[Wiltz]

Hoho, lõpeta palun asja järjepidev kontekstist välja kiskumine. Milleks või kelle jaoks sa sellega tegeled? Selgitasin juba, et selle võrdluse mõte oli näidata, et sisepõlemismootori efektiivsus auto küljes ei ole kuskil "valgusaastate kaugusel" elektrimootorist koos kõige selle juurde kuuluvaga.
Ma võiks sinuga ju siin edasi väidelda, et selle eksperimentaalse diiselmootori võib samuti panna auto ratast vedama ilma traditsiooniliste käigukastide ja muude tavapäraste ülekanneteta. Põhimõtteliselt on tarvis vaid õigel kiirusel mootor järgi ühendada ja ühe õige ülekande kaudu hoida optimaalselt pöördeid. Aga ma ei viitsi rohkem sel teemal väidelda...kes tahab aru saada, see saab aru, et ükski elektriauto täna ei sõida tegelikult efektiivsusega, kus elektrijaamast imetud 1kw'st tuleb puhast edasiviivat jõudu 0.9kw. mitte sinnapoolegi. ja kui me nüüd arvestame veel kõikvõimalikke muid asju nagu mingisugused aku soojendamised külmade ilmadega, auto salongi soojendamised ja igasuguste muude elektrividinate tarbimist siis kukub see tegelik efektiivsus samuti kuskile sinna 50% kanti.
Minu jutu point aga ei seisnenud algselt üldse selles, et ma arvaks sisepõlemismootori olevat sama efektiivse kui elektrimootori. Point seisnes selles, et erinevaid tehnoloogiaiad targasti kombineerides oleks võimalik ehitada auto, mis elimineeriks nii paljud puhta elektrika suured miinused kui ka suure osa täna kasutatavate ebaefektiivsete sisepõlemismootori suurest miinusest.

[Tanel]

https://novaator.err.ee/882644/maailm-saastab-vaatamata-pariisi-kliimaleppele-rohkem-kui-kunagi-varem

Kohe esimene graafik sealt. Ja kes veel ei tea, Eesti kuulub OECD riikide hulka.

[Ho Ho]

[Tanel]

Jah, elektrika moment ongi kõige parem, sellele ei vaidlegi vastu.
Kogu autopargi vahetamine elektrikateks on mitmel põhjusel ulme, vaja on leida optimaalne tasakaal.
Hetkel ongi kõige optimaalsem valik hübriid.

[elukaz]

Tanel, mis sellest graafikust järeldada võiks? Nii nagu elektriauto puhul suunatakse toss summuti asemel elektrijaama korstnasse, nii läheb ka tootmise ümbersuunamisega saaste ära hiinasse.

[Ho Ho]

elektrijaam võib kasutada ka muud kui fossiilkütuseid energia tootmiseks. Samuti on bensu-diisli tootmine ise juba väga energiamahukas protsess võrrelduna kivisöe ahju ajamisega. Rääkimata sellest, et samast kütuse hulgast toodab suur elektrijaam suuremas koguses energiat kui n+1 autos olev ICE, boonusena on tsentraalse tootmise puhul ka saaste kontrolli all hoidmine oluilselt lihtsam.

Loomulikult ei ole võimalik teostada kiiret elektriautodele üle minekut. Selleks tuleb kogu elektrisüsteem enne radikaalselt ümber ehitada ning see võtab aega.

[Tanel]

[Ho Ho]

Hommikupoole koperdasin mingi co2/GDP andmestiku otsa. Sealt oli näha, et Eestis toimus saaste kordi kõrgemal tasemel kui naaberriikides ning kõrgemal tasemel kui hiinas-usas. Ehk siis me toodame GDP kohta oluliselt rohkem saastet kui nii mõnigi teine suursaastaja.

maailma mastaabis mahume top 10 hulka kgCO₂/GDP arvestuses ning top 20 hulka tCO₂/person arvestuses

http://www.globalcarbonatlas.org/en/CO2-emissions

[Tanel]

Kokkuvõttes loeb ikka absoluuthulk ja see on maailma mastaabis hiirepiss. Isegi Kanada osa on vaid 1,8% kogu maailma hulgast.

