirdutakse ühe C klassiga (subnetted as C, mitte C klassi ip), ehk siis /24, ehk lahtikirjutatuna 255.255.255.0, mis annab 254 kasutatavat ip aadressi, millest tavaolukorras on enam kui küll. Keegi ei keela muidugi vajadusel seda C'd veel omakorda väiksemateks tükkideks teha, /25, ehk 255.255.255.128, annab meile 126 kasutatavat aadressi jne. Kui peaks tekkima vajadus näiteks 2 C klassi suuruse tüki järele 510 aadressi, võime võrku väljendada aga hoopis näiteks maskiga /23, ehk 255.255.254.0.
Üliselt on mõistlik võrkude planeerimisel siiski mitte väga laiutada, see vähendab tunduvalt probleeme mis võivad tulevikus tekkida, kui juhtumisi peaks olema vajalik võrke juurde tekitada.

[kännuämmelg]

emm..... mida Sa siis nii uut ütlesid, mida siin juba kord mainitud pole?..

[Markos]

Et inimesi vähe loovamalt mõtlema õpetada, keskmine eesti "it mees" tunneb peamiselt võrku 192.168.x.x/24, mõned on kuulnud ka 10.0.0.0 võrgust, ega häbene seda maskiga /8 katmast, sest nii on ju hea ja lihtne, ükskõik milliseid numbreid ritta laod, ikka töötab.

[mightythor]

mul tekkis veel üks küsimus sisevõrgu kohta. Näiteks kui on mingi suur ettevõte ja kõik selle ettevõtte läpakad on ühe gateway järel, siis kas liikudes läpakaga ühest toast teisse ja pannes seal võrgujuhe sülearvuti võrgukaarti, siis kas IP aadress muutub või mitte? St, kas IP aadress antakse MAC aadressi järgi või hoopis nö igasse kaablisse oma IP(või on see ruuteris seadistatav)? Natuke segane ja võibolla rumal küsimus, kuid oleks huvitav teada..

[kännuämmelg]

dhcp puhul on jah aadressi liisimise aeg seotud masinaga(võrguseadme MAC) ja seda sõltumata juhtme värvist , pikkusest ja asukohast

[pppd]

Juhul kui tegemist on automaatselt eraldatavate aadressidega, siis sellega tegeleb võrgus (üldjuhul) DHCP server (ja mitte marsruuter - lihtsalt kõige tavalisematesse seebikarpidesse on suhteliselt labane dhcp server lihtsalt ruumi kokkuhoiu mõttes sisse ehitatud). Kõik edasine sõltub juba konkreetse DHCP serveri seadistustest, kas toimib kõige levinum stsenaarium et IP-aadressi hoitakse mingi teatud aeg MAC-i jaoks alles, määratakse IP masina asukoha järgi (erinevad võimalused) või siis antakse aadressi otsivale masinale alati uus aadress (ei peeta meeles, mis tal enne oli), samuti on võimalik seostada mingi MAC kindlalt mingi IP-ga (nii et keegi teine mitte mingil juhul seda IP-d ei saa). Võimalusi on palju, täpne võimaluste arv oleneb kasutatavast DHCP-serverist, seebikarbi omast eriti palju loota ei tasu

[kännuämmelg]

ei taha küll lööma tekitada, kuid kuidas dhscp server asukohta määrab (juhitavaid switche esialgu mängu ei tooks)?

[pppd]

Just juhitavad (või siis monitooritavad) switchid tahakski mängu tuua sellise lahenduse puhul (masina asukoha all oli siis tõepooelst mõeldud pigem aktiivseadme porti, kuhu masin ühendatud on). Kuna oli jutt erinevatest DHCP-serveri konfivõimalustest, siis sai ks see võimalus ühe ekstreemse näitena üles visatud, seal vaja sellele konfile suht loominguliselt läheneda

[Markos]

Füüsiliselt ja loogiliselt segmenteeritud võrgud, vlan'd, dhcp releed jpm on Suurettevõtetes tavalised nähtused. Seega võib, aga ei pruugi, võib ka nii juhtuda, et "võõras" üldse aadressi ei saa jpm.