[jeesus188]

plaan oleks maal wifi levi laiendada, lähim pistik kust elektrit saab ja signaal veel piiri peal 90dBm.
Kas see signaal jääb liiga nõrgaks või suudab näiteks see aparaat seda ilusti vastu võtta ja laiendada?
http://arvutitark.ee/est/TOOTEKATALOOG/+WiFi+repeater/Netgear-universaalne-WiFi-N300-Range-pikendi-Essentials-Edition-1PT-EX2700-132144

või on mingeid paremaid alternatiivseid aparaate?
avatud pakkumistele
wifit jagab emt-lt saadud 4g ruuter, mida ma hetkel tuvastada ei suuda, vähemalt seda enam e-poest ei leia ....äkki 1 nendest kui see määrav on (Huawei B593u, Huawei E589u)

[Dirty Harry]

Kuna oled Telekomi klient siis - Elion müüb Engeniusi. Ei ole ise kasutanud, seega kvaliteeti ei oska soovitada/hinnata. Aga väga pole nuttu&hala kohanud nendega.

[Pailaps]

Sest hinnalipiku tõttu jääb ostmata. Võtab parem mõni Bullet või asisem seade Ubiquity´lt. Engenius on tore disainip***le. Ülinõrga signaali korral võib hätta jääda. Lisaks kaotad kiiruses.

[jeesus188]

Ma neist midagi ei tea, linkisin, sest sellel oli antenn, teistel seda polnud
Seal garaazi lae all olles on disain viimane laks mida vaja
Engeniuse hind on suht jube kirves elioni lehel

[maaks]

Tere! Tahaks suvilasse pikendada oma esivanemate wifi võrku. Suuri kiiruseid taga ei aja - tahvel + telefon.
Otsenähtavust ei ole, kuna naabri maja jääb ette aga kui kõrvalhoonet kasutada, siis sinna saaks repiiterile lihtsalt voolu.

"Pikem õlg" jääks ca 60m. Kas selline distants oleks üldse repiiterile jõukohane? Paar õunapuud jääb vahele.
Internetist otsides ükski tootja ei räägi midagi meetritest, OK saan aru et see sõltub väga paljudest asjaoludest.
Elion julges sellele anda (toas max 100 ja õues max 300m) aga proovimiseks osta natuke kallis
Seisab äkki kellelgi analoogse toimega vidin riiulis ja saaks mõneks nädalvahetuseks laenata? Kui töötab (levi ulatub kuhu vaja) oleks ostust huvitatud!

[laurx]

need wrt54g d millele sai dd-wrt peale kruvida ja saatja täies mahus lahti keerata võiks sind aidata. meenuvad vanad wifi-ee teemad kus tehti kilomeetripikkusi sildu..


https://www.dd-wrt.com/wiki/index.php/Linksys
http://www.dd-wrt.com/site/index
http://www.howtogeek.com/56810/how-to-extend-your-wireless-network-with-dd-wrt/

neid siniseid sarvikuid on hiljuti päris palju vedelema jäetud. max27 l oli ~5rk vedelemas, mul on ka 1..

võtsin kapist wrt54gl 1.1 he, puhusin sinna peale lehel pakutud firmavara, keerasin saatja 71 mv pealt 251mv peale ja kiiritab küll..

[ThedEviL]

Vaadates aerofotot, ma ütleks, et see maja polegi väga suur takistus, korraliku suundantenniga peaks signaal kohale jõudma. Wifi signaal on võimeline teatud piirideni peegelduma.


Variant 1, paned saatja lõunapoolse külje peale (kagu nurka) õrna nurgaga naabri kõrvalhoone peale.
Saatjaks:
http://atf.ee/vorguseadmed/ruuterid/mikrotik-sxt-2/

Ja kui see ei õnnestu, siis osta see 15m kaablit ning pane saatja kõrvalhoonele, kaabel jäta kahe maja vahele rippu.
Kuigi ma millegi pärast ei usu, et see ei tööta.
Samas, osta netist, 14 päeva aega tagasi saata.

[Maldur]

Kuidagi võib see otseühendus toimida, aga kindel on panna kõrvalhoonele ning pole ka vaja Mikrotiki lingiseadmeid hankida, piisab neist WRT54 Linuxiga karpidest maa ja ilm selle maa peale (kui neid võtta on).

