praegune kellaaeg 16.06.2024 11:44:41 |
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
sõnum   |
|
omisoro
HV vaatleja
liitunud: 01.05.2005
|
05.11.2010 18:14:26
|
|
|
See on võimalik Eestis ainult siis kui KÕIK riigi asutused lähevad koos vaba varale üle ja ühte moodi.Selleks ju oleks kõige lihtsam moodus estobuntu sarnane OS teha(Kuigi ise pooldan täiesti uue unixi laadse OS loomist) kus kõik on juba külge istutatud mis vaja. Ja mis seadmetega võib probleeme tulla? Mõned printerid vb ka mõni koopia masin siis selle vastu on ka rohtu kas siis riik tellib driverid nende jaoks või valitakse printereid selle järgi mis töötab.Kui ikkagi mingi lahendust ei ole mingi funktsiooni jaoks siis saab selle ju tellida küsimus on ju sadades kuni 1000 arvutidest seal on kasulik vaba vara kasutamine. Küll siis ka teised asutused järgi tulevad.Eestist mitu korda suurem riik Pransusmaa kasutab vaba vara ,riiklikes asutustes (või oli ainult valitsus asutustes täpselt ei mäleta). Ümberõppe jah on osadele keeruline aga see on vaeva väärt. Ja kontori tarkvara koha pealt ju on olemas.OpenOffice ei ole ainuke kontori tarkvara linuxile on ka IBM lotus,Koffice tuleb lihtasalt uuring teha mis funktsioone riiklikud asutused vajavad.
MSN töötab ka linuxis ja samas on ka alternatiive olemas.
Linuxis on alternatiivid pea kõikidele funktsioonidele...
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
 |
tahanteada
Lõuapoolik
liitunud: 04.04.2003
|
|
05.11.2010 18:43:03
|
|
|
omisoro: Ja kas sul on võtta ka selline profi-programmeerijate armee, kes on suutelised sellise tarkvara valmis programmeerima. 
Versus siis Prantsusmaa, kus on raha suurtes kogustes rohkem, mille eest väga kõrgepalgaga programmeerijaid palgata. Arvan, et selline Prantsusmaa programmeeerija ei pööra veel teist külgegi selle raha eest, mis talle Eestis palgaks pakutakse. 
|
|
| Kommentaarid: 284 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
11 :: |
211 |
|
| tagasi üles |
|
|
lehm2
Kreisi kasutaja
liitunud: 19.09.2004
|
|
05.11.2010 19:17:00
|
|
|
| tsitaat: |
Pean tunnistama, et ma kasutan suht palju pdf-i (skannid lähevad pdf-iks ja arved tulevad pdf-ina). Suht mugav. Alternatiiv sellele oleks linuxi all mis? |
Mis probleem PDF-ga on ? Ma tean firmat kus on õnnestunud seadistada pdf põhiliseks dokumentide saatmise formaadiks (skännitud lehed, OpenOfficist tulevad aruanded), mingeid probleeme ei ole veel esinenud. 
// Edit
Huvitav on ka selline lause, et OpenOffice kasutamiseks on vaja koolitusi - ma arvan, et inimene kes on suuteline kasutama MS Officet, oskab ka Open Officet. Kui palju kasutatakse igapäevases kontoritöös keeruliseid operatsioone, makrosid jne? Üldiselt kasututakse kõige lihtsamaid asju style editing, bold, italic, center, tabeli funktsioone.
_________________
Piilu siia, progreja!
Vajad abi Node.JS-ga ?
Võta ühendust ! |
|
| Kommentaarid: 15 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
13 |
|
| tagasi üles |
|
|
omisoro
HV vaatleja
liitunud: 01.05.2005
|
|
05.11.2010 19:25:14
|
|
|
tahanteada: aga milleks sulle vaja tervet armed kohe.Ma ei tea küll kui palju inimesi estobuntu arendamisega tegeleb aga kindlasti ei usu ma , et see number üüratult suur on, pealegi kui tegemiseks läheks Eesti riigi enda OS siis ma arvan ,et neid inimesi on päris palju kes aitaks juba selle pärast ,et oma panus anda. Jah täitsa nullist unixi laadset OS-i ehitama hakata võib olla jah kurnav kuid ma peamiselt mõtlesin ikka ju ,et kohandada mõni OS kindlatele vajadustele. 
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
tola555
HV vaatleja
liitunud: 29.06.2005
|
|
05.11.2010 19:37:50
|
|
|
| omisoro kirjutas: |
| tahanteada: aga milleks sulle vaja tervet armed kohe.Ma ei tea küll kui palju inimesi estobuntu arendamisega tegeleb aga kindlasti ei usu ma , et see number üüratult suur on, pealegi kui tegemiseks läheks Eesti riigi enda OS siis ma arvan ,et neid inimesi on päris palju kes aitaks juba selle pärast ,et oma panus anda. Jah täitsa nullist unixi laadset OS-i ehitama hakata võib olla jah kurnav kuid ma peamiselt mõtlesin ikka ju ,et kohandada mõni OS kindlatele vajadustele. |
Need "kohendada mingi OS kindlatele vajadustele" tähendab põhimõtteliselt seda, mida ei ole kogu maailmas ära tehtud. Ja sa räägid, et meil siin mõned mehed teevad. See kohendamine eeldab, et kolmandad kommertstootjad teevad oma tarkvara ka teistele OS-idele või avaldavad oma toodete spetsifikatsioonid ja ka loa seda spetsi kasutada. Praegu ei tee nad ise ega anna teistele teha. Tüüpilised näited on draiverid, erinevad failiformaadid. Just sellepärast ongi vaja taolisi kommertstoojaid boikoteerida ja mitte sponsoreerima nende levikut.