[elukaz]

Samas 35 miljonit elanikku on väga palju väiksem kui 1,8% maailma elanikkonnast.
Ja suvaline jämeda korstnaga söejaam on kirbusitt maailma mastaabis

[Ho Ho]

Jah, absoluutselt. See on sama teema kui kasvõi näiteks naelkummidega suvel sõitmine - iga üksik auto ei oma praktiliselt mingit efekti, kambakesi aga äestatakse asfalt kiirelt. Kuniks iga üksik viitab, et näedsa, teised ei tee midagi, ei ole vähimatki lootust millegi paranemiseks.

Ma ei ütle, et peaksime oma elektrijaama kinni panema. Küll peaks tõsiselt kaaluma muud kraami kütusena kasutava jaama ehitusele ja/või praeguse uuendamisele mingi muu kütuse peale. Põlevkivi ahju ajamine ei ole just eriti odavate killast.

[Tanel]

[Ho Ho]

Alternatiive on aga not in my back yard ning inimeste üldised irratsionaalsed hirmud segavad

Kas keegi mäletab mitu miljardit see elektrijaama uuendus meil maksma läkski?

[edit]
Energiasõltumatusest, jah, see on tore ning võiks sälida. Samas võiks ka sälitada põlevkivi tuleviku tarbeks. Sellest annab teha tervet hunnikut kasulikku kraami selle ahju ajamise asemel. Põletamine on üks rumalamaid asju mida sellega üldse teha annab. Aga nuh, eks inimestele meeldib pigem hea tänapäev kui mõelda kaugema tuleviku peale

[Wiltz]

"Ei, ei pane"

Nigel selgitus. Tahaks täpselt teada, miks ei pane või mis seda takistab?
Oletame, et me ehitame eksperimentaalmootori, mis töötab hästi optimaalselt pööretel 1600rpm. Umbes 90ga sõitmiseks peaks tüüpiline autoratas tegema kuskil 800rpm. seega meil on vaja üsna minimaalselt vähendada mootori pöördeid. kõige lihtsamalt teostatult on selleks vaja näiteks üht hammasülekannet, sisendvõll on mootori väntvõll ja väljundvõllil ongi ratas, mida veetakse. mil moel ja mille arvelt täpselt see elektrimootor siin nüüd NII MEELETULT palju energiat kokku hoiab, et kõik võrdlused täiega aknast välja peab viskama?
kui jutt käib hästi optimeeritud ICE kasutamisest mingi hübriidauto peal siis on nii ehk naa ilmselge, et see ICE ei oleks sinna rakendatud mitte tavapärasel moel ja mitte tavapäraseks kasutuseks, vaid rakendusks tööle kasvõi näiteks manuaalselt ja ainult suhteliselt ühtlase kiirusega pikemaks maanteesõiduks, säästmaks akusid ja pikendamaks kõvati auto range'i.

[Ho Ho]

[kalvis]

Panna kinni lihtsalt roheliste nõudmisel Põlevkivi elektritootmine on vale. Asi selles, et ainus alternatiiv elektritootmisele oleks tuumajaam ja see on veel rohkem vastukarva padurohelistele. Ka pole mitte kuskil EL alustatud uute tuumajaamade ülespanekuga, et võtta söe- ja põlevkivijaamada koormus endile. Tuul ja päike on oluliselt kallimad kui söeelekter ja veel omakorda väga paljude lisapuudustega. Kolida kuuse alla elama pole mingi lahendus.
Autotootmises on sama nutune - elektrikäru pole lahendus kuna baseerub sellesamal söeelektril. Ühtegi muud alternatiivi täna laual pole.

CO2 üldiseselt. Jah, kui see on probleem siis tuleks täna alustada kohe tuumaelektrijaamade masspüstitamisega, et vähemalt söejaamad saaks nendega asendatud. Sorry, ei tea kuskil (Hiinlased on ainsane öelnud et nad üritavad tuumajaamade ehitamisega vähendada nõudlust söe järele) EL, et sellega oleks alustatud. Kuna ei EL ega USA-s pole tuumajaamade masspüstitamist näha siis ärge loodkegi CO2 vähenemist. Kõik muud võtted lõpevad katastroofiga. Väikeses koguses on võimalik tuulikutega elektrinälga katta, kuna aga see on ebastabiilse tootmisega siis ei saa see olla baaslahendus.

