[omisoro]

See on võimalik Eestis ainult siis kui KÕIK riigi asutused lähevad koos vaba varale üle ja ühte moodi.Selleks ju oleks kõige lihtsam moodus estobuntu sarnane OS teha(Kuigi ise pooldan täiesti uue unixi laadse OS loomist) kus kõik on juba külge istutatud mis vaja. Ja mis seadmetega võib probleeme tulla? Mõned printerid vb ka mõni koopia masin siis selle vastu on ka rohtu kas siis riik tellib driverid nende jaoks või valitakse printereid selle järgi mis töötab.Kui ikkagi mingi lahendust ei ole mingi funktsiooni jaoks siis saab selle ju tellida küsimus on ju sadades kuni 1000 arvutidest seal on kasulik vaba vara kasutamine. Küll siis ka teised asutused järgi tulevad.Eestist mitu korda suurem riik Pransusmaa kasutab vaba vara ,riiklikes asutustes (või oli ainult valitsus asutustes täpselt ei mäleta). Ümberõppe jah on osadele keeruline aga see on vaeva väärt. Ja kontori tarkvara koha pealt ju on olemas.OpenOffice ei ole ainuke kontori tarkvara linuxile on ka IBM lotus,Koffice tuleb lihtasalt uuring teha mis funktsioone riiklikud asutused vajavad.
MSN töötab ka linuxis ja samas on ka alternatiive olemas.


Linuxis on alternatiivid pea kõikidele funktsioonidele...

[tahanteada]

omisoro: Ja kas sul on võtta ka selline profi-programmeerijate armee, kes on suutelised sellise tarkvara valmis programmeerima.

Versus siis Prantsusmaa, kus on raha suurtes kogustes rohkem, mille eest väga kõrgepalgaga programmeerijaid palgata. Arvan, et selline Prantsusmaa programmeeerija ei pööra veel teist külgegi selle raha eest, mis talle Eestis palgaks pakutakse.

[lehm2]

[omisoro]

tahanteada: aga milleks sulle vaja tervet armed kohe.Ma ei tea küll kui palju inimesi estobuntu arendamisega tegeleb aga kindlasti ei usu ma , et see number üüratult suur on, pealegi kui tegemiseks läheks Eesti riigi enda OS siis ma arvan ,et neid inimesi on päris palju kes aitaks juba selle pärast ,et oma panus anda. Jah täitsa nullist unixi laadset OS-i ehitama hakata võib olla jah kurnav kuid ma peamiselt mõtlesin ikka ju ,et kohandada mõni OS kindlatele vajadustele.

[tola555]

[rocki]

[omisoro]

See pärast peab kogu üleminek käima ühiselt ja kõik valitsus asutused kasutavad openofficet vms. mis on tasuta.
Ja nagu ma ennem kirjutasin.Arvan ,et ennem tuleks uuringi teha milliseid rakendusi vaja on valitsus arvutites.See ,et keegi ei sa arvutiga teha midagi mida ta töö ajal teha ei tohiks, ei ole vajadus.
Ikkagi arvan ,et see ei ole võimatu pigem arvan ,et teatud seltskonnale lihtsalt ei meeldi mõtte uuest asjast.
Tuleks teha uuring kas vaba vara kasutamine rahuldaks valitsus asutuste vajadused ja kui mõtte on linuxi poole vaadata siis tuleks linuxi spetsialistidelt seda küsida mitte MS seda küsima minna.

[tola555]

[Ho Ho]

[omisoro]

[Dirty Harry]

[Betamax]

See huvitaks ennastki. Apple on OSX Server versiooni valmis treinud küll, aga pole kunagi kuulnud, et keegi seda kasutaks. Kui loogiliselt mõelda, siis vaevalt, et Apple niisama toodab - keegi peab seda ka kasutama ju.

