Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
|
londiste
HV Guru

liitunud: 23.04.2003
|
11.06.2025 15:10:37
|
|
|
Markos, selles sui viimases väites ma küll kahtlen sügavalt. väidad, et auto sisepõlemismootori kasutegur on suurem kui elektrijaamal?
või teevad laadimis- ja ülekandekaod selle vahe tasa?
_________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks! |
|
Kommentaarid: 241 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
215 |
|
tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
11.06.2025 15:25:27
|
|
|
londiste kirjutas: |
Markos, selles sui viimases väites ma küll kahtlen sügavalt. väidad, et auto sisepõlemismootori kasutegur on suurem kui elektrijaamal?
või teevad laadimis- ja ülekandekaod selle vahe tasa? |
Sisepõlemismootoril üksinda, ei, hübriidajamil jah. Tavaline auruturbiini efektiivsusnäitaja on vahemikus 33-45%. Kombineeritud jaamades näit aur + gaas, võib olla 50-60%. Siit kaod maha, kui asi jõuab autos ratasteni. Täishübriidil on efektiivsusnäitaja ~50%.
|
|
Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
tagasi üles |
|
 |
londiste
HV Guru

liitunud: 23.04.2003
|
11.06.2025 15:36:20
|
|
|
Markos, ma ei saa su mõttekäigust aru.
_________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks! |
|
Kommentaarid: 241 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
215 |
|
tagasi üles |
|
 |
Kristoferr
HV Guru

liitunud: 26.11.2006
|
11.06.2025 15:41:08
|
|
|
Kui me nüüd Toyota/Subaru ühisürituse elektrikatest räägime, siis isikliku sõidukogemuse baasil ütlen, et jah, on magedad võrreldes enamus konkurentidega.
Kui sa PHEV või MHEV vs EV võrdled ja elektri tootmisprotsessi võrdlusesse sisse tood, siis on sama vaja teha ka vedelkütusega.
_________________ Liitu Binance'ga
Liitu Honey'ga |
|
Kommentaarid: 257 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
4 :: |
0 :: |
209 |
|
tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
11.06.2025 16:07:03
|
|
|
Kristoferr kirjutas: |
Kui me nüüd Toyota/Subaru ühisürituse elektrikatest räägime, siis isikliku sõidukogemuse baasil ütlen, et jah, on magedad võrreldes enamus konkurentidega.
Kui sa PHEV või MHEV vs EV võrdled ja elektri tootmisprotsessi võrdlusesse sisse tood, siis on sama vaja teha ka vedelkütusega. |
Sa pead võrdlema samasuguseid masinaid, selles ongi probleem, et võrreldakse õunu apelsinidega. Kui mingi ev6 sõidab kaugemale ja kiiremini jah, aga kui BZ sellele otsa sõidab, siis läheb esimene pauguga lõhki nagu paberkott. Samamoodi on erinevad konfiguratsioonid, vedavate sildadade arv jne. BZ on tehtud tagasihoidlikuna, aga RZ on beast ja mudeliuuendusega on veel rohkem beast, ning BZ saab samad omadused, mis RZ täna.