[laurx]

tuleb tuttavad läbi käia. mina sain endaomad ka nn ärakorjamise vaevaga. kui tõesti mujalt ei saa, lepime kokku. mul see karp umbes selliseks puhuks varutud sai.

[ThedEviL]

Maldur, laurx, mul on ka neid wrt54 plaate. Tänapäeval on tegemist täiesti mõtetute plaatidega. Isegi kõige odavam TP-lingi ruuter on parema tundlikusega.
Nimelt siis: https://www.hinnavaatlus.ee/products/Arvutikomponendid/V%C3%B5rguseadmed/176607/

Foorumitest leidub väga müstilisi numbreid wrt tundlikuse kohta, aga katsetused näitavad, et tp-lingi atheros kuuleb paremini.

Kui tasuta saad, proovi. Kui pead maksma, ära maksa.
Igaljuhul saad suundantenniga parema (loe kindlama) tulemuse, kui nende omnidega.

[laurx]

noh, algus oli ja soovitasin ka tuttavate kapipealsed üle vaadata.

[Hiid]

Krt ma siin ka maadlen oma värgiga. See sama Huawei on ¤G routeriks.
On olemas ka see WRT54G ja ka TPlink9dB suundantenn.
Müstilisel kombel selle antenni lisamisest ei ole mingit tolku. Kumma sarve asemele see tuleks muidu kruvida, kui vahet on?
Katsetamiseks on veel miskine Netgear ja Buffalo.
Nende levi on isegi parem, kui Linksysel.
Prooviks seda Laurxi soovitatud opensofti, aga ei tea, kas saan selle paigaldamisega hakkama.
Hetkel originaalfirmwarega ei saa ma ka< teda toimima, buffalo ja netgeaar samas toimivad.
Ei oska vist confida

[ThedEviL]

wrt54g on kordades kehvema leviga kui tänapäeva kõige odavam käkk

[Hiid]

ahsoo, siis ma olen ikka valel teel

[Maldur]

WRT54G ei ole GL ka tegelikult... Päris vanad olid kuni ver3.1 sobivad, vahepeal läks asi puu taha, enne kui taas GL tehti. Kontrolliks versiooni, sest kõik sinised sarvikud ei seest samad.

WRT GL juures tuleb softis määrata millist pesa kasutada (vaikimisi on mõlemad järel kuid switch on vahel ja RF trakt on üks seega pool aega on tühja pesa küljes), kui külge läheb üks antenn. Valid kas A või B või kuda seal kirjas on, soft ja korpus ei pruugi samad olla kirja järgi (ma peast ei mäleta kas korpusel üldse midagi kirjas oli). Tundlikkus kordades kehvem kui mis iganes klots... no ei ole nii. Olen teinud katset lingituna, mõlemal üks custom plaatantenn 12dBi, võimsus 120mW, üks mastis miski 50m kõrgusel ja teisega läksin mööda mereäärt eemale 6,7km enne kui tuli kiiruse langetamine jutuks. Atherosega klots tegi sama antenni kuid 2m SMA kaabliga 5km... See siis ikka 2,4GHz peal, mitte 5GHz peal, seal olen jah saanud Atherosega 63km (@5,8GHz, AP 86m peal, klient 27m peal, mõlemad Mikrotikud). WRT minimaalse kiirusega töötas veel 18km juures, Atheros @2,4GHz ja Edimaxi karbis (nimi ei ole tähtis tegelikult) vaikis 12km juures (ilmselt lõppes purgis "beacon interval" otsa ).

[Hiid]

mul on WRT54G ver 2.2
Ajasin hetkel talle Firmware: DD-WRT v24-sp2 (08/07/10) mini selga.
Edasi ei oska esialgu midagi teha,
Kas proovida repiiterina või kuda?

