[AlvinL]

Diskreetne versioon on liiga lihtne Et rohkem poleemikat oleks, kasutame vedelikke (kes väga tahab, saab ka vedelike keeles sõnastatud probleemi diskretiseerida).

[630]

[AlvinL]

[SKG]

Spoiler

[napoleon]

Üks imelik küsimus tekkis. Kuidas astendada kui aste pole täisarv ja peaks seda vanamoodi tegema st. arvutit/kalkulaatorit ega muud abivahendit käepärast pole?
Noh näiteks 3^1,89

[630]

[pppd]

hea küll, seda 3 saab hädapärast 189 korda endaga korrutatud küll, aga kuidas sa näppudel/paberil sajandat juurt leiad?
Aga idee iseenesest on hea.

[AlvinL]

[The_Boss]

Natuke selle algse arvutusülesande kohta ka.

Et siis ma ei eksinudki. Vastus ongi PIGEM 1, väiksema tõenäosusega 16 ja probleem oleks olemata kui tehe on kõigile arusaadavalt kirjutatud või juurde öeldud, mis tehete järjekorda kasutama peaks.

https://youtube.com/watch?v=4x-BcYCiKCk&feature=share9

[AlvinL]

Kui aktsepteerida pemdas't, siis on tulemus 6/2(2+1) = 9, sest korrutamine ja jagamine on sama tugevad ja prioriteet on vasakpoolsel tehtel. Seda juttu ei soovita kuulata, et pemdas on 'vale' vms. See on lihtsalt kokkulepe, millel mh taskukalkulaatorid tuginevad. Ei eksi ka need, kes pakuvad vastuseks 1.
Lisame sulud, kuhu vaja ja youtube filosoofid saavad millestki muust jutlustada

[sukelduja]

[napoleon]

Öelge mulle ka see avaldis, mille üle jauramine käib. Ei viitsi seda 20minutit jauramist YT-s ära vaadata, et teada saada.

[somnambuul]

[elukaz]

Igast avaldised mis ei ole suvaliselt pastakast välja imetud, on mingi olukorra matemaatiline väljendus mis tuleb lähteandmetest ja mida võib saada lihtsustada või arvutada. Antud tehe on vahetulemus sest korrutusmärki pole ja see vihjab otseselt et tegu on ühiskordajaga ehk teguriga millega korrutatakse läbi sulgude sisu, ükskõik kas see asub murru all või peal ja see on mingi eelneva avaldise lihtsustus.

Antud juhul on tegu lihtsalt provotseeriva kritseldusega millel puudub lähteülesanne.

[sakinaga]

[elukaz]

Anna siis oma nägemus millist ülesannet antud sümbolijada saab lahendada. Nt kes kui palju õunu korjas vms ja kuidas selle käigus korrutusmärk ära kadus ja avaldis samal ajal korrektne on.

[sakinaga]

[napoleon]

[pistyk]

Te viitsite oma elu raisata ka peale kooli vabatahtlikult matemaatika peale? 🤔

[napoleon]

Kuigipalju on seda matemaatikat ikka vaja igapäevases töös. Õnneks diskreetset. Mingid lõpmatused ja imaginaararvud võivad ikka parajalt juhtme kokku ajada

[elukaz]

[sakinaga]

Lugesin välismaist materjali, tuleb välja, et nii mul kui sul on õigus ja ei ole õigus. Ühest vastust pole sellel tehtel.

Nii palju on tõene, et arvutid ei saa tulemuseks 1.

[sukelduja]

[The_Boss]

Siin mõned ei viitsinud videogi vist avada ja ikka raiuvad oma sama jama

[sukelduja]

[AlvinL]

Räägitakse kahest eeskirjast tehete järjekorra kohta (pemdas ja pejmdas) ja selgitatakse, kust segadus tuleb. Kuid YT-le omaselt video pealkiri on paras klikipeibutis (the problem with pemdas) - justkui jätmaks muljet, et pemdasel on midagi viga. Ei ole. Mõlemad eeskirjad on korrektsed. Tuleb ainult olla järjepidev või rõhutada, millise eeskirja järgi toimetatakse (ja need kaks ei ole end-all-be-all). Võime kirjutada ka 6/2(2+1) kujul + x / 6 2 2 1.