|
|
Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
tagasi üles |
|
 |
new1
HV kasutaja
liitunud: 02.06.2007
|
11.06.2025 17:45:33
|
|
|
Siin võrreldakse taas jah valmis tanklast paaki lastud bensiini kasutegurit fossiili edasi vedamisel vs elektri kogutootmise kulu ja tehakse sellest mingeid järeldusi. Tegelikult kulub korralikult energiat selle maa seest pumpamise, rafineerimise, transportimise jms mudru peale, et üldse see kraam tanklasse jõuaks. Kütuse tootmisel kulub lisaks rafineerimisel sellesama kütuse põletamisel vajalike temperatuuride saavutamiseks kütusele endale ka märkmisväärne kogus elektrienergiat. Kõik need puurtornid, torujuhtmed jms uhavad puhtalt elektrienergia pealt ja kokkuvõttes kulub ühe liitri bensiini tootmiseks tanklani jõudmiseks ca 2kWh elektrienergiat, mis tähendab seda, et ainuüksi elektrienergia, mis on sellesama kütuse tootmiseks kulutatud, sellesama elektrienergiaga saaks sõiduautoga sõita umbkaudu sama palju, kui selleks kulutatud elektrienegia eest fossiilkütusega hiljem fosiilmasinaga saab sõita. Ehk siis, kui jätta fossiilkütuse tootmiseks vajalik elektrienergia kulutamata ja see selle asemel otse elektriautosse laadida, siis üleilmselt elektrienergia tarbimine jääks samaks, elektrimasinad sõidaksid umbkaudu sama pikad vahemaad ülelimselt selle energiaga maha ja fossiilkütus jääks üldse tootmata ja põletamata ning lihtsalt jääks räigelt saastamist ja tühja ümbertöötlemist ning energia raiskamist tegemata. See ülejääv elektrienergia muidugi ei asuks ühtlaselt üleilma laiali, vaid naftat tootvates riikides/piirkondades, samas globaalse pildi loob kenasti ette, kui ajuvaba tegelikult see fossiilimajandus ses suhtes on.
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
tagasi üles |
|
 |
Magic
HV Guru

liitunud: 28.12.2001
|
11.06.2025 18:05:23
|
|
|
Soovitaks vaadata rafineerimise pilti ehk siis ei aja sellist kelbast.
Hetkel jääb sellest teemast mulje kui järgmisest uhuude kogunemisest...nagu tiblafännid ja covid eitajad kokku saanud.
//
Elektriauto vajab täna väga väga suurt osa sellest rafineerimise jalajäljest ja täielik tainas peab olema kui seda ei mõista.
|
|
Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
tagasi üles |
|
 |
new1
HV kasutaja
liitunud: 02.06.2007
|
11.06.2025 18:07:43
|
|
|
Mis ma sest rafineerimise pildist ainult vahin, põhiline elekter jookseb puurtornide, torujuhtmete jms toiteks minema, kui koguahelat ei vaata ja õige koha peal silmi kinni pigistad, siis näedki seda, mida ise näha tahad.
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
tagasi üles |
|
 |
-Koppel-
Kreisi kasutaja

liitunud: 01.04.2009
|
11.06.2025 18:10:15
|
|
|
Fossiilimajandus ajuvaba ei ole sest midagi paremat ju ka ei ole. Sellist energiatihedust nagu vedelkütus ei paku ükski alternatiiv. Terve moodne ühiskond on ehitatud maast pumbatava/kaevandatava energia abil üles. Nafta kõrvalproduktina saadud plastik on ka moodsa ühiskonna asendamatu osa. Suur osa ka elektriautost on plastik.
Chat GPT näiteks pakkus, et kütuse tarneahela peale kuluv energia on järgmine:
1. Extraction (Oil Production)
Typical electricity use: ~0.2 to 0.4 kWh per barrel
(1 barrel = 159 litres ⇒ ~0.0013 to 0.0025 kWh per litre)
2. Transportation (to Refinery)
Electricity use for pipelines: ~0.01 to 0.02 kWh per litre
3. Refining
That's ~0.19 to 0.31 kWh per litre of gasoline refined.
4. Distribution (to Gas Stations)
Estimated electricity use: ~0.005 to 0.02 kWh per litre
Total Estimated Electricity Use
≈ 0.21 to 0.36 kWh per litre of gasoline
|
Et kokku ca 0.21 to 0.36 kWh per litre of gasoline
See on 10x vähem kui sinu pakutud 2 kWh... ja sellega saab elektriautoga sõita ühe kilomeetri. Ehk kui auto võtab 7-8 liitrit saja kilomeetri läbimiseks kütust... siis tarneahelala kogukuluna võib 7-8 kilomeetri läbimise elektrikulu tarneahela osana sinna juurde mõelda..