Igati normaalne, et taoline üldlevinud tegevus nagu dokumentide loomine, võiks olla tasuta.
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
|
rocki
Kreisi kasutaja
liitunud: 15.01.2003
|
|
05.11.2010 19:41:03
|
|
|
| korsten kirjutas: |
rocki, sa said mu mõttest valesti aru. Ma tahtsin ütelda, et kui ametlikul on ainuke argument laiskus siis on tal king tagumikus nö. motivatsioon ümberõppeks.
| tsitaat: |
Nii, et jalaga kinga võid sa ise ka saada oma oo promomisega
|
Suurtes asutustes ei tehta midgi emotsioonide põhjal. See et sul on kümneid tuhandeid makrodega faile, mida oo ei ava, siis see juba piisav fakt ms säilitamiseks. Nende ümber tegemine läheb väga kulukaks, nii inimressursi aja arvelt kui ka lahenduse peale. Milleks. Selleks et siis nautida tasuta officet? või et exchange röömudest tuleks loobuda lihstalt sellepärast, et saaks tasuta mdiagi? See pole laiskus, see on kaine mõtlemine ja mugavus + ajavõit
See oli nüüd misasi? Loe posti ja proovi uuesti. Kui sa ei taha posti mõttest aeu saada siis ma saan aru miks sinusugused riigiametnikud ei suuda üle MS-i vaadata. |
Ja sina ei taha minu mõttest aru saada. seletus on uuesti üleval. Üksasi on kodus linuxi taga vaimustunult kernelit mudida ja openofficet kasutada , teineasi on asutuses/ettevõttes sellega tööd teha. Ma ei ütle, et openoffice kehv on, aga seni kuni ei ühildu ms officega, jääbki se friigi teemaks siiski. Aga sinusugune vaid "tasuta" teksti otsiv tegelane ei saa sellest iial aru.
| tsitaat: |
| Plähmid niisama või oskad mõnele lingile viidata? |
googelda natukene. põhjus on sama mis alguses kirjutsin.
| tsitaat: |
| Miks nad liiguvad office formaadis? |
heakene küll, sina kasuta oma openofficet, teised kasutavad muid ka.
_________________
Asju saab kah teisiti teha! |
|
| Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
omisoro
HV vaatleja
liitunud: 01.05.2005
|
|
05.11.2010 20:00:05
|
|
|
See pärast peab kogu üleminek käima ühiselt ja kõik valitsus asutused kasutavad openofficet vms. mis on tasuta.
Ja nagu ma ennem kirjutasin.Arvan ,et ennem tuleks uuringi teha milliseid rakendusi vaja on valitsus arvutites.See ,et keegi ei sa arvutiga teha midagi mida ta töö ajal teha ei tohiks, ei ole vajadus.
Ikkagi arvan ,et see ei ole võimatu pigem arvan ,et teatud seltskonnale lihtsalt ei meeldi mõtte uuest asjast.
Tuleks teha uuring kas vaba vara kasutamine rahuldaks valitsus asutuste vajadused ja kui mõtte on linuxi poole vaadata siis tuleks linuxi spetsialistidelt seda küsida mitte MS seda küsima minna.
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
tola555
HV vaatleja
liitunud: 29.06.2005
|
|
05.11.2010 20:02:08
|
|
|
| rocki kirjutas: |
| korsten kirjutas: |
rocki, sa said mu mõttest valesti aru. Ma tahtsin ütelda, et kui ametlikul on ainuke argument laiskus siis on tal king tagumikus nö. motivatsioon ümberõppeks.
| tsitaat: |
Nii, et jalaga kinga võid sa ise ka saada oma oo promomisega
|
Suurtes asutustes ei tehta midgi emotsioonide põhjal. See et sul on kümneid tuhandeid makrodega faile, mida oo ei ava, siis see juba piisav fakt ms säilitamiseks. Nende ümber tegemine läheb väga kulukaks, nii inimressursi aja arvelt kui ka lahenduse peale. Milleks. Selleks et siis nautida tasuta officet? või et exchange röömudest tuleks loobuda lihstalt sellepärast, et saaks tasuta mdiagi? See pole laiskus, see on kaine mõtlemine ja mugavus + ajavõit
See oli nüüd misasi? Loe posti ja proovi uuesti. Kui sa ei taha posti mõttest aeu saada siis ma saan aru miks sinusugused riigiametnikud ei suuda üle MS-i vaadata. |
Ja sina ei taha minu mõttest aru saada. seletus on uuesti üleval. Üksasi on kodus linuxi taga vaimustunult kernelit mudida ja openofficet kasutada , teineasi on asutuses/ettevõttes sellega tööd teha. Ma ei ütle, et openoffice kehv on, aga seni kuni ei ühildu ms officega, jääbki se friigi teemaks siiski. Aga sinusugune vaid "tasuta" teksti otsiv tegelane ei saa sellest iial aru.