[Dirty Harry]

[kellu]

See kõige tundmatu a priori demoniseerimine on nii tore, alati leiab mõne naljaka jutu:

[daddo]

[XeStAiSy]

Katseks tegin katsetuse. OOo-s MS asjad tehti ilusti lahti ja on kõik paigas. Ajaviiteks nüüd proovin vastupidi mingil ajal.

[tahanteada]

Nagu juba eespool ka kirjutasin, et probleemid pole mingi pisikese, 1-2lk suuruse lihtviisilise tekstidokumendi avamisega yhes v6i teises.
Probleemid on keeruka kujundusega / ylesehitusega dokumentides, kus p2rast midagi paigas pole.

Ja ei saagi ju olla, kui juba kirjafondid oma t2hek6rguste ja t2hevahedega erineva tulemuse tekitavad, lisaks siis veel igasugu erinevad Layoutide ja Headerite suurused jms.
T2iesti n2htud asi ja kui p2rast pead veel n2dalate viisi seda a 100-lehekyljelist eluto"o"d ymber tegema, siis on jama majas pikaks ajaks.

Postitatud mobile device

[daddo]

[hashi]

[Ho Ho]

[hashi]

[illukas]

selline jutt nagu peaks OO.org avama ilma igasuguse probleemideta MS office dokumente on kerge liialdus: tahanteada mõtlemise loogika tulem
*mikisofti kood on kinnine- tehku avalikuks ja ma arvan, et tugi läheb oluliselt paremaks
*see mis OO.org onud teinud on, on puhtalt implmenteerimine või reverce programming
*See mis praegu on, on juba päris mehine tulemus ja tõsiselt võetav alternatiiv MS Offitsale, tõsi päris kõikkidele ametnikele ei sobi(keerukad makrod jne...)

Ülemineku arvestamise point-id
Jutt õige, kuid kas ei olnud see ühe versiooniuuendusega(võin eksida), järgmine versiooni vahetus duubeldab selle kokkuhoiu jne
Teiseks IT osakond on alati pandud fakti ette- vot nii palju raha, ei saa rohkem, mis teed siis... Riigiasutused või ka lihtsalt asutused, ei ole nagu kodumasinad, et paned pira...

Üleminek
Üleminek peaks minema minunägemist mööda järkjärgult (või siis terve riigiaparaat) ja esimese etapina peaks olema kõikkidesse riigiasutuse masinatesse OO.org- kasutagu esialgu MS offitsat, kuid niiöelda kliendi saadetud asjad saab lahti... Korraga üleminek kipub käest ära minema nagu keegi kingasaamise näite tõi...

Funktsionaalsus
Palju räägitakse, et OO.org on kehva ja ei saa tõsiselt võtta, enamus asju ei tööta jne. Võtame tavalise Eesti valla- kas tõesti mingi maakorraldaja või ehitusspetsialist kasutab ropult makrosid ja pivot-tablet, 10 000lk pikkuseid dokumente?