Üldiselt siin päikese all on nii hiinlasel kui eestlasel ühesugune õigus CO2 toota. Valed on lahendused, kus eestis keelatakse CO2 toota ja hiinas on 100% lubatud ning isegi ka see on vale tees, kus me jääme praeguse juurde aga keelame hiinlastel juurde toota. Tõenäoliselt on lahenduseks ühtne CO2 maks sõltumata asukohariigist ja saadud rahaga siis toetatakse jällegi ülemaailmselt sobivaid lahendusi sõltumata asukohast.
Kui aga igaüks kakleb oma nurgas poksikinnastega õhku nagu täna on siis ma pigem valmistuks kliimasoojenemiseks, igaks juhuks võiks ujuvpaadist majakese ära osta. Kui paar riiki vee alla jäävad siis tuleb ka lõpuks USA, Hiinal ja Indial mõistus pähe (USA-s ja Indias on ka palju alasi kus 0,5 meetrit on katastroof - seejuures meie eestis kannnatame selle palju paremini ära).

[Tanel]

[SSD]

[kalvis]

Praegu on nii ca 3 mm põhja eestis, kesk-eesti 1mm ja lõuna-eesti vajub 1 mm aastas (0 piir jookseb võrtsjärve keskelt läbi).
Soojenemisest tõuseb maailmameri 1mm aastas.
Seega põhja eesti jääb plussi.

[tahanteada]

[Ho Ho]

[Wiltz]

HoHo, ei ole jutt mitte kuskile äkitselt läinud. Jutt on olnud koguaeg sellest, minul vähemalt. See ju ongi tõelise hübriidauto efektiivsuse point, et mõlemat mootorit kasutatakse siis ja selle jaoks, mille jaoks ta paremini sobib.
90ni kiirendad elektrimootoriga. Või kiirendad näiteks 60ni elektrimootoriga, ja siis tuleb ICE järgi. kui stabiilne või stabiilsem liikumiskiirus on saavutatud (näiteks 70-100) siis jääb vedama vaid ICE ja elekter aitab vaid kiirenduse juures.

ICE'l ei peagi olema mingisugust efektiivsust mingitel teistel pööretel. Tema töötab oma määratud kitsas pööretevahemikus ja muul ajal lihtsalt ei tööta. Või siis soovi korral muul ajal saab teda lihtsa ümber lülitusega switchida hoopis akut laadima. Ikka sellesama optimaalseima pöörde juures. Linnas ja väikestel kiirustel veab elekter, kiirendab elekter. See on ju OBVIOUS, miks ma muidu üldse mingisugusest hübriidist peaksin rääkima???

"Sellises olukorras on see lisa-ICE kaasa vedamine kokkuvõttes energeetiliselt kahjulikum kuna iga lisakilo tähendab lisa energiakulu mõlemale mootorile" Ma ei tahaks uskuda, et sa reaalselt oled nii rumal aga sa ju ometi tead, et näiteks maanteel ühtlase või enamvähem ühtlase kiirusega liikudes ei oma praktikas mitte mingisugust tähtsust, kas autos on näiteks 100 või isegi rohkem lisakilo või mitte?! Tegelikult ei oma see praktikas peaaegu mitte mingisugust tähtsust isegi nö. keskmises kütusekulus, kus on see kõik tavapärased kiirendamised. Olen seda isiklikult mõõtnud ja võrrelnud. Kas iga lisakilo suurema aku näol ainult elektrimootoriga autol ei tähenda lisa energiakulu, see mass mingil põhjusel "ei loe" või? Et siis sinu arvates see ei ole üldse mingi pluss, et hübriidi sisse võiks pista näiteks 3 korda väiksemamahulise aku ning range oleks autol ikka sama, või isegi suurem (juhul kui maanteed sõidetakse palju)? Anyway, mulle tundub, et at this point sa vaidled juba vaidlemise pärast sest need mõtteavaldused ja järeldused ei ole enam kuigi pädevad.

Ja nagu siin teemas on mitu korda kokku võetud siis reaalselt tuleb meil suurem osa elektrist terves maailmas ikkagi üldse mitte rohelistest elektrijaamadest ning jääb ilmselt veel üsnagi pikaks ajaks sealt tulema kuna tuumaenergiat ei taheta rakendada. Seega, puhta elektriauto REAALNE efektiivsus ja keskkonnasäästlikus on absoluutne naljakoht täna, homme ja ilmselt veel ka 10a pärast. Võibolla 20a pärast saaks rääkida sellest, et need on keskkonnas jaoks paremad...samas võib ka olla, et 20a pärast on elektriautod unustatud ajalugu

[sakinaga]

Kui tahta 60-100 vahemikus ICE-t kasutada, siis on vajalik ka käigukast, lisakeerukus, lisakaod efektiivsuses ja lisamass. Ma üldiselt arvan, et insenerid oskavad oma tööd päris hästi ja taolisi masinaid ei ole põhjusega turule tulnud.