. |
Kodus kerneli mudimine on teine teema.
Suurem osa dokumentidest, mida olen näinud, saab OOo-ga sama ilusti teha. Ja miks sa arvad, et OOo peab MS Office-ga ühilduma?? Äkki peaks nii olema, et on standardid ja nii MS Office kui OOo ühilduvad selle standardiga kuna tekstidokument ega tabelarvutus ega presentatsioon ei ole mingi ühe kasutaja teema vaid nõuab koostalitusvõimet mõlemalt + suur hulk muid dokumenditarkvarasid. Selleks tuleks kasutajatel kokku leppida standardid ja panna tarkvaratootjad neid standardeid austama.
viimati muutis tola555 05.11.2010 20:04:02, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
05.11.2010 20:04:12
|
|
|
| rocki kirjutas: |
| Ja sina ei taha minu mõttest aru saada. seletus on uuesti üleval. Üksasi on kodus linuxi taga vaimustunult kernelit mudida ja openofficet kasutada , teineasi on asutuses/ettevõttes sellega tööd teha. |
Umbes 5a tagasi töötasin 3a jooksul umbes ~30 inimesega kontoris ainsana linuxi peal ning sai vägagi hästi hakkama
| omisoro kirjutas: |
| See pärast peab kogu üleminek käima ühiselt ja kõik valitsus asutused kasutavad openofficet vms. mis on tasuta. |
Minu teada peaks .odt formaat olema eestis riiklikul tasandil tunnustatud ning kõik riigiettevõtted peaks selles formaadis asju vastu võtma ilma nurinata, seega peaksid nad ka omavahel noid formaate kasutades suhtlemisega hakkama saama.
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
omisoro
HV vaatleja
liitunud: 01.05.2005
|
|
05.11.2010 20:14:50
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| omisoro kirjutas: |
| See pärast peab kogu üleminek käima ühiselt ja kõik valitsus asutused kasutavad openofficet vms. mis on tasuta. |
Minu teada peaks .odt formaat olema eestis riiklikul tasandil tunnustatud ning kõik riigiettevõtted peaks selles formaadis asju vastu võtma ilma nurinata, seega peaksid nad ka omavahel noid formaate kasutades suhtlemisega hakkama saama. |
Kui see on nii... on see ju hea, üks "samm" olemas ,vaba vara kasutamise ülemineku suhtes.
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
Dirty Harry
HV Guru
liitunud: 05.09.2002
|
|
05.11.2010 20:23:44
|
|
|
| laurx kirjutas: |
| näited: eurostat saadab oma kontrollid ja asjad excelile. . |
Ma ei tea küll tausta ja kõiki detaile kuid kas mitte EU tasemel pole kokku lepitud, et kasutatakse avatud standardeid ja formaate? St kui ikka Brüsselist tuleksid .ods'id ja .odt'id siis äkki oleks suurem surve soojenduseks Openoffice't kasutada. Ja sealt saaks edasi liikuda.
Kuigi jah, AD/Livelinki/Exchange/Outlooki combo vastu väga ei saa. Sarnaselt Ho Ho'le proovisin kasutada tööjuures linuxit, kahjuks peale poolt aastat andsin alla. Just seetõttu, et tol ajal popp Outlooki alternatiiv Evolution imes ikka vilinal küll ja ühilduvus läbi OWA oli ikka väga äraspidine. Kusjuures kui rääkida surnud projektidest siis praegu Evolutioni kodukal surfates on info 2009 aastast pärit. Aga ma võin eksida.
Kusjuures kas on keegi kuulnud, ons kusagil riigis hoopistükkis Apple/Mac'i põhine IT-süsteem? St see on ka tegelikult üks võimalus, kuigi Apple korporatiivset segmenti väga ei püüa, välja arvatud haridusasutused. St puuduvad sellised asjad nagu suure koguse riist- ja tarkvaraga kaasnevad soodukad, mida muidu PC-maailmas harrastatakse (vahet pole, kas sellel jookseb Microsofti toodang või vaba tarkvara).
|
|
| Kommentaarid: 178 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
144 |
|
| tagasi üles |
|
|
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
|
05.11.2010 21:57:22
|
|
|
| See huvitaks ennastki. Apple on OSX Server versiooni valmis treinud küll, aga pole kunagi kuulnud, et keegi seda kasutaks. Kui loogiliselt mõelda, siis vaevalt, et Apple niisama toodab - keegi peab seda ka kasutama ju.