[Maldur]

Ma sinu konkreetset olukorda ei suuda meenutada, kuigi ma nagu mäletan et kuskil see oli üleval.
Kui sa tahad WRT panna sinna otsa kus nett pärineb, siis pane ta AP reziimi (Wireless/Wireless Mode - AP). Wireless/Advanced Settings alt vaata TX ja RX antenna, kui sul on üks antenn, pane mõlemad ühtmoodi kas left või right, see on kohe selge kas on õige pesa küljes, kui vaatad kuidas levi tekib või kui hästi ta mõnda muud kaugemat APd näeb (kui juhtub mõni seal olema). Kui sa tahad et ta oleks sild, st et ta ei ruudiks täiendavalt, pane kinni DHCP (Setup/Basic Setup/DHCP server - disable), aseta sisenev LAN kaabel mitte WAN auku vaid LAN auku - ükskõik milline neljast, need neli on koos wifiga lihtsalt switchi küljes. Siis jääb wifi otsa klienti majandama eelnev ruuter kus iganes ta poleks. TX Power pane 120, see piisavalt turvaline seadmele. Annad Wireless/Basic Settingte all saatjale nime, kanali ja parooli ning peaks olema olemas. Õige antenniaugu valikut näed Status/Wireless/Site Survey alt, mida suuremat signaali näitab seda parem, kui on klient AP küljes näed seda jooksvalt, pole Survey'd vaja vajutada. 54G reziimiks peaks SNR olema üle 35, kuna levi võib kõikuda, pane Wireless Network Mode - Mixed, see tähendab et tehakse kiiruses fallback kui levi nöögib, kui häire kaob tõstab ise kiiruse tagasi G tasemele.
Repeaterit ära kasuta, see poolitab kiiruse ja vajab ikka head levi nagu G puhul et katkeid ei tuleks. Iga vidin ei saa vahel selle repiiditud leviga hästi hakkama ka, nii et teeme näo et seda modet seal pole .

[Hiid]

Maldur,
proovin järgi, kui mahti saan.
Mõistlik oleks ta jahh APna panna niikaugele, kui kaabel ulatub, teise maja poole kiirgama

[aero]

...

[fatamorgan]

On kellelgi kogemust kahe wifi extenderi omavahel nö jadaühendamisega (wifi ruuter > extender > extender > laptop) ? On selline skeem võimalik? Foorumitest leiab vastuolulist infot.
Mul vaja saada ühe maja wifi ruuterist nett teise majja, millise seintest tõenäoliselt esimese maja aknale pandud üksik extender läbi ei kosta. Paneksin teise maja aknale samuti extenderi võimendamaks esimese extenderi signaali teise maja sisemuses.
Tundub teostatav?

[Pailaps]

Teostatav jah, häiretevaba, ei. Otsi võimalust PLC-de või kaabliveoks.

[pois11]

Äratan teema ellu. Oleks ka maal vaja wifi levi laiendada. Kas selline asi panna Antenni vahale ei aitaks olukorda lahendada? http://www.ebay.com/itm/5W-2-4GHz-Wifi-Booster-Wireless-Broadband-Wifi-Range-Signal-Extender-Repeater-/191638743480?hash=item2c9e8f29b8:g:lTwAAOSwuAVWwZCn
Hetkel on ruuteriks 3G/4G TL-MR3220 ruuter. Selle wifi levi on nii vilets, et läbi kahe puuseina ei levi. Kuna on vaja netipulka kasutada siis ei saa sellest ruuterist loobuda kah, töötab muidu hästi. Sellel ruuteril on veel softis mingi häda sees, et ei saa interneti jagama kui lisada mõni teine võimsam ruuter. Netis palju ala selle kohta. Nii ehk olekski kõige lihtsam eespool olevat võimendit kasutada aga kas sellest on niipalju abi. Mõni hiina müüa lubab isegi 2-4km leviala Saaks ümber maja 200-300 meetrit head ühendust.

Näiteks see: http://www.ebay.com/itm/2-4G-8W-EP-AB003-Wifi-Wireless-Broadband-Amplifier-Signal-Booster-802-11b-g-n-/272658158009?hash=item3f7bb151b9:g:qHwAAOSwt0FZC95P

Võib-olla kui selle käima panen lendavad mesilased puudest minema

[Maldur]

Ei ei, need buusterid ei kõlba kuskile, nendega peksad saatja signaali kosmosesse aga vastuvõtupoolele ei anna see midagi kasulikku. Ehk siis et vastuvõtja on koos buusteriga nagu puuga pähe saanud. Mesilased lendavadki minema aga sinu nett jääb ikka poolikuks.
Kas see MR3220 siis LAN otsa mingit võrku ei tekita? Raske uskuda. Paned LAN pesast teise AP külge ja levita kuidas tahad. Aga ikka juhtmega külge, mitte wifi repeaterina. Siin samas teemas jutuks olnud wrt54gl teeb selle raadiuse normaalselt ära, kui just suurem osa kuusetihnik pole. Ja kiirus on tal kah umbes sama nagu 4G ruuterist läbi antakse (20/5 pakett, wrt54gl töötleb läbi umbes 23-24M, seega passtrough on piisav).