Krizto
Kui pikk on erinevate Linuxi distributsioonide eluiga?
Väga pikk, debian näiteks üks kauem olnud. JA keegi ei keela sul näiteks ubuntu vanemat versiooni kasutada, täpselt samamoodi nagu keegi ei keela kasutada sul xp-d.
Krizto soovitan sul soojalt uurida vaba tarkvaramaailma litsentisde põhimõtteid, OpenOffice, ei kao kuhugi ära, muudab nime läheb kõik vanaviisi edasi, küsid miks- sest Oracle hakkas nu..ima. Lihtne, arendajad võtavad täpselt sama koodi, muudavad nime(kuna openoffice nimekasutusõigus läks oraclele) ja kõik asi läheb samamoodi edasi...
Vabavarale üleminek on mitu suurt sammu tagasi tehnoloogilises arengus, kuna vabavara ei paku suurettevõtetele vajalikke võimalusi.
ohjah- äkki sa kuidagigi põhjendaksid oma pool absurdset näidet...
Ubuntu lehelt praegu loen et uuendusi pakutakse 18 kuud ning LTS puhul 3 aastat.
LTS versioon ongi just see õige mida sinna sinu näitesse suruda... PS riigiasutusse ei ole nii cuting edge distro mõistlik, pigem midagi rahulikumat, debian näiteks. Sa tõid hea näite pisikestest nupukestest aga mis juhtus xp>vista totaalne muutus, või xp SP3 tõi kaasa uusi jullasid menüüsse, kuidas sa sellesse nii kriitiliselt ei taha suhtuda...
Vabavara puhul, millel oli 1-2 arendajat, kes selle üle võtab?
kasvõi sina ise, keegi ei keela.
Oled sa selles kindel?
mitte milleski ei saa kindel olla. Ballmer müüb oma aktsiaid- mis nüüd saama hakkab, mikrosoft müüakse maha? Asi on valikutes ja kui sa valid tugeva kommuuniga distro või näiteks OO.org-i siis seda nii lihtsalt kinni panna ei saa ja see, et ta kasumit toodab ei ole vaba tarkvara filosoofia. Peamine mure mille üle muretsema peab on see, et kas arendajad kaasa tulevad ja nagu näha tulevad, seega pikemas perspektiivis Oracle võib oma nimeõigusega teha mis tahab- Enamus asjalike onusid on uue projekti manu lännu

Draqula
TCO on tähtis. Ütle mulle kuidas see on OO.orgi puhul suurem. Lisainimesi tööle Keskkonnaministeeriumisse ei võetud, uusi arvuteid ostma ei pidanud (nagu windowsiga tihti on), koolitusrahad on niiehknaa ette nähtud, kust tuleb sinu arusaam TCO suurusest?
Ma saan aru, mingi pisike kontor,mis viiakse oo.org-i peal üle ja mingiks perioodiks on vaja ehk kedagi kes näpuga juures oleks ja aitaks uusi nupukesi leida...

omisoro
Kuigi ise pooldan täiesti uue unixi laadse OS loomist
ära seda küll taha- veelenam kui see tuleb riigi poolt, neid ikaldunud miljardite projekte oleme me juba näinud...


Millegipärast on mul mulje jäänud kasvõi siin HinnaVaatluses, et meie riigi ametnikud on tippspetsialistid lisaks oma erialale veel ka IT alal. Tõesti OO.org-il on puudusi ja keegi ei ole seda väitnud et ei ole, kuid samas ei saa kõrvale vaadata, sest OO.org on tõsine konkurent.
Paljud koolid on OO.org-i ted läinud ka ka see kool kus mina aegajalt tööl käin- alguse oli hull virin, mitte midagi teha ei saa, paha, imelik, ja mida kõike veel. Praeguseks on asi maha rahunenud ja asi ei ole enam nii võõras (või on nad lihtsalt alla andnud )

Üks point veel, minu arvates peaks olema vabavaralisele programmile mingi lisavidina juurdekirjutamine olema kordades lihtsam. Näiteks mingi uue fancy id-kaardi funktsionaalsuse sisseehitamine offitsatesse...

Riigitasandilt miskit suurt loota on minu arvates üks suur helesinine lootus. Ei taha teada kui palju miljardeid sinna ID-kaardi alla läinud on, KUI palju läheb aastas digiretsepti käigushoidmiseks jne jne jne Kuidagi invaliidistunud tiiger või mis?? On ka häid asju

[hashi]

[illukas]

Jep aga kommenteerijatest jääb kahjuks mulje (või oligi nende soov selline mulje jätta), et praegu nagu it alaseid koolitusi üldse ei toimu. (toimusid ennem OO.org-i ja toimuvad ka edasi)

Üksõhtu jäin pikalt mõtlema, et kas:
*Eesti põhikoolides(kuna natuke elu-oluga kursis) on midagi sellist mida tõesti ei saa teha ima MOffice-ta- minu mõtlemise järgi mitte (võisin ka midagi ära unustada).
*Eesti lasteaedades- peaks ilma saama
*Pisikesed vallad- raamatupidaja või finantsspetsialistil võibolla võiks vaja minna...
Kui keegi kokku arvutaks mis sealt rahaliselt kokku hoiaks (Eeldusel, et riigiasutustel on KOHUSTUS avada (esialgu kohustus töökohamasinas OO.org-i intalleerida)) siis see oleks juba päris kena kopkas....