|
|
| Kommentaarid: 691 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
533 |
|
| tagasi üles |
|
|
Dirty Harry
HV Guru
liitunud: 05.09.2002
|
|
05.11.2010 22:04:20
|
|
|
| Pornomax kirjutas: |
| See huvitaks ennastki. Apple on OSX Server versiooni valmis treinud küll, aga pole kunagi kuulnud, et keegi seda kasutaks. Kui loogiliselt mõelda, siis vaevalt, et Apple niisama toodab - keegi peab seda ka kasutama ju. |
Eks kasutatakse ka, Eestis ilmselt mitte nii väga kuna selgelt peab olema firmal/riigil huvi Apple vastu mitte vastupidi. Ja kuna Eestis ollakse peamiselt hulgiostu ja sooduka peal väljas siis Apple väga ei müü suuremate hangete korras. Eesti Loto on vist üks väheseid firmasid, kes peaks tervenisti Apple peal olema. Aga ma võin eksida, ei mäleta enam kindlalt.
|
|
| Kommentaarid: 178 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
144 |
|
| tagasi üles |
|
|
kellu
HV kasutaja
liitunud: 26.03.2002
|
|
05.11.2010 23:33:39
|
|
|
See kõige tundmatu a priori demoniseerimine on nii tore, alati leiab mõne naljaka jutu:
| rocki kirjutas: |
Nüüd peal ms office ja inimesed tevad tööd. Seee pool aastat oli meeltu ajakulu ja ajakulu on ka raha, ehk väidan et lõpptulemus oli kordades kallim, kui seee näitlik sääst, mida provitakse meeleheitlikult näidata.
Nii, et jalaga kinga võid sa ise ka saada oma oo promomisega ja valede otsustega ehk tule nüüd oma linuxi kapist välja ja näe natukene muid seoseid ka! Asutustes ja ettevõtetes ei ole openoffice sobilik. Küll võib parallelselt kõrval olla aga mitte asendusena. Excange koos ad'ga on ms tootevalikus üks väga hea asi, mida linuxi maailmas pole. Samuti on office. Ma ei räägi kasutajakontode loomisest siin. Nagu ennist mainiti, uue süsteemi tegemine on way kallim kui see tasuta alla laetav ubuntu või muu säärane, mis tundub hea. Säästust me ei saa siin rääkida!
Jaapan on üks näide ja ma vean kihla, et paralleelselt nad on sunnitud kasutama ms officet ka.
Linux on end ära õigustanud jah serveri tarkvara vallas. täiesti nõus. Ubuntu on ka hea. Aga mitte astuses/ettevõttes kus kontoritarkvara failid liguvad ms office formaadis.
Üldse, see seletamine tundub nagu peaga vastu seina jooksmine! |
Peaga vastu seina jooksmine tundub olevat vabatahtlik valik. Tahtmata kedagi solvata või halvustada,aga olen M$ fänboydelt palju siukest sisuliste argumentideta hala kuulnud. No eks oma sissetulekule tuleb lojaalne olla, see on kahtlemata õige. Kui ikka ohtlik tundmatu alternatiiv sissetulekut ohustab, siis tuleb oma osa anda. Kesse ikka viitsib õppida. Kui stupiduserid ei pea, ei pea ka support ja nende kapralid. Tundmatu pole ju ometi turvaline. No vähemalt ei ole keegi seda tõestand. Meile. No mulle siis pole. Kindel. Nii mõtleme ju tegelt?
Makrode konvertimine selleks, olen nõus et seda pole otstarbekas teha. Ja neid makrodega aruandeid tegevaid tegelasi on pahandusministeeriumi haldusala 2000 ametnikust umbes 40? OK, ehk 60. Aga teha audit selles osas, et mis tegelaste excelis 3a jooksul makro käima on lastud? Tüütu, peab manuaali lugema ja mingeid auditipoliitikaid kehtestama. Kesse mäletab kuda see käis. A jaa, see tüüp teadis kes ülemöödund aasta panka ära läks. Või oli see juba enne buumi? Ahjaa, seda poliitikat tuleks veel planeerida vist ka. A me ju pole mingid planeerijad, me toetame, meil muudki teha.
Eriti meeldis mulle see koht et M$ AD-le liinuksimaailmas analoogi polevat. No mina mäletan aega kui AD oli LDAP kehv implementatsioon M$ platvormi peal
Töötan ise täitsa M$ Ohvitsaga, aint serverites puutun OO-ga kokku. Ja jutt linuxi peal PDF nõrgast toest on kogemuste kohaselt massivne hobusepask. Aga kellelgi on seda FUD kasulik levitada. Sõltumata sellest kas sel siis sisu on või mitte.
| korsten kirjutas: |
| tsitaat: |
Ei ole vaja uut ID-kaardi või digiretsepti taolist õnnetust.
|
Mis nende puhul konkreetselt läbi kukkus? ID kaarti on suhteliselt mugav kasutada ja retsepti ainuke häda oli see, et serverid olid nõrgad. Või olen ma millestki valesti aru saanud? Riigihanked on jah nagu nad on.... |
Oled küll valesti aru saanud. Serveripark kuluga ca 80M aastas tähendab, et selle arenduse käigus läks midagi ikka väga valesti. Või siis väga vasakule.