[pois11]

Mul vedeleb DIR-655 mida üritasin LANi kaudu jagama saada niikaua kui sain foorumite põhjal aru, et MR3220 ei jaga netti edasi kui on kasutuses USB netipulk. Ma ei tea miks see täpselt nii on aga nii see on.

[Maldur]

Kuidas sa selle neti siis sealt kätte saad? Ikka on ju mingi junn kuhu küsitakse ip, gw ja dns. Kas need saadakse läbi DHCP või paned käsitsi, polegi tähts. Mingi konsumeri ruuter ei hakka kunagi analüüsima mis seade talle sappa pannakse, 30 juuro eest seda ei tehta .
Et asi selguks, kirjelda kuidas sa netti praegu kasutada saad. Hea kui sa endale ka järele uurid mis ip jms kasutusel on, sinu lõppseadmes.

[ThedEviL]

[Maldur]

Vaatame mis kirjeldus laekub, kindlasti on mingi asi mööda konfigureeritud.

[pois11]

Maadlesin paar päeva ja lõpuks sain aru, et need kaks seaded omavahel tööle ei hakka. Olen proovinud taastada tehase seaded, olen pannud ise käsitsi IP kui automaatselt. Olen elus analoogseid lahendusi küll ja küll ära konfinud aga seda tööle ei saa. Hästi ei usu, et saakski aga mine tea. Ehk mingi valem ikka on?
Üks foorumi link: http://forum.tp-link.com/showthread.php?1901-Forwarding-and-Dynamic-DNS-not-WORK
3G ruuteril on sellised seaded.


Hetkel on lahtrid tühjad aga olen erinevaid variante sinna sisestada proovinud.


Ja DIR-655 on üks seadise koht selline.


Kaabeldus ja muud õiged ühendus viisid on mul kindlasti õiged.

[ThedEviL]

[pois11]

TEHTUD! Huvitav ma ei saa sellest loogikast aru. Panin mõlemad LAN pessa ja oligi nett olemas. Siiamaani arvasin, et ühel tuleb panna LAN (kus internet olemas) ja teisel interneti auku mis hakkan netti jagama. Aga nüüd asi toimib ja seadistada polegi midagi vaja.

[Maldur]

Võib ka nii teha et 4G LAN-to-DIR WAN, aga siis peab DIR saama IP 4G ruuterist, siis teeb DIR järgnevale võrgule omad reeglid. Aga vajalik see pole. Jäta meelde et reeglina on konsumeri ruuterid LAN poolel alati switchid, koos wifiga. See annabki võimaluse nii lihtsalt ära teha.

[ThedEviL]

Maldur, kodu ruuteritega on ainult 2 mõistlikku varianti.
1. nagu praegu sai tehtud, ehk Lan'i pidi kokku.
2. variant on sillata lan ja wan kokku, aga vähesed võimaldavad seda.

Topelt ruutimise kasutamine "kodus" inimeste poolt, kes võrgust ei jaga on väga halb mõte. Pärast tulevad hädad, et miks mingid teenused ei tööse ja pordid kinni...

[Maldur]

Inimesed kes võrgust ei jaga midagi, kutsuvad sellise kes jagab, mitte ei hakka ise laamendama. Ja kui hakkavad, pole ka hullu, sest võibolla õpivad midagi ja see on juba hea. Õpitud abituse sündroomi on niigi juba meeletult palju.

[laurixx]

Vana teema küll, aga mul samamoodi maal vaja lahendust wifi levi laiendamiseks/võimendamiseks. Wifi-t vaja noole lõpp-punkti. Ruuter asub parempoolses majas, noole alguspunktis, vahemaa umbkaudu 40m. Praegu ulatub ühendus kusagil poolele teele, ühtki puud ega põõsast enam sellel trajektooril ei ole. Voolu(vajaduse korral) saab igast hoonest ning ka noole lõpp-punktist. Lainedajat/võimendajat saab vajadusel igalepoole kinnitada.