Et kas auto võtab 7-8 liitrit 100km peale või 7,6 - 8,6 liitrit 100km peale koos tarneahelale arvutatu kuluna.
Eks see kajastub hinnas nagunii seega sellel võrdlusel pole väga mõtet.
|
|
Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
tagasi üles |
|
 |
new1
HV kasutaja
liitunud: 02.06.2007
|
11.06.2025 18:11:15
|
|
|
Noneäds, mul räägib hoopis seesugust juttu:
Bensiini tootmiseks kuluv elektrienergia sõltub mitmest tegurist, näiteks kasutatavast toormest (toornafta või biotooraine), rafineerimistehnoloogiast ja tehase efektiivsusest. Siiski saab anda umbkaudse hinnangu:
Hinnanguline elektrienergia kulu 1 liitri bensiini tootmiseks:
Keskmiselt umbes 1,5–2,5 kWh elektrienergiat ühe liitri bensiini kohta.
See number põhineb USA ja Euroopa rafineerimistehaste andmetel. Näiteks:
Ühe barreli (159 liitrit) toornafta rafineerimiseks kulub ligikaudu 100–150 kWh elektrienergiat.
Kui sellest barrelis saadakse ~72 liitrit bensiini, tuleb elektrikulu ühe liitri kohta umbes 1,4–2,1 kWh.
Täpsustuseks:
See sisaldab ainult elektrienergia osa, mitte kogu energiat (nt soojusenergiat, auru jm, mida toodetakse sageli fossiilkütustest).
Bensiini tootmise koguenergiakulu (sh kõik vormid) võib olla 3–6 kWh/liiter või rohkem.
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
tagasi üles |
|
 |
-Koppel-
Kreisi kasutaja

liitunud: 01.04.2009
|
11.06.2025 18:24:00
|
|
|
Lõpphind ikkagi võtab kogu asja kokku.
Kui USA-s on 1kWh elektrihind 13,27 ¢/kWh ilma maksudeta
Kui USA-s maksab 1 liiter bensiini 0,83 USD koos maksudega ja 0,69 USD ilma maksudeta (1 gallon = 3.785 L ; average pump price for regular gasoline is about $3.13 per gallon)
Siis 6kWh kütuse ahela peale maksaks üksi juba 6 x 13,27 ¢/kWh = ca 0,796 USD.... ehk rohkem kui kütuse hind ja kogu projekt oleks miinuses. See kulu ei saa olla ealeski nii kõrge.
|
|
Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
11.06.2025 18:25:57
|
|
|
Vaadake ka asja niipidi. Täna läheb mingi 80% toornaftast kütusteks, ülejäänu petrokeemiaks. Kui tulevikus kütust enam vaja ei ole, siis ei ole nii, et teeme 100% petrokeemiat, see ei tööta nii, kõrvalsaadusena tekib ikkagi samas koguses fraktsioone, mida täna kasutatakse kütustena. Ühtlasi kaob siis rafineerimisel majanduslik mõte ära, sest petrokeemia ei kata enam kulusi ära. Seetõttu on ilmselt vaja ka plaste hakata tootma millestki muust, kui naftast ja neile üleminek peab siis toimuma samas tempos kütustest loobumisega, muidu ei vea välja.
|
|
Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
tagasi üles |
|
 |
Magic
HV Guru

liitunud: 28.12.2001
|
11.06.2025 18:33:22
|
|
|
No aga see käib üle mõne mehe mõistuse
|
|
Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
tagasi üles |
|
 |
new1
HV kasutaja
liitunud: 02.06.2007
|
11.06.2025 18:35:53
|
|
|
-Koppel- kirjutas: |
Lõpphind ikkagi võtab kogu asja kokku.