P.S. Have you tried to switch it off and on again...
|
|
| Kommentaarid: 15 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
daddo
HV kasutaja
liitunud: 30.11.2002
|
|
06.11.2010 08:46:46
|
|
|
| rocki kirjutas: |
| Ma ei ütle, et openoffice kehv on, aga seni kuni ei ühildu ms officega, jääbki se friigi teemaks siiski. Aga sinusugune vaid "tasuta" teksti otsiv tegelane ei saa sellest iial aru. |
Huvitav arusaam, et OpenOffice on vaja teha Officega ühilduvaks... minu arusaamist mööda on kahe kontoripaketi vaheliseks lüliks failivorming. Ja sellest lähtuvalt on võimalik kontoripaketti võimalik teha kontoripaketti ühilduvaks failivorminguga, mitte vastupidi või omavahel, sest standardne peab olema ikka failivorming, mitte kontoripakett. Nüüd on see suur küsimus, et kui meil on rahvusvahelise standardiorganisatsiooni, ISO, standardile vastav avatud OpenDocument failivorming ja mittestandartsed monopoolsed failivormingud, siis ma leian küll, et kahe erineva kontoripaketi omavaheline ühilduvus, mida sina silmas pead, peab põhinema avatud ja ISO standardile põhineval failivormingul. Ja peale seda, jumala eest, kasutagu kõik kes tahavad, MSO-d edasi! Ja kui MSO tõesti peajagu üle on ja suurettevõtetes ja asutustes OOo võimatu integreerida on, siis ei peaks ju MS seda sammu üldse kartma ega takistama...
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
XeStAiSy
HV Guru
liitunud: 12.12.2001
|
|
06.11.2010 09:11:12
|
|
|
Katseks tegin katsetuse. OOo-s MS asjad tehti ilusti lahti ja on kõik paigas. Ajaviiteks nüüd proovin vastupidi mingil ajal.
_________________
Punktkeevitus patareidele/akudele. Akutrelli/laptopi/e-bike. PM |
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
11 |
|
| tagasi üles |
|
|
tahanteada
Lõuapoolik
liitunud: 04.04.2003
|
|
06.11.2010 10:00:29
|
|
|
Nagu juba eespool ka kirjutasin, et probleemid pole mingi pisikese, 1-2lk suuruse lihtviisilise tekstidokumendi avamisega yhes v6i teises.
Probleemid on keeruka kujundusega / ylesehitusega dokumentides, kus p2rast midagi paigas pole.
Ja ei saagi ju olla, kui juba kirjafondid oma t2hek6rguste ja t2hevahedega erineva tulemuse tekitavad, lisaks siis veel igasugu erinevad Layoutide ja Headerite suurused jms.
T2iesti n2htud asi ja kui p2rast pead veel n2dalate viisi seda a 100-lehekyljelist eluto"o"d ymber tegema, siis on jama majas pikaks ajaks.
Postitatud mobile device
|
|
| Kommentaarid: 284 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
11 :: |
211 |
|
| tagasi üles |
|
|
daddo
HV kasutaja
liitunud: 30.11.2002
|
|
06.11.2010 11:57:03
|
|
|
| tahanteada kirjutas: |
Nagu juba eespool ka kirjutasin, et probleemid pole mingi pisikese, 1-2lk suuruse lihtviisilise tekstidokumendi avamisega yhes v6i teises.
Probleemid on keeruka kujundusega / ylesehitusega dokumentides, kus p2rast midagi paigas pole.
Ja ei saagi ju olla, kui juba kirjafondid oma t2hek6rguste ja t2hevahedega erineva tulemuse tekitavad, lisaks siis veel igasugu erinevad Layoutide ja Headerite suurused jms.
T2iesti n2htud asi ja kui p2rast pead veel n2dalate viisi seda a 100-lehekyljelist eluto"o"d ymber tegema, siis on jama majas pikaks ajaks.
Postitatud mobile device |
Ja selles on muidugi täiesti OOo süüdi, et
MSO ei lase oma failivorminguid vabaks;
ei võta teisi vabu standardseid vorminguid kasutusele;
Ehk tegelikult ei saa OpenOfficile ette heita, et ta ei toeta paremini kinniseid failivorminguid vaid MS-ile, et tema ei toeta paremini vabasid vorminguid ning et ei võimalda teistel ka omi vorminguid kasutada. Seega võiks üldistada, et OOo arendajad on teinud võimaliku maksimumi ja MS vähima võimaliku sellejaoks, et mõlemad paketid kuvaks sama vormingut samamoodi...
_________________
|
|
| Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
hashi
Kreisi kasutaja
liitunud: 21.06.2004
|
|
06.11.2010 16:22:01
|
|
|
| tsitaat: |
| «Kontoritarkvara pealt kokku hoitud summa on meil päris suur, jäädes ühe versiooniuuenduse puhul vahemikku viis kuni kaheksa tuhat krooni kasutaja kohta,» rääkis keskkonnaministeeriumi infosüsteemide büroo juhataja Meelis Merilo. |
Mind paneb pigem mõtlema, kust on pärit sellised arvud-summad - mille põhjal need saadud on? Kui tegu on 10a jooksul säästetud vahenditega, siis ehk veel kuidagi, kuid...