[Mnator]

kui kogu see jant on tulnud pimesi murrujoone asendamisest jagamismärgiga, siis tehke endale selle kohta korrektse asenduse reeglid
rohkem sulgusid kasutusse

[napoleon]

[sakinaga]

Hehe, nii lihtsalt päris ei saa. Õiget lahenduskäiku ka enam ei mäleta. Võimalik, et ei saagi lahendada või nõuab see ülikooli taset. Ainuke, kus nulliga jagamine oli lubatud, oli vektorite võrrandid.

[AlvinL]

Kui x=0, siis 1/x ei ole korrektselt defineeritud, seega avaldisel (1/x)*x puudub tähendus. Kompromiss on, et juhul kui x=0, siis defineerimegi (1/x)*x = 1, kuid sellest eraldi ei järelda, et avaldisel 1/x on mingi tähendus - ei ole.

[napoleon]

[AlvinL]

Seda tüüpi määramatused esinevad tihti piirväärtusega seotud probleemides. Kui vaadata näiteks piirväärtust x/x protsessis x->0 (x läheneb 0-le), siis x ei ole 0 ja seega x/x = 1. Sel põhjusel ongi loomulik defineerida x/x = 1, kui x=0. Kuid see ei ole kivisse raiutud et peab olema = 1. Keegi ei keela mul kirjutada x/x = -1, kui x=0. Muidugi eraldi küsimus, kas see on mõistlik.

[rocky-b]

[The_Boss]

[sukelduja]

[elukaz]

Vaatasin ka video ära, no ei teki mingeid kõhklusi. Märgiga ja märgita korrutamised ongi erinevad mõisted. Jama tekib siis kui tavapärast murdu hakatakse arvutisse pressima kus see ühe rea peal on. Nagu kokkuvõte välja kukub, ainus põhjus miks võiks märgiga ja märgita korrutamine samale prioriteedile ümber seada, on pehmodele järele andmine.

[AlvinL]

Võimalik, et on topeltstandard. Teisalt, probleem on ilmselgelt kontekstis. Seega konteksti olemasolu põhjustab topeltstandardeid. Järelikult mistahes nähtus matemaatikas (või muus distsipliinis), mis pole kooskõlas enda maailmapildiga, on topeltstandard, sest see pole minu jaoks õiglane, et ma pean oma vaatenurka muutma.

[elukaz]

Kas standard on ühene või topelt see ei sõltu ju sellest kas mulle midagi meeldib või mitte. Kui mõlemad vastused on õiged aga erinevad.

Reeglid on vajalikud selleks et hallis alas ei teki segadust, kalkulaatorite tulekuga on see aga tekkinud ja lahendus on püüd kõigile meelejärele olla.. no ei kõla nagu matemaatika vaid mingi sotsiaalteadus.

[AlvinL]

Ei ei, mõlemad vastused on korrektsed, sest need tuginevad korrektsetele meetoditele. Võõrutame ära selle arusaama, et vastus on "õige".

[sukelduja]

[elukaz]

Ma kasutasin ka koolis täppi sest x oli täht ja x korda kolm oleks imelikuks läinud. Aga seda täppi polnud muidu vaja kui numbritega, tähtede vahel käis ilma.

Kui pole olemas märgita korrutamist siis misasi on ühiskordaja või implied multiplication?

[RassK]

Ikka ja jälle vaidlusalla tekkinud teema

Piltlikult öeldes:
Põhikoolis õpetatakse, et 6/2(2+1) = 9
Keskkoolis õpetatakse, et võib ka 1 seoses mainitud implied multiplication'ga, teisipidi a(b+c) = ab + ac
Ülikoolis õpetatakse, et avaldis peab olema ühemõtteliselt kirjas ja muid teoreetilisi lihtsustusi mida madalamates (haridus)astmetes kasutatakse.

[sakinaga]

"x" on teine tehe

[napoleon]

[sakinaga]

[pppd]

"õige" sõltub taustsüsteemist. Nagu see 1+1=2 vs 1+1=10, mõlemad on õiged. Tehete järjekord mingi notatsiooni korral on täpselt samasugune taustsüsteem.

[sukelduja]

[napoleon]

+ defineerime ikka ühte moodi. Või noh, progeja võib mõnel juhul ka öelda, et 1+0=10 kuigi võiks selguse huvides kirjutada "1" + "0" = "10". Aga seal pole matemaatikaga enam suurt seost.
Pigem on + puhul küsimus, mis süsteemis vastust soovitakse. Nagu füüsikas mis ühikutes.

[sukelduja]

[The_Boss]