Kui USA-s on 1kWh elektrihind 13,27 ¢/kWh ilma maksudeta
Kui USA-s maksab 1 liiter bensiini 0,83 USD koos maksudega ja 0,69 USD ilma maksudeta (1 gallon = 3.785 L ; average pump price for regular gasoline is about $3.13 per gallon)
Siis 6kWh kütuse ahela peale maksaks üksi juba 6 x 13,27 ¢/kWh = ca 0,796 USD.... ehk rohkem kui kütuse hind ja kogu projekt oleks miinuses. See kulu ei saa olla ealeski nii kõrge. |
Kuskohast see kuus nüüd tuli, kuni 2,1kWh väidab seal ju elektrikuluks, ülejäänud(kogukulu kuni 6kWh) on muu energia, suurelt osalt siis rafineerimispüti vajalikule kuumusele kütmine mingi sealtsamast võetava naftasaadusega.
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
tagasi üles |
|
 |
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
11.06.2025 18:37:07
|
|
|
See CO2 plära jälle, keda huvitab. 15-25% inimesi ostab sellepärast elektriauto, olgu tõsi või mitte, enamikke ei huvita.
Muidugi on tõsi kah, ammu juba tõestatud:
https://www.youtube.com/watch?v=6RhtiPefVzM
_________________ Tsensuur HinnaVaatluse foorumis
viimati muutis sakinaga 11.06.2025 18:37:39, muudetud 1 kord |
|
Kommentaarid: 159 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
151 |
|
tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
11.06.2025 18:37:18
|
|
|
Magic kirjutas: |
No aga see käib üle mõne mehe mõistuse  |
Nojah ja siis mõtleme, et bioplasti tootmiseks on vaja kõvasti põllumaad juurde, et neid kultuure kasvatada, ning kaugeltki mitte kõik bioplastid ei suuda tänapäevaseid naftaplaste asendada. See on väga suur väljakutse ja väga kompleksne, kaugel sellest, et läheme kõik ev'dele üle ja tsill.
|
|
Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
tagasi üles |
|
 |
-Koppel-
Kreisi kasutaja

liitunud: 01.04.2009
|
11.06.2025 18:38:09
|
|
|
new1 kirjutas: |
Bensiini tootmise koguenergiakulu (sh kõik vormid) võib olla 3–6 kWh/liiter või rohkem. |
|
|
Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
tagasi üles |
|
 |
new1
HV kasutaja
liitunud: 02.06.2007
|
11.06.2025 18:49:17
|
|
|
Magic kirjutas: |
No aga see käib üle mõne mehe mõistuse  |
Kelle mõistuses sa siin niiväga kahtled?
-Koppel- kirjutas: |
new1 kirjutas: |
Bensiini tootmise koguenergiakulu (sh kõik vormid) võib olla 3–6 kWh/liiter või rohkem. |
|
sh kõik vormid, saad aru mida see seal tähendab ikka? Seesama toornafta sealsamas rafineerimistehase kõrval kütmiseks ei maksa suurt midagi, see energia ei võrdu sul kaugeltki kõrgeväärtusliku elektrienergia hinnaga.
Markos kirjutas: |
Vaadake ka asja niipidi. Täna läheb mingi 80% toornaftast kütusteks, ülejäänu petrokeemiaks. Kui tulevikus kütust enam vaja ei ole, siis ei ole nii, et teeme 100% petrokeemiat, see ei tööta nii, kõrvalsaadusena tekib ikkagi samas koguses fraktsioone, mida täna kasutatakse kütustena. Ühtlasi kaob siis rafineerimisel majanduslik mõte ära, sest petrokeemia ei kata enam kulusi ära. Seetõttu on ilmselt vaja ka plaste hakata tootma millestki muust, kui naftast ja neile üleminek peab siis toimuma samas tempos kütustest loobumisega, muidu ei vea välja. |
GPT vastus sellele kõlab sedapidi, et need küll otseselt ühine protsess ei ole, vaid täiesti eraldiseisev ja pigem konkurendid toormele, mitte nn ühine toodang, kus ilma üheta ei saaks teist toota. :
Hea küsimus! Naftast plastiku ja kütuse tootmine algab küll samast toorainest — toornaftast, kuid need protsessid lahknevad rafineerimisel ja ei käi otseselt käsikäes, ehk:
Kuidas protsess töötab:
Nafta rafineerimine: toornafta kuumutatakse ja jagatakse erinevateks fraktsioonideks (kerge bensiin, petrooleum, diislikütus, rasketes osades parafiinid, bituumen jms).