Ja mis ajendab hankima iga välja lastud uusimat versiooni, kui on teada fakt, et kontoritarkvara võimalustest kasutatakse niigi ainult murdosa. Mis on uuemas versioonis sellist, mida senises pole?
Kasutan senini Office'97 versiooni ja mitte ükski uuematest dokustaatidest pole jäänud sellega avamata-töötlemata. Milleks on vaja kohe kõikse uuema kontori-paketi "enterprise" versiooni hankida, kui edukalt saab hakkama ka vanema "standard" tarkvaraga. Ja selle hind pole mitte eelmainitud suurusjärgus, isegi ligilähedaselt mitte. Tsitaadis väidetu põhjal tekib minul küll kahtlus selle töötaja ametipädevuses 
_________________
Seniks...
---
Hashi |
|
| Kommentaarid: 32 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
30 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
07.11.2010 00:44:47
|
|
|
| hashi kirjutas: |
| mitte ükski uuematest dokustaatidest pole jäänud sellega avamata-töötlemata |
Ka viimasel ajal popiks saanud docx formaadis asjad?
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
hashi
Kreisi kasutaja
liitunud: 21.06.2004
|
|
07.11.2010 14:58:01
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| hashi kirjutas: |
| mitte ükski uuematest dokustaatidest pole jäänud sellega avamata-töötlemata |
Ka viimasel ajal popiks saanud docx formaadis asjad? |
Ei, isegi need mitte. M$ on ju selleks vastava konverteri teinud, toimib kenaste ka Ohvits97-ga. ODF-id on ainumas probleem, kuid need saan lahti vastava viewer-utiliidiga(näiteks TextMaker Viewer), mis suudab neist PDF-i teha, millest on omakorda võimalik tekst/sisu kätte saada ja nii edasi...
EDIT: aastaid tagasi, nii umbes 5...7, püüdsime asutuses kasutusele võtta kõnealust vabavaralist platvormi - nii op-süsteemi, kui ka rakenduste tasemel. Isegi digi-doku-haldus baseerus tol ajal  -süsteemil. Paraku oli nõudlus selle versiooni jaoks sedavõrd vähene, et arendaja loobus ning nii tuli meilgi üle minna  platvormile. Ülejäänud serverid(2tk) baseeruvad aga siiani (CentOS) süsteemi-tarkvaral ja nende käigushoidmisele kulub aastas umbes 20000 kronu. See on võrdlemisi(äärmiselt) tagasihoidlik kulutus, mida üks asutus teeb oma veebi, maili, faili, andmebaaside toimimise tagamiseks ja elutähtsate andmete varundamiseks. Arvan, et (palju)odavamalt enam ei saaks
Püüdsime ka vaba kontoritarkvara kasutusele võtta, kuid tolleaegsed alternatiivid ei olnud veel niivõrd kvaliteetsed, mis tagaksid vajaliku ühilduvuse ülejäänud (sõsar-)asutuste kasutatavate süsteemide vahel. Praegusel arengutasemel aga oleks juba "asjal jumet", kui... poleks MASU-st tekkinud finantsilisi ja personali koormus-probleeme. Töötajad on tänu riigisektori koondamiste lainele ülesannetega niigi üle koormatud ning hakata praegu alternatiiv-tarkvara kasutusele võtma, oleks nende suhtes ülekohtune. Seda kasvõi eelnevates postitustes mainitud kohanemis- ja koolitus-vajaduse tõttu - tööülesannete täitmine toimub niigi "inimvõimete piiril", koolituseks ja kohanemiseks peaks (t)ööpäev sel juhul olema palju pikem, kui ta praegu on
Artiklile tuginedes arvan isiklikult, et tegu on mingi "ülepingutatud" bullshit-aga. Miks siis KKM hoiab oma kogemusi ja teadmisi vaka all ning ei jaga "kaaskannatajatele" teavet, kuidas neil see "säästuprogramm" nii edukalt läbi on viidud? Miks ei võeta KKM-i tulemust arvestades kogu riigisektoris sama süsteemi kasutusele? Miks alles nüüd, 10 aasta möödudes, sellest avalikult juttu tehakse ja teiste ees kelgitakse, et "nää, millega me hakkama oleme saanud - tehke järgi"?
_________________
Seniks...
---
Hashi |
|
| Kommentaarid: 32 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
30 |
|
| tagasi üles |
|
|
illukas
HV kasutaja
liitunud: 09.11.2006
|
|
07.11.2010 23:46:07
|
|
|
selline jutt nagu peaks OO.org avama ilma igasuguse probleemideta MS office dokumente on kerge liialdus: tahanteada mõtlemise loogika tulem
*mikisofti kood on kinnine- tehku avalikuks ja ma arvan, et tugi läheb oluliselt paremaks
*see mis OO.org onud teinud on, on puhtalt implmenteerimine või reverce programming
*See mis praegu on, on juba päris mehine tulemus ja tõsiselt võetav alternatiiv MS Offitsale, tõsi päris kõikkidele ametnikele ei sobi(keerukad makrod jne...)