[new1]

Sel juhul oleks juba targem niiöelda pisike bensumootor mis ajab ringi generaatorit ja mis omakorda laeks akut, siis saaks bensumootoril hoida stabiilselt sõltumata kiirusest optimaalsetel pööretel, generaatori kasutegur küll oleks sõltuvalt võimsusest 90-95%, mida võimsam seda vähem kadusid. Kui kasutada kiirete pööretega generaatorit, siis selle mass ei oleks ka kuigi suur, et näiteks paarkümmend kW toota. Need harjavabad RC mudelite mootorid on heaks näiteks, ringi ajades töötavad generaatorine, siin üks toode https://www.ebay.com/itm/High-Power-4076-2200KV-4P-Sensorless-Brushless-Motor-fr-1-8-RC-Monster-Truck/223023547148?hash=item33ed3d430c:g:tCMAAOSwDkpbIQCC:rk:14:pf:0 2,8kW mootor kaalub 405 grammi, ja 28kW ehk 10 korda võimsam mootor ei kaaluks mitte 10 korda rohkem vaid see muutus on tunduvalt massi kasuks, ehk siis paari kilone seesugune kiirepöördeline mootor suudaks toota paarkümmend kW, lihtsalt peaks sellise ülekande vahele pistma, mis optimaalsetel bensuka pööretel toodaks 50000RPM. Ja seda RC mootorit/generaatorit saaks targa elektroonika abil sealsamas starterina kasutada sellesama bensumootori käivitamisel.

[Wiltz]

miks on vajalik käigukast selleks, et sõita näiteks kiirusvahemikus 70-100? (60 peal võib elektrimootor vabalt vedada või aidata vedada, mida iganes) sa lihtsalt ütled, et see on vajalik ja eeldad, et nii ongi kuna sina ütled nii? sry, see on lihtsalt täielik BS.

ma sõidan peaaegu igapäevaselt mootorrattaga. ja sõidan näiteks tavaliselt kiirusest alates ~60 kuni 200 ühe ja sama käiguga. kõik ülejäänud 5 käiku ongi tegelikkuses vaid kiirendamiseks. tõsi, selle rattaga reaalselt tihti küll üle 150 ei sõida, aga see ei oma antud juhul tähtsust, kuna täiesti võimalik see vajadusel on.

lisakeerukus on vajalik loomulikult, kui selle all sa mõtled arvutit ja loogikat, mis asju juhiks ja õigel ajal õigeid lülitusi teeks. aga kas sellist asja pead tõepoolest tänasel päeval (ja tulevikus) probleemiks? no tule taevas appi..

Taolised masinad on tegelikult turul. Võta kasvõi näiteks toyota prius. Ühe hübriidiga mul hea sõber sõitis paar aastat. See oli tal küll tööauto. Ostis selle pärast välja, müüs maha...ja ostis omale diisel auto. Ütles, et elektriautost tema ei taha küll kunagi midagi teada Insenerid võivad oma tööd väga hästi osata, aga mitte insenerid ei ole need, kes otsustavad ja määravad, millega inimesed sõidavad, peaksid sõitma, või tahaksid sõita. Seda teevad ikka täiesti teised isikud.
Kui inimene teeb oma autoostu otsuse selle järgi, kui palju kilowatte masinal on ning selle järgi, mida poliitikud ja lobistid "lubavad" ega siis ei saagi üks tõeliselt optimaalse kütusekuluga ja roheline hübriidauto kunagi populaarne olla. Ja auto, mis ei ole ostjate seas populaarne ning mida sisuliselt ei lubata müüa...well, selle arendamisele ei kuluta ükski autotooja oma inseneride ressurssi, ehk teisisõnu aega ja raha. Nii lihtne ongi

[sakinaga]

Ühel hetkel on jutt väga kitsas pöördevahemikus töötavast mootorist, teisel hetkel 70-100 kasutatavast mootorist. Mõlemat korraga ei saavuta. Mootorratta mootorid ei ole küll midagi, mida siin eeskujuks peaks võtma.