Kui üle minna siis minu arvates etapiti-
1.- pistetakse kõikkidesse masinatesse OO.org
2.- koolitus
3.- ms offitsa eemaldamine
4.- koolitus jälle
Minu mingisugune visioon, ärgem siis päris maha lööge...

[Draqula]

[hashi]

[Krizto]

illukas,
Kui OpenOffice peaks pillid kotti panema, kuidas asendad selle 3000-l arvutil uue tootega (sama kehtib muude väiksemate tarkvarade puhul, millel arendaja pidevalt vahetub)? Ma saan aru open source tarkvara põhimõttest, et igaüks võib seda muuta ning oma toodet edasi pakkuda, ilma et see tasuliseks muutuks. Ja sellisel juhul on selle softi support täielik null.
Räägid aeglasest üleminekust, et alustada OO-ga: mis on vabavaraline alternatiiv Outlookile (ühiskalendrid jms)? Lisaks OO ei tööta paljude olemasolevate rakendustega ning dokumendihalduses tekitab probleeme.
Ei mäleta et XP SP3 väljatulek oleks suurt kisa põhjustanud, kuid ma julgen väita et WinXP>Win7 üleminek on tunduvalt kergem kui Windows>Linux (kumb on populaarsem os kodukasutuses?). Seega kuni linuxi turuosa kodusegmendis pole kõvastu suurenenud, ei tasu linuxi lihtsusest midagi rääkida.
Enamus brand name arvuteid müüakse Windowsi litsentsiga, seega on os litsentsi hind juba arvuti hinnas ning eraldi litsentsi pole vaja soetada.

Kodus tõesti püüan OpenOffice-t kasutada, aga seal ajab asja ära ka tavaline Wordpad. Ka väikesed kontorid/asutused võiksid OpenOffice-t kasutada, kuid ühilduvusprobleem eksisteerib (ei MS Office ega OpenOffice suuda teineteise dokumente 100% täpsusega kuvada).

[Ho Ho]

[tahanteada]

Ho Ho: Aga OpenOffice asemel ongi juba ju uus asi olemas olema, mille nimi mul praegu meelde ei tule ja mis väidetavalt pidavat oma nime all OpenOfficet peitma.

Ning seda siis põhjusel, et Sun ei arenda enam rohkem OO-d ja et seepärast ka uus asi uue nimega / või vana asi uue nime all.
------------------------------------------
Ja kui ajalukku vaadata, siis kui palju on neid katsetajaid olnud läbi aegade, kes nüüdseks on kõik areenilt kadunud, kuid Office on areenil endiselt...

[Krizto]

[Ho Ho]

[udumees]

Ma toon teile väikese arvutuse:
Ütleme, et ühe inimese brutopalk riigiasutuses on tagasihoidlik 12 000 EEK kuus. See teeb kuu tööjõukuludeks ühe inimese kohta (tööandja poolt makstavad maksud) umbes 12 000 x 1,35 = 16 200 EEK. Aastas teeks see siis tööjõukuluks u 194 400 EEK. Liidame siia muud kulud inimese kohta - riistvara, elekter, WC paber jne. Kokku tuleb miinimum 200 000 EEK aastas. Tegelikult rohkem.

Windows tuleb tööjaamaga kaasa OEM ja kehtib vähemalt 5 aastat kuni arvuti läheb kasutusest maha. Maksab u 1500 EEK arvuti kohta. Teeb 300 EEK aastas.
300/200 00 x 100 = 0,15 st Windowsi vahetamine Linuxi vastu annab töökoha kohta võitu 0,15 % aastas tema tööjõukuludega võrreldes. St kui keskmine kasutaja kaotab oma produktiivsuses Linuxi kasutuselevõtu tõttu (ühildusprobleemid praeguste programmide ja rakendustega, oskamatus jne) rohkem 0,15% oma tööajast oleme me rahaliselt kaotanud.