Kütused (bensiin, diisel, petrooleum) saadakse rafineerimise käigus otse nendest lenduvatest fraktsioonidest.
Plastikute tooraine tuleb peamiselt naftakeemia kõrvalsaadustest, nagu etüleen ja propeen, mis tekivad krakkimise (molekulide lõhkumise) protsessis.
Kas nad toodetakse koos?
Jah, osaliselt — näiteks kui tehakse nafta krakkimist bensiini saamiseks, tekivad samaaegselt ka väiksemas koguses etüleen ja propeen, millest saab plastikut teha.
Kuid plastikute tootmiseks kasutatakse spetsiaalseid petrokeemiatehaseid, mis keskenduvad just nende ainete tootmisele — see ei ole lihtsalt „kütusetootmise kõrvalprodukt“, vaid vajab oma tehnoloogiat.
Kokkuvõttes:
Naftast saadakse nii kütust kui ka plastiku tooraineid, aga:
Need ei teki „paketina“ või üksteise kõrval loomulikult.
Plastikute tootmine ei sõltu kütusetootmisest, vaid pigem konkureerib sama tooraine pärast või kasutab teatud kõrvalvooge.
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
tagasi üles |
|
 |
-Koppel-
Kreisi kasutaja

liitunud: 01.04.2009
|
11.06.2025 19:03:02
|
|
|
Ei tea. Ma ei usu neid kõrgeid numbreid. Mulle tundub, et selline kulu ei oleks ei majanduslikult ega energeetiliselt mõistlik.
Ühe liitri bensiini kogu keemiline energia on on 9-10 kWh.
https://en.wikipedia.org/wiki/Energy_density
Petrol (Gasoline) 34.2 MJ per liiter. ehk kilovatt-tundideks teisendades = 34,2 / 3,6 = 9,5kWh
Kui sealt 6 kWh ära kasutada mingites erinevates vormides, siis ei jääks midagi alles, sest keemilise energia ära kasutamine on väga kaugel 100% efektiivsusest. Näitkeks sisepõlemismootor ca 25-30% efektiivne ja mida iganes seal tehastes kasutatakse on suht samas suurusjärgus.
Keegi ei tegeleks bensiini tootmisega kui ühe liitri valmistamiseks kulub üle ühe liitri bensiini või ekvivalent hulk energiat.
Aga ma veelkord rõhutan, et füüsika ja kasutegurite järgi rehkendamine on vale tee...
Tuleb vaadata palju asjad maksavad... lõpphind sisaldab absoluutselt kõike. Ka seda mida meie ei tea... kasumeid, inimeste palkasid, infrat, jõulupidusid.
Inimesed ostavad kohe elektriautosid kui see kogukuluna niipalju odavam on. Kõik muu on ebaoluline bullshit.
|
|
Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
tagasi üles |
|
 |
new1
HV kasutaja
liitunud: 02.06.2007
|
11.06.2025 19:05:18
|
|
|
No algselt saigi see teema siin mitte hinna pärast, vaid just selle koguahela energiakulust siin käima tõmmatud, et fossiile võrreldakse ainult tanklast püstolist paaki minevaga, ent elektrimasinal alates põlevkivi kaevandusest enamvähem. Nafta maa seest välja pumpamisel kuni bensiiniks ümber töötlemisel ja tanklasse tassimisel ongi päris palju vaheetappe ja räigelt pikki vahemaid liigutamist ja seal ongi selle käigus arvestatavad energiakulud, mõtle ise loogiliselt, kui olematu energiakuluga sul see teiselt poolt maakera kusagilt välja pumbatud nafta siiapoole maakera tassimisel ainuüksi selle massi liigutamisel olla saab.