Mida sinna vahele soovitaksite? Ühendust vaja lihtsalt pisiasjade jaoks, mitte suureks üles-alla laadimiseks. Toas kasutusel Telia Thomsoni ruuter ja veidi üle keskmise kiirusega ühendus.

[Outenter]

Kõige mõistlikum lahendus oleks panna parempoolsele hoonele väline accesspoint, soovitatavalt suundantenniga.

Juhul kui parempoolses majas on aknad sinule sobivas suunas siis ilmselt peaks piisama ka sellest kui panna tubane seade akna taha - sõltub küll kas kasutusel on selektiiv klaas või tavaline ja muudest takistustest/peegeldustest.

Prooviks võid tõsta olemasoleva seadme akna juurde ja vaadata kas leviosas veab välja. Aken peaks muidugi asuma vähemalt teisel korrusel

[Hiid]

mul on mingi tp-link extender. Mis korjasb neti üles ja saadab edasi. Toimib väga hästi.
See sobiks siis sinna vahepealsessse hoonesse.
https://www.tp-link.com/us/home-networking/range-extender/tl-wa850re/

[kaabakas]

Esiteks - kas kaabli maasse kaevamine on välistatud? Sest parima võimaliku ja ühe odavamatest wifi garanteerib ainult kaabel. 40m kraavi ei võta füüsiliselt tervel mehel tükki küljest.

Teiseks, kas parempoolse maja küljest leiab koha, kuhu paigaldada väline ap nii, et sellel tekiks otsenähtavus lõpp-punktiga? Sest signaali ajamise teisest majast läbi võib kohe ära unustada, kui see just paberist ja tühi pole. Aga mida saab võimaluse korral teha on temast signaal üle viia.

Kohe võib ära unustada ka suundantennid selles osas mis puudutaks lõpptarbija wifitamist otse suundantenni külge. Sest suundantenn suudab küll levida lõpp-punkti, kuid ei suuda lõpp-punktist vastu võtta signaali, mis temani ei levi. Aga näiteks suundantennide paar alg- ja lõpp-punkti vahel on töötav asi.

Kolmandaks, kui otsenähtavust kahe punkti vahel ei ole, tuleb ilmselt teha vahejaam vasakpoolse maja külge. See tuleb ilmselt kõige kehvem või kõige kallim tulemus, sest eeldab kliendini 20m õhulinki või topelt seadmeid.

Nii et kaabel? Otsenähtavus?

[p2ep]

[Zuumbox]

[p2ep]

[Zuumbox]

[kaabakas]

Proovime siis niipidi. Suundantennil ja juurde keeratud väljundvõimsusega raadiol pole sektoris asuva vastuvõtja jaoks mingit vahet - mõlemal juhul näeb vastuvõtja paremat signaali/müra suhet. Sest mõlemal juhul on tulemuseks see, et sektoris on sektori kraadi kohta rohkem väljundvõimsust ja seega rohkem signaali.

Signaali/müra suhe on ka see, miks signaali vastu võtmisel s*tast saia teha ei saa. Sest signaal ja müra on mõlemad täpselt samasugused raadiolained täpselt samasuguse füüsikaga. Pole olemas mingit nippi, mis ühte teisest eristada suudaks - kõik mis antennil ühest otsast sisse tuleb, läheb teisest otsast välja ka. Valimatult. Signaali ja müra eristus on olemas ainult sinu peas, aga mitte füüsikas.

Sa ei saa signaalina mõeldud raadiolaineid värvida kollaseks, et vastuvõtja need omadena ära tunneks. Ja isegi kui saaks, siis võid kindel olla, et müra hulgas leidub piisavalt kollaseid, et sinu plaan lörri ajada niivõinaa.

Seetõttu igasugune lahendus, mis vastuvõetud signaali võimendab, võimendab paratamatult ka müra. Ja seega võimenduse tulemusena SNR ei muutu.

