[Auron]

[Scart]

[Auron]

[tahanteada]

Scart: Nutikad mängurid käivad originaalmänge hoopis Soomes või Londonis ostmas

[Scart]

[kaabakas]

Jutt käib ikka järjest aiast ja aiaaugust.

Ühelt poolt räägib intertnetipõlvkond, kes on harjunud saama asju kohe, kui need on olemas, ning seda ilma piiranguteta. Juhtlauseks on siin 'it's about content'. Nad on harjunud interneti kui universaalse infojaotusmehhanismiga. Samamoodi, nagu nad eeldavad googlet otsingutele vastavat, tahavad nad internetist katta ka kõik oma muud vajadused. Kõik peab olema netis kättesaadav, ja seda võimalikult vähese vaevaga. Seda on mõistnud amazon, kes tekitab laineid, üritades patenteerida oma ühe-kliki-checkouti.

Teiselt poolt räägib stagneerunud content industry, kes järjepidevalt ei suuda internetti enda kasuks tööle panna. Vanad mehed, kes ehitasid oma impeeriumid füüsilise meedia müümisele enda seatud tingimustel, on üha kramplikumalt tõmbunud sureva ärimudeli ringkaitsesse. Üritades enda pakkumisel elu sees hoida klassikalisel turul, kus nemad annavad välja piiratud arvu koopiaid ja valivad, kus ja millise raha eest müüvad, pole nad suutnud mõista, et see aeg on jäädavalt möödas. Möödas on ajad, kui filmi ameerika esilinastust oli võimalit teha neli kuud enne euroopat, möödas on ajad, kui dvd regioonid oleks võinud olla eluvõimeline ärimudel.

Internet on igal pool. Internetipõlvkond on igal pool. Seega peab ka kõik, mis internetis saab olla, seal olema. Piraatlus on olemas, kuna tööstus pole seda mõistnud. Iga minut, kuu, aasta, mis tööstus on veetnud internetiga võideldes, on pöördumatult kahjustanud tema lootust ellu jääda. Tööstuse äri on ehitatud valitud kohtades olemisele ja tarbijate sinna meelitamisele. Piraatlus on seal, kus tarbijad tegelikult on - internetis, see on igal pool. Rahaga pole siin suurt midagi pistmist. Lääne inimesele meeldib raha maksta, kui just küsitav väga õiglustunnet ei riiva. Küsimus on mugavuses. Kui film on Ameerikas letil, aga Eestis pole, tõmban ma ta netist. Kui filmi plaat algab posu sundreklaamidega, tõmban ma ta netist. Kui mingi sõgeda koopiakaitse tõttu plaat igal pool ei mängi, tõmban ma ta netist. Iga selline negatiivne kogemus mõjutab mind hiljem poevõimaluse peale üldse mitte mõtlema.

Tööstuse ärimudel on üles ehitatud kliendi piiramisele. Tänapäevane tarbija ütleb selle peale bullshit, ja läheb ringiga. Teda ei huvita, mida ütleb kuskil rahanäljas vanamees ja tema 2k advokaati. Vanamees võib jutlustada vargusest, kuid tarbija teab küll, kuidas Disney varastas Grimmide muinasjutud; ta teab, et muusiku töö pealt ei teeni mitte muusik vaid vanamees. Nüüd on vanamees jõudnud klientide kohtusse kaebamisest juba fännide kohtusse kaebamiseni. Usaldus tema vastu on aga juba ammu kadunud. Usalduse kadu tööstuse vastu tähendab aga, et sissetuleku languse võtavad enda kanda need, kelle loomingut tööstus vahendab.

Kui tööstus oleks toimuvat mõistnud kümme aastat tagasi, kui piraatlus alles hakkas juuri ajama, oleks nad saanud olukorra kergelt päästa internetti kolimisega. Praeguseks on olukord juba suures kaotusseisus. Vaid vähene osa internetikasutajatest leiab, et piraatlus on midagi taunitavat, ja tööstus on jäämas hüüdjaks hääleks kõrbes. Siin ei saa enam rääkida väärtushinnangutest, et piraatlus on vargus. Kui sada riaa inimest arvab, et on, ja miljard internetiinimest, et pole, siis ei olegi. Veelgi enam, need miljard teavad, et toda sadat ei huvita mingid väärtused, vaid ainult kasum.

Maailm on muutunud, ja mis sealt välja tuleb, ei tea veel vast keegi öelda. Rootsi vähemalt on mõistnud, et enamuse oma kodanike kriminaalideks nimetamine pole jätkusuutlik, ja on teel mittetulundusliku piraatluse seadustamisele.

[Kaniyodrift]

kaabakas lükka see eepos kuskile postimees.ee-sse või päevalehte üles

[mirko27]

Olukord võib sitt olla. Sellest me saame kõik aru.
Aga kui ma saan iga päev peksa ja raha söögiks ei ole,
rikun ma endiselt seadust kui ma selle raha nimel varastan või tapan.
Seadus on seadus.
Ükski vabandus ei ole piisav vabandus seaduse rikkumiseks.
Kaasa arvatud kurb lapsepõlv kus sa ei saa raskes Eesti keskkonnas oma demo enne kaht kuud kätte
Kahju hakkab sinust lausa, jõuga surutakse sind kurjategijaks.

[enterprice]

nõukogude okupatsiooni ja pärisorjuse aegadel pidi ka rahvas kenasti sõna kuulama, isegi kui neil õigus oli. Tore kui suured onud kõik sinu eest ära otsutavad ju, nagunii nemad teavad kuidas sulle parem on. Ärge virisege ussikesed, te pole veel näinudki mida me kõik teiega teha oskame. Vat varsti paneme plaadi hindadeks 10k ja kehtestame kõigile eesti kodanikel piraatluse maksu, nagunii te kõik panete pira.

