[AlvinL]

Räägitakse kahest eeskirjast tehete järjekorra kohta (pemdas ja pejmdas) ja selgitatakse, kust segadus tuleb. Kuid YT-le omaselt video pealkiri on paras klikipeibutis (the problem with pemdas) - justkui jätmaks muljet, et pemdasel on midagi viga. Ei ole. Mõlemad eeskirjad on korrektsed. Tuleb ainult olla järjepidev või rõhutada, millise eeskirja järgi toimetatakse (ja need kaks ei ole end-all-be-all). Võime kirjutada ka 6/2(2+1) kujul + x / 6 2 2 1.

[Mnator]

kui kogu see jant on tulnud pimesi murrujoone asendamisest jagamismärgiga, siis tehke endale selle kohta korrektse asenduse reeglid
rohkem sulgusid kasutusse

[napoleon]

[sakinaga]

Hehe, nii lihtsalt päris ei saa. Õiget lahenduskäiku ka enam ei mäleta. Võimalik, et ei saagi lahendada või nõuab see ülikooli taset. Ainuke, kus nulliga jagamine oli lubatud, oli vektorite võrrandid.

[AlvinL]

Kui x=0, siis 1/x ei ole korrektselt defineeritud, seega avaldisel (1/x)*x puudub tähendus. Kompromiss on, et juhul kui x=0, siis defineerimegi (1/x)*x = 1, kuid sellest eraldi ei järelda, et avaldisel 1/x on mingi tähendus - ei ole.

[napoleon]

[AlvinL]

Seda tüüpi määramatused esinevad tihti piirväärtusega seotud probleemides. Kui vaadata näiteks piirväärtust x/x protsessis x->0 (x läheneb 0-le), siis x ei ole 0 ja seega x/x = 1. Sel põhjusel ongi loomulik defineerida x/x = 1, kui x=0. Kuid see ei ole kivisse raiutud et peab olema = 1. Keegi ei keela mul kirjutada x/x = -1, kui x=0. Muidugi eraldi küsimus, kas see on mõistlik.

[rocky-b]

[The_Boss]

[sukelduja]

[elukaz]

Vaatasin ka video ära, no ei teki mingeid kõhklusi. Märgiga ja märgita korrutamised ongi erinevad mõisted. Jama tekib siis kui tavapärast murdu hakatakse arvutisse pressima kus see ühe rea peal on. Nagu kokkuvõte välja kukub, ainus põhjus miks võiks märgiga ja märgita korrutamine samale prioriteedile ümber seada, on pehmodele järele andmine.

[AlvinL]

Võimalik, et on topeltstandard. Teisalt, probleem on ilmselgelt kontekstis. Seega konteksti olemasolu põhjustab topeltstandardeid. Järelikult mistahes nähtus matemaatikas (või muus distsipliinis), mis pole kooskõlas enda maailmapildiga, on topeltstandard, sest see pole minu jaoks õiglane, et ma pean oma vaatenurka muutma.

[elukaz]

Kas standard on ühene või topelt see ei sõltu ju sellest kas mulle midagi meeldib või mitte. Kui mõlemad vastused on õiged aga erinevad.

Reeglid on vajalikud selleks et hallis alas ei teki segadust, kalkulaatorite tulekuga on see aga tekkinud ja lahendus on püüd kõigile meelejärele olla.. no ei kõla nagu matemaatika vaid mingi sotsiaalteadus.

[AlvinL]

Ei ei, mõlemad vastused on korrektsed, sest need tuginevad korrektsetele meetoditele. Võõrutame ära selle arusaama, et vastus on "õige".

[sukelduja]

[elukaz]

Ma kasutasin ka koolis täppi sest x oli täht ja x korda kolm oleks imelikuks läinud. Aga seda täppi polnud muidu vaja kui numbritega, tähtede vahel käis ilma.

Kui pole olemas märgita korrutamist siis misasi on ühiskordaja või implied multiplication?

[RassK]

Ikka ja jälle vaidlusalla tekkinud teema

Piltlikult öeldes:
Põhikoolis õpetatakse, et 6/2(2+1) = 9
Keskkoolis õpetatakse, et võib ka 1 seoses mainitud implied multiplication'ga, teisipidi a(b+c) = ab + ac
Ülikoolis õpetatakse, et avaldis peab olema ühemõtteliselt kirjas ja muid teoreetilisi lihtsustusi mida madalamates (haridus)astmetes kasutatakse.

[sakinaga]

"x" on teine tehe

[napoleon]

[sakinaga]

[pppd]

"õige" sõltub taustsüsteemist. Nagu see 1+1=2 vs 1+1=10, mõlemad on õiged. Tehete järjekord mingi notatsiooni korral on täpselt samasugune taustsüsteem.

[sukelduja]

[napoleon]

+ defineerime ikka ühte moodi. Või noh, progeja võib mõnel juhul ka öelda, et 1+0=10 kuigi võiks selguse huvides kirjutada "1" + "0" = "10". Aga seal pole matemaatikaga enam suurt seost.
Pigem on + puhul küsimus, mis süsteemis vastust soovitakse. Nagu füüsikas mis ühikutes.

[sukelduja]

[The_Boss]