Office kasutuselevõtt: Office maksab riigiasutusele rendiga (mis on kallis) maksimaalselt mingi 4000 EEK aastas (ostes välja ja kasutades 5 aastat nagu arvutit oleks veelgi odavam hind aastas – aga võtame selle kallima variandi). Arvutame 4000/200 000 x 100 = 2. St kui töötaja kaotab Openoffice kasutuselevõtuga (segi läinud MS dokustaadid, Outlook puudumine, pikem käivitamise aeg (tõestatud muidest) jne) üle 2 % oma tööajast ollakse rahaliselt kaotatud.

Siin ei arvestata ülemineku kulusid. Koolitused - IT-abi, kasutajad, adminnid, kaughldus, uuenduste jaotamine uutmoodi jne. Rakenduste ühilduvused – paljud dok halduse süsteemid toetavad kahjuks MS formaate paremini, raportid tulevad vanematest rakendustest tihti vaid MS formaatidesse, pole Outlooki alternatiivi (palun ärge rääkige Thundebirdist grupitöö aspektist – see on suur nali) jne.

Ärge arvake, et riigiasutustes pole kaalutud erinevaid variante. Nii huvitav kui see pole, pole raha piiramatult käes ja peab IT-eelarvega tihti mängima, et ots-otsaga kokku tulla nii, et kasutajad ja ülemused sind ära ei söö.

Aga lihtsad arvutuses näitavad, et võit mis Openoffice/Linux kasutuselevõtust tuleb on olematu või läheb asi hoopis riigile kallimaks kui asja tõsiselt läbi ei mõelda ja ei tagata, et tööviljakus ei kannata. Selle viimase tagamina aga ajaloolise taagaga on väga/väga keeruline.

Tavatult pikk sõnavõtt minu poolt, aga imelik vaadata kuidas inimesed omavahel vaidlevad asjast millest enamusel vaidlejatest pole aimugi.

[karu]

[tola555]

[Traf]

[hashi]

[connor]

Võrdsete võimalustega vaba tarkvara on alati säästlikum. Jabur on võrrelda juurutamis ja halduskulusid, loogiline et juurutamine on kallim. Üleminek vabavarale annab kiiret kasu vaid juhul kui nagunii on ülemineku tsükkel, a'la "vana" XP+office 2000 asemel ostetakse win7+office 2010. Seda eeldusel et ei ole kasutusel custom tarkvara mis tehtud ekstra windowsile (mille eest tuleks varasemale IT-juhile pikku pead anda, kuid see on juba teine jutt). Üleminekul on koolituskulu (ka ajakulu on kulu) nagunii olemas niiet täiesti uue tarkvara koolituskulud on ka võrreldavad. Järgmisel uuendustsüklil on koolituskulud juba samad, samas kui soetuskulu puudub.

[tahanteada]

Tegelikult pole olemas mingit tasuta tarkvara, alati maksab keegi selle kinni. Officega on lihtne - tahad, ostad ja sellega maksad kinni nii väljamõtlemise, arendamise jms.

Sama kehtib ka OO-ga, ainult siis selle vahega, et selle alla peksid firmad - nagu Sun oma rahad kinni. ja kuulda on olnud, et Sun rohkem raha ei kuluta. Sel juhul tekib küsimus, et mis firma saab järgmine olema, kes need kulutused kinni maksab.