Ja kui ei usu, siis too mingeid väiteid või viiteid kasvõi chatgpt kaudu, kus oleks väide, et piltlikult öeldes 1 liitrist maa seest pumbatavast toornaftast saab ca 0,9 liitrit erinevaid tanklast tarbitavaid kütuseid kogukuluna vms ja siis räägi edasi, kui lihtsalt uskuda tahad, siis on selleks sobivam koht kirikusse minna
viimati muutis new1 11.06.2025 19:11:16, muudetud 1 kord |
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
tagasi üles |
|
 |
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
11.06.2025 19:07:13
|
|
|
Ja elekter tuleb pistikust
|
|
Kommentaarid: 204 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
5 :: |
170 |
|
tagasi üles |
|
 |
new1
HV kasutaja
liitunud: 02.06.2007
|
11.06.2025 19:09:22
|
|
|
Janis kirjutas: |
Ja elekter tuleb pistikust |
Nüüd järsku tuleb pistikust, alles ennem tuli läbi põlevkivi läbi kümne ussiemmi kõik arvesse võetud paketist, nüüd siis järsku pistikust , Bensiin tuleb ikka tanklast püstolist sinna ju otse maa seest.
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
tagasi üles |
|
 |
-Koppel-
Kreisi kasutaja

liitunud: 01.04.2009
|
11.06.2025 19:12:30
|
|
|
No mingi "Suezmax" klassi keskmine tankur kannab ca miljon barrelit ehk 1'000'000... kütusekulu 20'000 km (teiseltpoolt maakera) ca 13'000 barrelit.
Ehk 1,3% ta enda kandevõimest kulutaks max kauguselt (teiseltpoolt maakera) transpordiks.
ChagGPT
tsitaat: |
Typical energy expenditures per stage (expressed as % of energy content in 1 litre):
Stage Energy Used (%) Notes
Extraction 2–10% Varies by well depth, offshore/onshore, etc.
Transportation 1–5% Depends on distance, pipeline vs. tanker
Refining 10–20% Converting crude to usable products like gasoline
Distribution 1–3% Delivery to stations, final handling
➡️ Total Energy Lost: ~15% to 35% of the original energy content in crude oil.
This means:
🔹 65% to 85% of the energy in crude oil makes it to the end user (e.g., in your fuel tank). |
viimati muutis -Koppel- 11.06.2025 19:26:50, muudetud 1 kord |
|
Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
tagasi üles |
|
 |
new1
HV kasutaja
liitunud: 02.06.2007
|
11.06.2025 19:22:03
|
|
|
-Koppel- kirjutas: |
No mingi "Suezmax" klassi keskmine tankur kannab ca miljon barrelit ehk 1'000'000... kütusekulu 20'000 km (teiseltpoolt maakera) ca 13'000 barrelit.
Ehk 1,3% ta enda kandevõimest kulutaks max kauguselt (teiseltpoolt maakera) transpordiks. |
Nüüd pane rafineerimine, pumpamine jne kõik jutud veel otsa ja vaata mis kokku tuleb ,või noh, sul ilmselgelt ei ole reaalselt endal kusagilt neid andmeid seal tuletada või oletada, otsi mingid viited, või lingid siis, mis annavad parema või kindlama väite sellest , mida GPT ette annab, sinu isiklikel oletustel või eeldustel tuletatud usku ei ole mõtet siin kuulutada tegelikult.
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
11.06.2025 19:36:23
|
|
|
tsitaat: |
Plastikute tootmine ei sõltu kütusetootmisest, vaid pigem konkureerib sama tooraine pärast või kasutab teatud kõrvalvooge. |
Tainas.
|
|
Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
tagasi üles |
|
 |
|