Ülemineku arvestamise point-id
Jutt õige, kuid kas ei olnud see ühe versiooniuuendusega(võin eksida), järgmine versiooni vahetus duubeldab selle kokkuhoiu jne
Teiseks IT osakond on alati pandud fakti ette- vot nii palju raha, ei saa rohkem, mis teed siis... Riigiasutused või ka lihtsalt asutused, ei ole nagu kodumasinad, et paned pira...
Üleminek
Üleminek peaks minema minunägemist mööda järkjärgult (või siis terve riigiaparaat) ja esimese etapina peaks olema kõikkidesse riigiasutuse masinatesse OO.org- kasutagu esialgu MS offitsat, kuid niiöelda kliendi saadetud asjad saab lahti... Korraga üleminek kipub käest ära minema nagu keegi kingasaamise näite tõi...
Funktsionaalsus
Palju räägitakse, et OO.org on kehva ja ei saa tõsiselt võtta, enamus asju ei tööta jne. Võtame tavalise Eesti valla- kas tõesti mingi maakorraldaja või ehitusspetsialist kasutab ropult makrosid ja pivot-tablet, 10 000lk pikkuseid dokumente?
Krizto
Kui pikk on erinevate Linuxi distributsioonide eluiga?
Väga pikk, debian näiteks üks kauem olnud. JA keegi ei keela sul näiteks ubuntu vanemat versiooni kasutada, täpselt samamoodi nagu keegi ei keela kasutada sul xp-d.
Krizto soovitan sul soojalt uurida vaba tarkvaramaailma litsentisde põhimõtteid, OpenOffice, ei kao kuhugi ära, muudab nime läheb kõik vanaviisi edasi, küsid miks- sest Oracle hakkas nu..ima. Lihtne, arendajad võtavad täpselt sama koodi, muudavad nime(kuna openoffice nimekasutusõigus läks oraclele) ja kõik asi läheb samamoodi edasi...
Vabavarale üleminek on mitu suurt sammu tagasi tehnoloogilises arengus, kuna vabavara ei paku suurettevõtetele vajalikke võimalusi.
ohjah- äkki sa kuidagigi põhjendaksid oma pool absurdset näidet...
Ubuntu lehelt praegu loen et uuendusi pakutakse 18 kuud ning LTS puhul 3 aastat.
LTS versioon ongi just see õige mida sinna sinu näitesse suruda... PS riigiasutusse ei ole nii cuting edge distro mõistlik, pigem midagi rahulikumat, debian näiteks. Sa tõid hea näite pisikestest nupukestest aga mis juhtus xp>vista totaalne muutus, või xp SP3 tõi kaasa uusi jullasid menüüsse, kuidas sa sellesse nii kriitiliselt ei taha suhtuda...
Vabavara puhul, millel oli 1-2 arendajat, kes selle üle võtab?
kasvõi sina ise, keegi ei keela.
Oled sa selles kindel?
mitte milleski ei saa kindel olla. Ballmer müüb oma aktsiaid- mis nüüd saama hakkab, mikrosoft müüakse maha? Asi on valikutes ja kui sa valid tugeva kommuuniga distro või näiteks OO.org-i siis seda nii lihtsalt kinni panna ei saa ja see, et ta kasumit toodab ei ole vaba tarkvara filosoofia. Peamine mure mille üle muretsema peab on see, et kas arendajad kaasa tulevad ja nagu näha tulevad, seega pikemas perspektiivis Oracle võib oma nimeõigusega teha mis tahab- Enamus asjalike onusid on uue projekti manu lännu
Draqula
TCO on tähtis. Ütle mulle kuidas see on OO.orgi puhul suurem. Lisainimesi tööle Keskkonnaministeeriumisse ei võetud, uusi arvuteid ostma ei pidanud (nagu windowsiga tihti on), koolitusrahad on niiehknaa ette nähtud, kust tuleb sinu arusaam TCO suurusest?
Ma saan aru, mingi pisike kontor,mis viiakse oo.org-i peal üle ja mingiks perioodiks on vaja ehk kedagi kes näpuga juures oleks ja aitaks uusi nupukesi leida...
omisoro
Kuigi ise pooldan täiesti uue unixi laadse OS loomist
ära seda küll taha- veelenam kui see tuleb riigi poolt, neid ikaldunud miljardite projekte oleme me juba näinud...
Millegipärast on mul mulje jäänud kasvõi siin HinnaVaatluses, et meie riigi ametnikud on tippspetsialistid lisaks oma erialale veel ka IT alal. Tõesti OO.org-il on puudusi ja keegi ei ole seda väitnud et ei ole, kuid samas ei saa kõrvale vaadata, sest OO.org on tõsine konkurent.
Paljud koolid on OO.org-i ted läinud ka ka see kool kus mina aegajalt tööl käin- alguse oli hull virin, mitte midagi teha ei saa, paha, imelik, ja mida kõike veel. Praeguseks on asi maha rahunenud ja asi ei ole enam nii võõras (või on nad lihtsalt alla andnud  )
Üks point veel, minu arvates peaks olema vabavaralisele programmile mingi lisavidina juurdekirjutamine olema kordades lihtsam. Näiteks mingi uue fancy id-kaardi funktsionaalsuse sisseehitamine offitsatesse...