Ainus, mida me signaali ja müra eristamiseks teha saame, on korraldada nii, et see, mida me signaalina eetrisse paiskame, oleks vastu võtvas punktis piisavalt tugevam kui see, mis seal parajasti mürana eetris on. Siis saame signaaliks nimetada selle raadiolaine mis on tugev, ja müraks selle, mis on nõrk. Ja sellise eristuse peale on võimalik ka elektroonika ehitada, mis eetrist bitte välja sõeluma hakkab.

Andmeside puhul tähendab see minimaalset SNR kuskil 15dB kanti, see tähendab et signaal peab taustamürast nii 32 korda tugevam olema - iga lisandub detsibell tähendab võimsuse kahekordistumist. Aga kui SNR liiga alla kukub, siis on signaal müra sisse ära sumbunud ja kätte sa teda sealt enam mingi väega ei saa.

[Zuumbox]

kaabakas,

[Dogbert]

Suundantennil on omni-antenniga võimsuse suurendamisega vahet niipalju, et suundantenn ei võta vastu müra suundadest, mis jäävad tema suunadiagrammist väljapoole, seega SNR nõrgalt saatjalt saabuva signaaliga on suundantenniga vastuvõtmisel sõltuvalt antenni suunadiagrammist ja sigaali allika asukohast ikkagi parem kui omni-antenniga lihtsalt kõvemini karjudes. Need ei ole ikka üks-ühele võrreldavad asjad.

Vastasel juhul võime paraboolantennid ja suundmikrofonid mõttetuks kuulutada ja side miljonite kilomeetrite kaugusel asuvate kosmosesondidega, mille saatevõimsus ka just kiita pole, kohe unustada. Raadioastronoomia? Võimatu?

Muus osas jääb vaid nõustuda.

[Outenter]

Kaabaka teooria järgi võib igasugused antennid ära unustada kuna need on signaali vastuvõtmisel täiesti kasutud..... põhikooli füüsikaga ikka ilmselgelt suurt teadust ei tee ......

WiFi puhul kasutavad peaaegu kõik äriklassi seadmed suundantenne. Omni antennid on põhiliselt kodukasutajate seadmetel. Ilmselgelt on tegemist täieliku müsteeriumiga miks suured tootjad niimoodi teevad kui suundantenn on kehvem kui omni.....



Suundantennid vähendavad vastuvõetavat müra seoses sellega, et nad ei näe kõike sodi mis neid ümbritseb vaid ainult oma kitsast sektorit. Samuti vähendab suundantenn saatmisel tekkivaid peegeldusi võrreldes omniantenniga ehk jällegi on eetris müra vähem.

Raadioside alused ei ole muutunud juba väga ammu .... võiks öelda, et isegi mitte kunagi. Miks raadioamatöörid paigaldavad SUURI suundantenne? Ikka selleks, et vastuvõtta nõrku signaale.
Wifi puhul tegelikult vähendatakse saatja võimsust vastavalt antenni võimendusele, et mitte saavutada olukorda kus suundantenn jaksab karjuda palju kaugemale kui lõpptarbija sede jaksab vastu karjuda. Leviala suurus aga laieneb tänu sellele, et suudetakse vastuvõtta nõrgemaid signaale. Vabas looduses on suhteliselt lihtne väljaarvutada soovituslik saatja võimsus vastavalt antenni võimendusele. Hoonetes sees on selleks eraldi programmid mis aitavad soovituslikult/teoreetilselt WiFi AP´de asukohti planeerida.



Kaabaka teooria peab paika ainult siis kui suundantenn keerata otse teise saatja poole mis on samal kanalil .....

[kaabakas]

Üldjoontes on teil õigus, aga see pole oluline antud küsimuse raames - kas 40m kauguselt lõkkeplatsilt on suundantenniga parem signaali vastu võtta kui omniga? Vastus - ei ole. Sest iga ühtlase taustamüra juures tehtud muudatus antenni juures, mida sa välja mõtled signaali tõstmiseks, tõstab samamoodi ka müra.

Saatev antenn ja vastuvõttev antenn ei ole sama asi! Saatval antennil saad tuunida sektorit ja väljundvõimsust selleks, et piisavalt signaali vastuvõtjani ulatuks. Vastuvõtval antennil on sisenev võimsus ette antud eetri poolt ja seda sa tuunida ei saa. Saad küll tuunida sektorit, et mitte kuulda külgsuunast tulevat segajat, aga maamajas sellist ei ole, on ainult taustamüra.