Lisakeerukuse all mõtlen kõike alates kütusepumbast kuni õlivahetusteni, mis püsikulusid tõstavad.

Priusel on käigukast täitsa olemas, tavaline hübriid.

Ja mis puutub suurde kW-sse, siis Tesla Model S P100D kiirendab 0-100 ca 2.6 sekundit.

[Wiltz]

ma ei tea, millest sinu jutt on. minu jutus tähendab 70-100 ikka auto või sõiduki kiirust, ja tõepoolest, sellises kiirusevahemikus saab ühe käiguga väga edukalt sõita üsna kitsas pööretevahemikus.

aga misasi see siis on, kui mitte kitsas pööretevahemik??? selleks, et sõita mingi x mootoriga autoga, mingi kindla fikseeritud ülekandega ehk teisisõnu ühe "käiguga" kiirusega 70kmh peab see mootor tegema näiteks 1200 rpm ja selleks, et sama mootoriga, sama autoga ja sama fikseeritud ülekandega sõita 100'ga peab see mootor tegema pisut rohkem kui 1600 rpm. kui ülekannet natuke muuta ja pööretevahemikku tõsta siis oleks vastavad numbrid umbes 1500 ja 2000.
kas sa tead, milline on tänase tavalise sõiduauto kasutatav pööretevahemik? oled kunagi omanud mõnda autot, millel oleks tahhomeeter ja sinna pilgu visanud? kui ei ole ette tulnud siis ma valgustan sind - bensiinimootoriga autodel on see enamasti kuskil nii 700rpm kuni 6000-6500rpm ja diiselmootoriga autodel kuskil 500 kuni 4500rpm. jõuab kohale MITME KORDNE vahe siin on pööretevahemiku ulatuses? näiteks 500-4500 vs. 1500-2000? seega, ma küsin uuesti, kui eelpool konkreetselt välja toodud numbrid kiiruse 70-100kmh jaoks ei ole kitsas pööretevahemik võrreldes tänase tavapärase automootori kasutatava pööretevahemikuga siis mis asi üldse on sinu mõistes kitsas pööretevahemik ühel mootoril?

mootorratta mootor on sisepõlemismootor nagu iga teine. lihtsalt ülekanne on pisut erinev. muidugi kui see näide "eeskujuks" mis iganes arusaamatult põhjusel ikka kohe üldse ei sobi siis ma võin tuua näite ka auto kohta. 70'ga sõidan autoga umbes 1300rpm ja 95'ga kuskil 1750rpm. seda kõike ühe ja sama käiguga. kas see on meeletult lai pööretevahemik?

õlivahetus tõstab püsikulusid??? mul kulub praegu ühe õlivahetuse peale kuskil 30 euri. seda siis per 2a umbes. kui me räägime teoreetilisest hübriidautost, mille ICE töötaks vaid suhteliselt väikse osa ajast, mis teeks OLULISELT vähem külmkäivitusi või eriti hea disaini puhul ei teekski kunagi ühtegi PÄRIS külmkäivitust ning töötaks terve oma elu põhimõtteliselt ühe ja sama koormusega, ühtedel ja samadel pööretel siis sellisel mootoril pikeneks õlivahetusvälp tõenäoliselt kuskil 10a peale. Ja see õlivahetus maksaks ikka umbes sama palju.
kui palju maksab aga ühe suure akupaki välja vahetamine, mis näiteks pikkade otsade ja hästi tiheda täis/tõhjaks laadimise tõttu on a'la 7 aastaga otsa saanud? millisest püsikulude tõusust me siinkohal räägiksime? oh right...siin me ei räägigi püsikulust, sest sellisel juhul on ainuke mõttekas valik juba see auto minema visata ning 40k euri eest uus osta

Prius oli suvaline näide sellest, et hübriidauto kui selline on turul täiesti olemas ja ammu kasutuses. Lihtsalt hübriidautot annaks paremini teha ja edasi arendada.

mida see tesla model whatever p ja 0-100 kiirendus asjasse puutub? lets just throw random facts in the mix või? mis puutub suurt kw'd siis mul on garaazis ka üks sõiduk, millel on ainult 130kw ja see kiirendab ka 0-100ni 2.6 sekundit. so what??? maksis umbes 100 korda vähem ja selle 100 saavutamiseks 2.6 sekundiga tekitab märgatavalt vähem õhusaastet. paistab, et ma olen kõigist kõigi suurematest rohelistest vist veel rohelisem siis

[Tanel]

https://www.businessinsider.com/california-requiring-solar-panels-on-new-homes-2018-5

[-Koppel-]

Lugesin siin paar lehekülge huvitavaid arutelusid läbi ja paistsid silma mõned teemad:

Elekter vs vedelkütus kogu ahela efektiivsus

US Department of Energy: https://afdc.energy.gov/vehicles/electric_emissions.html#wheel
Võid valida osariikite kaupa kuna nende energia tootmise viisid on erinevad.