Riigitasandilt miskit suurt loota on minu arvates üks suur helesinine lootus. Ei taha teada kui palju miljardeid sinna ID-kaardi alla läinud on, KUI palju läheb aastas digiretsepti käigushoidmiseks jne jne jne Kuidagi invaliidistunud tiiger või mis?? On ka häid asju
|
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
hashi
Kreisi kasutaja
liitunud: 21.06.2004
|
|
08.11.2010 00:45:12
|
|
|
| illukas kirjutas: |
| [kärtz...] koolitusrahad on niiehknaa ette nähtud.../...millegipärast on mulle mulje jäänud kasvõi siin HinnaVaatluses, et meie riigi ametnikud on tippspetsialistid lisaks oma erialale veel ka IT alal.../...minu arvates peaks olema vabavaralisele programmile mingi lisavidina juurdekirjutamine olema kordades lihtsam.../...On ka häid asju |
Mmm... koolitusrahad on ~3% palgafondist, mis teeb umbkaudu 5kEEKsi aasta kohta. Koolituste hinnad aga on... Ja töötaja koolitub pigem oma ameti- või erialaselt - see on tema jaoks primaarsem, kui mingi uue kontoritarkvara tudeerimine. Pealegi saab ta seni kasutatavaga üsnagi hästi hakkama
Tõepoolest leidub ka riigiametnike hulgas piisavalt IT ala üpris hästi tundvaid töötajaid. Kas nüüd just tipptasemel(või kuidas seda tipptaset üldse defineerida), kuid vähemasti oskavad/suudavad nad vajaduse korral ka kolleege nõustada.
Paraku on näiteks digi-doku-haldused enamjaolt -põhised ja -is neile "lisavidina" tegemine on PITA. Prääga saab aga arendaja poolt tehtud vahenditega dokustaadi oma arvuti kontoritarkvara abil otse dokhaldusesse kanda või redigeerida juba sääl olevaid andmeid. Ka Õudluugi(M$ Outlook) jaoks on julla olemas, mis võimaldab kirjavahetust dokhaldusega sünkida jms. Kaldun arvama, et OOo vms puhul ei tuleks see hetkel kõne alla.
Ja otse loomulikult leidub ilmas ka häid ja isegi väga häid asju
_________________
Seniks...
---
Hashi |
|
| Kommentaarid: 32 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
30 |
|
| tagasi üles |
|
|
illukas
HV kasutaja
liitunud: 09.11.2006
|
|
08.11.2010 09:47:47
|
|
|
Jep aga kommenteerijatest jääb kahjuks mulje (või oligi nende soov selline mulje jätta), et praegu nagu it alaseid koolitusi üldse ei toimu. (toimusid ennem OO.org-i ja toimuvad ka edasi)
Üksõhtu jäin pikalt mõtlema, et kas:
*Eesti põhikoolides(kuna natuke elu-oluga kursis) on midagi sellist mida tõesti ei saa teha ima MOffice-ta- minu mõtlemise järgi mitte (võisin ka midagi ära unustada).
*Eesti lasteaedades- peaks ilma saama
*Pisikesed vallad- raamatupidaja või finantsspetsialistil võibolla võiks vaja minna...
Kui keegi kokku arvutaks mis sealt rahaliselt kokku hoiaks (Eeldusel, et riigiasutustel on KOHUSTUS avada (esialgu kohustus töökohamasinas OO.org-i intalleerida)) siis see oleks juba päris kena kopkas....
Kui üle minna siis minu arvates etapiti-
1.- pistetakse kõikkidesse masinatesse OO.org
2.- koolitus
3.- ms offitsa eemaldamine
4.- koolitus jälle
Minu mingisugune visioon, ärgem siis päris maha lööge...
|
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
Draqula
HV Guru
liitunud: 29.10.2004
|
|
08.11.2010 09:55:55
|
|
|
| illukas kirjutas: |
Draqula
TCO on tähtis. Ütle mulle kuidas see on OO.orgi puhul suurem. Lisainimesi tööle Keskkonnaministeeriumisse ei võetud, uusi arvuteid ostma ei pidanud (nagu windowsiga tihti on), koolitusrahad on niiehknaa ette nähtud, kust tuleb sinu arusaam TCO suurusest?
Ma saan aru, mingi pisike kontor,mis viiakse oo.org-i peal üle ja mingiks perioodiks on vaja ehk kedagi kes näpuga juures oleks ja aitaks uusi nupukesi leida...
|
Konkreetse näitena saab tuua dokumendihalduskeskkonnad töövoogude ja metaväljadega, mis tuleb ümber ehitada, kuna hetkel saavad läbi vaid Office dokumentidega - lisainvesteeringud, et säilitada olemasolev funktsionaalsus.
Lisaks tähendaks selline üleminek suuremas mahus koolitusi ja IT toe (kes näpuga juures oleks ja aitaks uusi nupukesi leida) koormuse mingiks perioodiks olulist suurenemist - kokkuvõttes kulude suurenemist, kuna ressurssi on juurde vaja.
|
|
| Kommentaarid: 42 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
34 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
| lisa lemmikuks |
|
 |
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