[Auron]

[enterprice]

Huvitav, et minu küsimustele keegi ei vasta
kuidas saab asju teha piiratud turule
Miks siis on sellised hinnad nagu võimalikud
Et kui tahan müün sulle seda 10K eest ja näe naabri ats saab 100 Eek eest, mis see sinu asi on. Kui ei meeldi sulle ära osta, aga kui pirad panen su istuma
Me põhimõtteliselt müüme sulle kallilt, kuna nagunii sa pirad.

[Auron]

[enterprice]

[Kaniyodrift]

[vladimir]

[Auron]

Jutt on ilus ja aus aga ei kõlba kuhugi. Miks? Sest kuigi keerutatakse niikuis jaksatakse, et enda piramist õigustada siis piratakse ehk varastatakse ikka sellepärast, et SAAB. Mis tähendab, et jutuna võib endast muidugi vaese suurkorporatsiooni ohvri mulje jätta kes tahaks küll kangesti artisti aidata aga reaalsuses maksu artisti plaat kasvõi 50.- eeku siis kui saab nö. "tasuta" siis parem ostetakse selle 50.- eest õlut ja ikka piratakse. Lisaks veel teine põhjus - kui artisti plaat maksaks 50.- ja see raha läheks otseartistile ehk siis nö. oleks asi "hea ja õige" siis hääd kraami viljelevad artistid elaksid ikka hästi ehk siis üks piramisvabandustest "aga tal on niigi sitaks raha" jääks ikka kehtima. Miks artistid kasutavad plaadikompaniide teenuseid on samuti raha. Suur rikas firma saab omale lubada väikesi kõrbemisi tohutu suurte summade juures - artist ei saa. Samas keegi ei osta artisti keda ta ei tea aga teadmiseks peab mingisugune reklaam olnud olema.

[smurfer]

[tegelane5]

Auron, sul on õigus. Aga reaalsus on lihtsalt selline et interneedusega/torrentitega võitlemine on mõttetu- nagu kod "Kaabakas" ütles. Suurfirmad oleks pidanud promoma seda varianti ntks et valge mees läheb poodi ja ostab asja. Aga "tänu" koopiakaitsele ntks osad cd ei mängi(nud) vanemates CDpleierites. Samas töökaaslasest itimees oleks sulle sellise plaadi kirjutanud aitähh eest mis toimib Aga nüüd tekkis küsimus mis ta sinna poodi üldse loivas

J2llegi p2ttm2nn 6igustab p2ttust

[enterprice]

Ise ei osta ka reeglina üle 150 eeku plaate, olgu fim või musa kuitahes hea, alla selle pole probleemi. Põhimõtteliselt ei kiida piramist heaks, aga allalaadimist küll kui originaal juba ostetud, kasvõi sibulakeelne. Minu arust on need 2 ise asja. Selle eest nett kinni panna oleks vale ja ahistamine.

[Auron]

smurfer, kui film on halb ehk siis niisama tilulilu siis ei osta ma teda niikuinii. Kui film on hea siis mul pole rahast kahju. Näiteks kui saaks extended LOTR'i 1080p variandis BD peal võiksin vabalt ka 3k välja käia miskise CE eest.

tegelane5, kunagi mäletan veel hästi aega mil sai pelatud ja polnud asju nagu mingi koopiakaitse - isegi CD-KEY'd polnud paljudel asjadel. Kunagi polnud ka lennujaamas sellist idiootlikku kontrolli ja põhjendamist miks sa midagi lennukise kaasa võtad. Need asjad on ikka kuskilt "mingitel põhjustel" tulnud.

[Dirty Harry]

[Kaniyodrift]

[vladimir]

Hehee... Keegi ei osta artisti, keda ei tea... Lubage naerda, niisuguse üldistuse tegemine on BS. Lause "keegi ei osta artisti, keda ei tea", on vale. Sest mina ostan (artiste, kellest mitte keegi mitte kuskil pole mulle sõnakesti rääkinud). Ja mitte vähe. Ja reeglina on olnud need ühed parimad artistid, keda minu kõrv on kuulnud.

Kusjuures, lõpuks tekib intuitsioon, mis lubab umbes 80% töenäosusega välja noppida plaadid, mis sulle meeldivad, ilma, et peaks isegi plaati kuulama. Piisab vaid plaadi artwork'i uurimisest.

P2P juurde tagasi tulles - ei pea p2p-st allalaetud faile jagama. Mina näiteks jagan Soulseekis kausta, kus on tasuta netleibelitest saadud muusika, mida võib igaüks kopeerida, avalikult esitada ja tasuta levitada. Ning sellega toon ma artistidele vaid kasu - nad muutuvad tuntumateks, tuleb juurde rohkem fänne, kes kontserdile lähevad või kui artist laseb järgmise plaadi müüki (mitte ei jaga niisama tasuta), ostavad plaadi.

Ja noh, teeks siis reklaami kah natuke:
http://doboxrecordings.com/db/
http://www.ektoplazm.com/
http://www.digital-diamonds.com/

[tegelane5]

Juba ammustelgi (kräkkimata) disketi mängudel (ntks Warcraft 1) tuli manuaalist mingi repliik kirjutada.
Lihtsalt pira vaba elu peaks lihtsam olema kui piramine minu meelest.
See oleks lahendus mis toimiks ntks minu puhul ja kõik oleks enam-vähem häppid.

[mikk36]