[udumees]

Tolale:

Kodus pole mul ainult OpenOffice. Mitmetele tavaisutajatele on katsetuseks OO peale pandud. Tööl peal mõlemad. Ühes teises riigiasutuses kus töötasin oli ka OO osaliselt kasutusel kohtades , kus oli vaja mõnikord paar lehte kirjutada. Kui kasutaja kahe näpuga toksib 3 sõna minutis võib ta seda tõesti ka notepadiga teha.
2% säästu ei ole väike kui see 2% tõesti tuleks. Samas on kindel, et see kohe ei tule kuna nagu ütlesin on ümberõppe kulud jms. Peale selle võtab OO rohkem ressurssi.
Nii huvitav kui meil pole meil ei lahmitud siin vaid kaaluti väga tõsiselt OO peale üleminekut.
Tulemus: praeguse seisuga ei ole võimalik ja ei anna kulude kokkuhoidu: Liiga palju vanemate infosüsteemide ümbertegemist, dok haldus ei tööta korralikult, Outlookile alternatiivi pole, OO võtab just vanematel arvutitel mida meil ka on rohkem mälu ja protsessorit ning käivitub oluliselt aeglasemalt, OO Calc puuduvad mitmed Exceli head omadused (filtreerimine mitme tingimuse alusel ja neid oli veel), keskselt OO installeerimine keerukam (kipub tulema vigu keskse installiga, Office läheb peale nagu lupsti), probleemid töötamisel terminalkeskkonnas (koormab terminalserverit oluliselt rohkem), Powerpoint presentatsioonid ja suuremad MS Wordi dokumendid mida meile nii kodanikud kui teised riigiasutused pritsivad lähevad katki. Need mõned OO miinused, neid oli kindlasti veel mis pragu kohe pähe äi tule. Kusjuures MS Officer ainuke miinus praktiliselt oli hind. Muus osas kahjuks igat pidi MS Officist viletsam. Minu isiklik tööviljakus Calc kasutades langes oluliselt võrreldes Exceliga.
Riik ei peaks lähtuma mitte hetke emotsioonidest vaid pimekamaajalisest kasust ja tasuvusarvutustest. Praegune tasuvusarvutus meil näitab, et lähima 5 aasta OO peale üleminek ära ei tasu. Üle 5 aasta on IT-s aga väga pikk aeg.
Pragune otsus meil: järgmiselt dok haldus tarkvaralt (mis tuleb mõne aasta pärast - meie mõttes varsti) nõuda täielikku OO formaatidega ühilduvust. Kõik uued rakendused tellitakse juba aastaid veebipõhised ja brauserist sõltumatud (Nõutud on Firefox, Chrome, Opera, IE ja Safari tugi). Kõik uued rakendused tehakse nii, et oleks lihtne OO kasutuselevõtt. Mõna aasta pärast vaatame olukorra taas üle ja teeme otsuse mis tollel hetkel odavam/kasulikum on.
Mida tahan jutuga öelda, et jutt vabatarkvara või mittevabatarkvara on jama. Riiklik asutuse peab lähtuma otsest kodaniku huvist ja pakkuma oma teenust võimalikult efektiivselt. Läbipaistvalt ja odavalt. Kas see saavutatakse vaba või kommertstarkvaraga peab olema puhta majandusliku analüüsi tulemus mitte „kommunistlik“ loosung visake kommertstarkvara prügikasti ja lähme kõik koos vabatarkvarale suure hurraaga üle mis sest ,et see riigile kallis on ja kasu ei pruugigi kunagi tuua.

[Chaza!]

[laurx]

Chaza!, loe uuesti, kõuelind ei ole grupitööks kõlbulik. mitte mingist asendist. kõuelind on outlook expressi alternatiiv. sellest siin juttu pole.

[Uhuu]

[tahanteada]

Igatahes Marx ja Engels õpetasid ja kirjutasid küll omal ajal, et kui midagi kunagi tasuta jagatakse, siis on kommunism. Ja et kapitalismis ei jagata midagi tasuta.

Ja nii on ka kahjuks Lp. OpenOfficega - kuna kommunismi veel pole, siis tuleb maksta programmeerijatele, tuleb maksta kõikvõimalike serveriparkide ja insternetikanalite rentide ja kõige muu taolise eest.
Ja seda "rahanimelist kaupa" kulub väga suurte koguste võrra.