Aga ka auto enda tootmise emissioone arvesse võttes muutub ka Telsa P100D elektriauto ca 6 aasta pärast siseppõlemismootoriga alternatiivist vähem saastavamaks.
40kWh akuga variandid aga juba 1 aasta jooksul.

Mitte üheski USA osariigis ei ole sisepõlemismootoriga masin vähem saastavam.
Isegi West-Virgina, kus 93% energiast tuleb kivisöest.
NB! Eestis oli 2016 aastal 79% elektrienergiast põlevkivist.
Source statistikaamet: Elektrijaamade võimsus ja toodang

Aga täiesti selgelt on elektriauto vähem saastavam ka kogu ahela lõikes.

50/50 jaotusega hübriidauto kui sobiv alternatiiv
Mida nüüd oluliseks peetakse - auto hinda või vähem saastamist?
Kui ma sõidan enamus ajast linnas, siis ei oleks vast mõtet veel ühte mootorit ja kütusepaaki endaga kaasa vedada. Raisata selle pärast autos ruumi ning maksta asja eest mida sa ei kasuta.
CO2 heitmed sellest ei väheneks kuna eelmises punktis sai selgeks, et ka kivisöel sõitev elektriauto on loodussõbralikum.

Kui ma sõidan enamus ajast pikka maad, siis ei oleks just palju mõtet selle elektiauto osa eest maksta enda autos.

Ma usun, et see on põhjus, miks me näeme ainult selliseid hübriide, kus elektriga aidatakse ainult auto kohapealt ära ning põhimõtteliselt sõidad koguaeg pisikese sisepõlemismootoriga. Teinekord veel variaator käigukastiga, et sisepõlemismootori pöörded optimumis hoida.

Konkurentsivõime tapmine saastavate asjade maksustamisega ja roheliste asjade toteerimisega
Samal põhjusel on sellele vastu nii Hiina kui ka USA. Ei ole kahtlust, et rohelisel suunal on kohene negatiivne mõju majandusele. Ühtegi äri ei huvita esmajärgus kellelegi eeskujuks olemine.

Tuumajaamad kui sobiv alternatiiv
Olen nõus, et selle tehnoloogia pärssimine on inimkonna selge rumalus ja vastavasisuliste rahvahääletuste korraldamine veel suurem rumalus. Mis te arvate, kes võiks olla hea kandidaat tuumaenergia kasutuselevõttu kommenteerima - loomulikult, küsime inimestelt tänavalt... vahetult peale Fukushimat.

Eestile on see natuke liiga suur amps aga paarikümne aasta pärast balti riikidele kamba peale - miks mitte?

Kumb on parem, kas kallis ja roheline või odav ja saastav
See on see filosoofiline küsimus, kus need äärmused tekivad.
Ühed ütlevad, et roheline ei pea ilmtingimata kallim olema.
Teised ütlevad, et ega see odav ja saastav ju tegelikult niipalju ei saastagi.

Elu käib oma radapidi ja raiskamine on nii või teisiti kõigile kallim kui mitteraiskamine. Inimesed hääletavad rahakotiga ning lõpuks jäävad ikkagi mõistlikud ideed pinnale ja vähem-mõistlikud hääbuvad.

