[Krunge]

Uued CD-lugejad ja -kirjutajad kipuvad võrreldes kunagiste 8x'ga suht kiiresti läbi minema. Samas saaks ju seda kiirust tarkvaraliselt piirata (kasvõi 8x peale). Kas see annaks ka kunagiste romidega võrreldava eluea ja kvaliteedi? Või on vahepeal hindade kukkumisega ka juppide kvaliteet halvenenud?
Milline võiks olla 52x seadme optimaalne alla tõmmatud kiirus, parim kompromiss kiiruse/säilivuse vahel?
Või pole sel kõigel üldse mõtet, hinnad ju suht madalad?

[Max Powers]

[Krunge]

[Arvo Cobrietti]

mingit filmi ei ole küll mõtet muidugi plaadi pealt vaadata, esiteks undab ja teiseks kohvistab ära lugeja. piirata saab nero drive-speediga. aga minu kunagine LG 48X ei toetanud seda, kuidas uuematega on ei tea. praegune liteon lubab ilusti pöördeid maha võtta.

[Jägermeister]

väga abiks link CD ROMide, nende kiiruste jms kohta. http://www.paintbug.com/cdexplode/

[stepzter]

Tühja sellega jännata, see draiv ei maksa enam niikuinii midagi. Lasta täie vungiga, kui töölepingu üles annab - garantiisse. Kui garantii läbi, hakkaski juba vanaks jääma.

[Muhkel]

Räägin siis oma loo kah ära. Kunagi sai Liteon'i kribaja soetatud, pärast overburni andis otsad, sain garantiist uue, mõtlesin et hoian teist hästi hellalt - ehk teenib mind kaua . Pidevalt oli kiirus alla tõmmatud, kirjutasin max 24x ja filmi vaatasin 4x kiirusega. Ainuke mis kiiruse korralikult all hoidis oli CD Throttle (CD Bremse). Pärast 9 kuud kasutamist avastasin et kirjutama hakates on liiga pikalt proovima hakanud, ikka tuurid üles ja siis jälle alla. Lõpuks kirjutas ikka ära. Nüüd on sellest ligi 2 a. möödas ja viskasin raipe välja. Ilma kiirust alla võtmata ei loe midagi välja, kirjutab max 12x. Kui kiirust alla ei võta, siis kirjutama ei hakka ja loeb vaid lühikesi faile, pikki enam mitte. Olen lahti katkunud ja puhastanud, kõik nagu korras ja puhas aga ei midagi. Minu teooria on selline et kui kiirus alla tõmmata, väheneb ka silma liigutavate "lihaste" jahutus, äkki tekivad kuumenemisest sisse lühiskeerudki ja silm ei suuda rajas püsida. Oleks täie lauluga lasknud, oleks plaat sees jahutava õhu liikumise tekitanud ja äkki oleks kauem kestnud. Kui plaat pärast lugemist plaadimasinast välja võtta, on plaat ju soe - ega see pole elektroonikast tekkinud soojus vaid just nende fokusseerivate mähiste soojus, need ju liigutavad silma täpselt raja kohal hoides õiget kaugust nii plaadist kui ka võlli tsentrist ja nende vool on päris tugev. Vanad ja aeglasemad rom-id ei vajanud nii kiiret silma korrigeerivat liikumist ning nende mähiste vool oli ka selletõttu väiksem ja seega ka kuumenemine. Ehk sellepärast nad peavadki kauem vastu!
See oli minu teooria ja andke nüüd nii mulle ja ka mu teooriale nii nagu jaksate

Väike OT ka siia: Panin oma õnneti Liteoni asemel masinasse nuud Nec NC-3500 ja selle pealt ei suuda enam filmid jooksta, pane mis kiirus tahad, ikka nõksutab, DMA peal, midagi muutnud ei ole, ainult viskasin kirjutajad ringi! Mis pull see siis nüüd on? On veel kellelgi sarnane kepp?

[mikk36]

kustotsast see kiiremini tiirlev plaat sul rohkem õhku toob ?
kirjutaja on ju kinnine seade...
see on niikuinii saunatunne tal...
aga sest vahet niikuinii pole, kuna selle saad ju käputäie raha eest uue osta ju

[stepzter]

Miks välistada loogilisem seletus, et kirjutaja lihtsalt ära kooles. Ei oleks esimene kirjutaja, mis ise ära sureb ega kindlasti jää ka viimaseks.

[Muhkel]

[Muhkel]

[TitaNiuz]

[Muhkel]

[pec]