[elukaz]

Optiline suundantenn on binokkel. Asi mida palja silmaga ei näe muutub nähtavaks. Sama on ka muude raadiolainete ja antennidega, kasuliku signaali osakaal kogupildis suureneb.

[Outenter]

Igasugune müra eetris on seotud allikaga. Suundantenniga saab vältida müraallikat.

Järgmisena tuleb mängu sagedusriba millel müra on. Tuleb valida kanal millel on kõige vähem müra.
Kanali laiuse valik sõltub palju asukohast ja vajadusest ja tehnilisest lahendusest. Kortermajas üle 20MHz kanaliga midagi võita ei ole tavaliselt. 40MHz kanal näitab küll ilusat ühenduse kiirust aga reaalne läbilaskevõime võib olla isegi kehvem kui 20Mhz kanaliga.

Kanali laiuse valik ongi pigem kunst kui teadus näiteks kui sind ümbritseb 50 WiFi seadet mida kasutavad inimesed kes loevad ainult 3 maili päevas ja muid asju internetis ei tee, võid vabalt valida 80MHz kanali laiuse ja ka päriselt saavutada ülihea läbilaskevõime.
Samas kui sul on 10 teismelist naabrit kellel torrent jookseb kogu aeg max võimsusel ja nemad on kõik 20 MHz kanaliga siis ilmselgelt pole lootustki saavutada normaalset läbilaskevõimet isegi 20 MHz kanaliga.

Kõik sõltub eetri täituvusest - eeter pole teatavasti kummist.


Tegin mõni aasta tagasi kodus katse ja vahetasin kotrolleriga AP´d Mikrotiki seadmete vastu. Maja peal oli kokku 6 AP´d. Kõik ükshaaval, käsitsi seadistatud.
Seadistamine ise oli täielik õudukas - täpselt paika panna millal tuleb klient küljest ära visata osutus sellise AP´de koguse juures väga suureks tööks.
Lõpptulemus oli tegelikult väga hea kui väljaarvata üks väike nüanss. Nimelt hakkasid telefonidel WiFi kokku jooksma mõne päeva jooksul. Millegipärast ei kannata telefonid pidevat deauthi.

Plaan oli asendada Mikrotikid Aruba lahendusega aga naljapärast ja hariduslikel eesmärkidel otsustasin teha vahepeatuse Ubiquinty peal. Hetkel ma isegi ei kaalu kodus Ubiquinti pealt Arubale üleminekut kodus kuna selle lihtsalt pole mõtet.
Suurele ärikliendile ei julgeks endiselt Ubiquintit soovitada aga väiksesse kontorisse või koju on see vägagi hea lahendus.

[ott256]

kaabakas räägib siin aktiivvõimendist mitte antennist. wifi seadme tundlikkust piirab soojusmüra ehk termiline müra seadme elektriahelas mis sõltub temperatuurist, takistusest ja kasutatavast ribalaiusest hertsides ja millest kasutatav signaal peab olema +15dBm tugevam. 20 Mhz ribalaiuse puhul on see soojusmüra tase -101 dBm, 40 Mhz -98dBm, 80 Mhz -95dBm, 160 Mhz -92dBm. kitsam ribalaius levib kaugemale, seepärast on kasulik alati võimalikult kitsast kanalit kasutada kui eesmärk on leviulatus. lte levib wifist 10 korda kaugemale kui kasutatakse 180khz kanalit mille müratase on −121.45dbm. soojusmüra on praktliselt konstant, see ei sõltu kui võimas antenn on. maal kus eeter on puhas ja teisi segajaid pole võib 400 meetrise wifi leviala tekitada suundantenni ja lõppseadmega.

[RCC]

see müra jutt kipub juba kangesti eitahagiteada teemasse. 40m levitama on suuteline iga kopsik, mis ei asu just betoni punkris. isegi sinine linksys levib pmst isegi 100m ja enam. siiani on kasutuses. küll aga õnnestus lõpuks proovida ubi amo omniantenni, ja see on tõesti "natuke" teisest puust, aga selle komplekt kas roketi, või mikrotikuga eeldab easi, kredexi ja pria toetust - või sõõrumaa sponsorlust.