[Wiltz]

Koppel, kui sa sõidad autoga enamus ajast linnas, või lausa ütleme 99% linnas siis loomulikult ei oma mingit pointi mitu mootorit. Aga see tähendaks, et su vahemaad oleksid lühiksed ja keskmine kiirus hästi väike. A'la pikim tavapärane ots max 10km ja keskmine kiirus miski 25-30kmh. Sel juhul loomulikult ei ole pointi panna pardale mitut mootorit. Aga sel juhul ei ole sul tegelikult vaja...või okei, sõnastame siis nii, et sul ei ole mõistlik osta ka suure akupakiga autot. Ei ole mõistlik justnimelt keskkonnasäästu seisukohalt. Sest sa saad kenasti hakkama ka autoga, mille range ongi kuskil 100km laadimisega, sel juhul peaksid ju vaid umbes korra nädalas akut laadima. Aga kui keskkonna seisukohalt vaadata siis tegelikult sul justkui ei oleks sel juhul üldse mõistlik autot osta ja omada sest selliseid nalja vahemaid võib ju läbida ka näiteks jalgrattaga, elektrijalgrattaga, mopeediga. Ilmselt säästaks see isegi aega, rääkimata loodusest.

Aga kui inimene sõidabki suurema osa ajast linnas ja võibolla teeb paar korda aastas mõne pikema otsa, a'la 200 või 300km korraga siis ta mõtleb juba autot ostes, et ei noh...nii palju peab ikka sõita saama ja igaks juhuks natuke peale ka! Ja ostab omale auto tohutu range'ga, mida tal tegelikult vaja ei ole. Veab seda meeletut pakki koguaeg kaasas, raiskab ostes kõvasti raha ning saastab loodust sest selle suure akupakiga autot oli oluliselt saastavam toota ja raiskab liikudes rohkem energiat ehk toodab suuremat saastet sest ta peab edaspidi koguaeg seda suurt akut kaasas vedama.

[libu]

Ma tahaksin sellist autot, millel on konteiner või sahtelhübriid. Lihtsalt vahetad sahtli või konteineri välja. Ühes sahtlis on bensumootor, teises gaasi- ja kolmandas elektrimootor. Klõks ja valmis. Nagu serveririiulis.

[kalvis]

Hr- Koppelile_
Sinu viidatud allikaid lõpuni ei viitsinud tuhnida, kuid fundamentaalviga:
See väide ei pea paika et justkui elektriga sõites kukub automaagiliselt auto rohelisemaks. Elektriautio, mis kasutab söeelektrit on sama saastav kui tavaline auto.

Samas on autotööstus paigalseisus. Eelmine aastasada olid olemas autod, mis võtsid 1l kütust 100 km peale (see oli üks jaapani riisikäru), kuid kui autod ostan on ikka keskmine kütusekulu 8-10 l 100 km kohta. Kui me suudaksime liiklusesse saada isegi 4-5 l 100 km kohta oleks autotranspordis CO2 vähenemine kahekordne. Kas midagi sellist tehakse. Näpuotsaga on nii ökonoomseid autosi saada. Mõni üksik hübriid suudab vaevu 5l 100 km ette näidata.

Kõik see vaidlus käigukastist ja pöördemomendist on mõttetu sest tähtsust omab vaid kogu CO2 hulk, mida see auto toodab.

[Wiltz]

rmc, oled võtnud nõuks hakata oma suva järgi lambist inimeste postitusi teemadest ära kustutama sest sul on mingid isiklikud probleemid? päris asjalik käitumine

[-Koppel-]

kalvis, ei pidanudki midagi tuhnima. Isegi pildi panin juurde. Ka söeelektri auto toodab vähem CO2-te kui tavaline auto. Kui elekter tuleb parematest allikatest, siis seda rohelisem veelgi.

[Ho Ho]

[kalvis]

Ma tahtsin, et sa põhjendaksid foorumile - kuidas on saadud, et kett söeelekterist (CO2 heide) - ülekanne elektrivõrkudes (kaod - ca 10 %) -autoakude laadimine (kadu ca 20%) - autosõidul (kadu ca 20% - võib isegi suurem olla) kulunud elekter on rohelisem või väiksema CO2 heitmega kui otse tavalises automootoris toodetud CO2. Ma vaatan kuidas tahan aga CO2 heide selle pika lohiseva ketiga tuleb suurem ja mitterohelisem kui otse tavalise autoga ringi kärutades. Tõenäoliselt on see diagramm vale või väidab valet kuna pole arvesse võetud kõiki kadusi ja seega ekslik.

Elektritootmises paraku rõõmustavaid uudiseid pole - Hiina ja India kasvatavadki oma elektritootmist söe baasil ja seepärast CO2 heide maailmas kasvab, mitte ei kahane. JAH siin EL on söejaamu kinni pandud, paraku on see piisk meres.