[Ho Ho]

Kas kommunismis on miskit halba? See, mida NL ajas oli kommunismist üsnagi kaugel.

[Draqula]

[Ho Ho]

[tahanteada]

Kommunism on tore küll, aga tõstke käsi, kes on nõus ilma palgata 12 kuud aastas rügama - teades, et kui poodi minna, siis ei anna talle kaupmees mitte midagi tasuta - ei leiba-saia - piimast rääkimata.
Kui raha on, siis saad oma leiva-saia, kui raha pole, siis võid niisama poes ringi jalutada ja kaupu imetleda.

Ja nii ei hakka ka mitte üks proff-programmeerija või proff-programmiarhitekt ennast tasuta liigutama ja kui raha ei maksta, siis ei võta ta isegi pastapliiatsit kätte. Või veel hullem - läheb konkurendi juurde progema, kuna sealt makstakse talle selline raha, mis teda juba liigutama paneb.
-------------------------------------------
Nii, et kuidagi ei saa olla Tasuta Ühiskonda selliselt, et keegi teeb midagi raha eest ja keegi teeb midagi tasuta. Tasuta Ühiskond saab olemas olla ainult siis, kui kõik 100% on tasuta. Kui on 99% tasuta ja 1% tasuline, siis seda Tasuta Ühiskonda eksisteerida - kahjuks - ei saa.

[ibndaud]

teate mis- igakord kui ma kuulan muinasjutte teemal "kohanemise ja koolituse ja suppordivajadused OO peale üleminekuks", ajab see bullshit si** keema. kui need paljukiidetud hüpersuperoskustega msoffice kasutajad pole võimelised oma valdavas enamuses elementaardokumente ükspuha millise muu kontoritarkvara peal samaväärselt hästi tegema, siis ainus järeldus on, et tegemist on idikatega kes tuleks päevapealt lahti lasta.
tuletaks meelde kuidas kassipoega õpetatakse potil käima- nägu loiku ja vitsa. sama peab kehtima riigiametnikele- OO ette ja kes oma tööd ära ei suuda teha, siis nägu loiku ja vitsa.
meil on OO kasutusel ca 10 aastat ca 100 töökohaga võrgus, seega tean väita:
-OO on paremini tõlgitud eesti keelde, selle tarkvara menüüdes on ka algajal töötajal palju lihtsam orienteeruda (eriti nendel, keda pole veel mso'ga ära sandistatud)
-OO on piisavalt stabiilne ja piisavalt funktsionaalne, et valdav enamus dokumendi/tabelitööst võiks vabalt olla selle tarkvaraga tehtud, asutusel ca 90-95 %, mso võiks jääda neile üksikutele eripädevatele makropervodele.
-kuna tasuta asi, mida väga lihtne igaühel tõmmata/installida, siis pole vähimatki probleemi asutuse dokumentidega, mida vaja ka kodus toimetada.
-perspektiivikus, kuna tegemist on EU tasemel toetatava ametliku ja avatud ja standardse vorminguga
-muuhulgas tuleb mõelda ka sellele, et iga mso litsents on raha EU'st välja otse mikide taskusse, seega võib julgelt arvestada edasise järjest suurema mso väljasuretamisega EU riigisektorites.
-dokumendihalduse probleemid OO vormingu puhul, pole põhjustatud viimasest, vaid dokumendihaldustarkvara tellijate ebakompententsest tellimusest, kus pole osatud ms'ist kaugemale vaadata.

[tola555]

[Chaza!]

Natuke OT aga olen kasutanud coreldrawd vectori joonistamiseks. Hiljuti mõtlesin proovida siis tasuta Inkscape'i. Peale mõne minutist pusimist leidsin kõik vajaliku üles sealt, korra ka võtsin google appi. Muidu mulle tundus see väga erinev corelist, kuid nüüd vaatan, et asi on lihtsam ja menüüdki paremini paigutatud.