Algne väide oligi, et kui tahame CO2 söeelektriga osakaalu vähendada siis tuleb hakata massiliselt tuumajaamu ehitama, mida paraku pole tehtud. Ainsana on teada, et hiinlased ehitavad tuumajaamu, paraku ehitavad nad sama usinasti ka söejaamu et katta riigi elektrinälga.

Meie siin Euroopas võime kasvõi peapeal seista aga meist ei olene selles CO2 mängus mitte midaga, võti asub Hiinas, Indias ja USA-s. Ja nende riikide seisukoht on teada, nemad ei plaani midagi ette võtta.

[Renka]

kalvis, miks sa paned elektritootmise kogu ahela aga kütuse oma jätad arvestamata?

[Ho Ho]

kalvis, eelpool lingiti teadustööd kus oli pulkadeks lahti löödud kuidas need pump->bensiin->paak->rattad vs kaevandus->elektrijaam->aku->rattad tsüklid täpselt välja näevad oma efektiivsuse koha pealt.

Ainuüksi nafta maast välja saamine on energianegatiivne ettevõtmine tänapäeval. Ehk siis energeetiliselt maksame *peale*, et toota kütust.

[kalvis]

[SSD]

Algus ongi raske ja tegelikku tasuvust eriti pole. Enne sisepõlemismootorit olid aurumasinad. Täitsa rohelised masinad vist ju? Tuli ja vesi, ei midagi erilist. Olid ka puugaasi autod. Ja gaasiga võiks sõita tänagi. See on odav ja reostab vähe. CO2 ikka tuleb, kuna on tegu põlemismootoriga.

[new1]

Naftaga pidi sedasi olema nagu kuulnud olen, et selleks et liiter naftat maa seest kätte saada kulub selleks rohkem kui liiter pumpamise jaoks ära. Piltlikult öeldes kui pump otse nafta pealt töötaks siis üle poole pumbatavast läheks kohe kõrvale pumba enda kütuseks. Eks muidugi ole ka kättesaadavus erinev, aga maa seest ise ei purska vist enam kusagil välja, need kohad on ammu kuivaks tõmmatud.

[Tanel]

https://www.weforum.org/agenda/2018/06/how-would-alien-civilizations-deal-with-climate-change

[-Koppel-]

[SSD]

Nägin mingit saadet kus näidati, et jummala lihtsalt saaks õhust co2 ära võtta ja limonaadi sisse segada. Seadeldis oli suur aga olemuselt lihtne. Õhk käis läbi ja co2 võeti sellest õhust ära. Nii et kui oleks tegelik huvi see co2 õhust eemaldada, siis saaks seda teha täna ja kohe. Tänapäeva teadus on selleks juba piisavalt tark!

[Ho Ho]

[SSD]

Mm jah, alustuseks tuleks lennuliiklus ära keelata. Ja üldse ongi kõik nii keeruline ja segane. CO2 püüdurid tuleb ka ju ehitada. Vaja on materjali ja keegi peab tööd ka tegema ja mingeid tooteid tootma ja see tegevus tekitab ka muidugi palju co2-t. Tagelt oleks jummala hea, kui kõik inimesed suitsiidi teeksid, vist, no rohelised kiidaksid seda kindlasti heaks. Nad võiksidki alustada seda endist! Saastajate rõõm oleks mõõtmatu!

[kalvis]

Kuna "teadustöös" saab alati numbritega mängida siis ma ei saagi aksepteerida, mis on üdini loogikavastane. Kuna nagunii keegi ei soovi seda "rohelisemat" tõestust ise lahti seletada selles "teadustöös" ja minupoolne seletus mitterohelisest on juba toodud siis tõesti lõpetan selle mõttetu vaidluse kui sisutühja. Eks igaüks teab mida uskuda. Mõni usub siiralt siiamaani, et puhtast veest saab autokütust toota (analoog kirvesupiga).

[Renka]

Nojah. Teadustöö ei ole usaldusväärne infoallikas. "Naised saunas rääkisid" aga on.

Tore on see tänapäevane "Tõejärgne maailm"

[kalvis]

Jutt ei käi naistest saunas vaid tõestusest, et elektriauto on söeelektrit tarbides rohelisem kui tavaline auto.
Ja "naised saunas" pead sa eesti Taastuvenergia endi teadureid, sa võid julgelt nende poole pöörduda selles küsimuses. Mul pole vahet kas saunalaval või otse.

[tahanteada]