|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
gnoom
HV veteran
liitunud: 12.12.2003
|
18.08.2009 21:06:51
Assembler ja selle seos teiste keeltega |
|
|
| .Eestlane. kirjutas: |
| Assembleri õppimine on lihtsalt mõistmaks kõikide keelte tagamaid. |
No kui tahad keelte tagamaid õppida mõistma, siis võta kätte ja kirjuta miski oma keel valmis. Siis on ka tagamaad selged. 
|
|
| Kommentaarid: 67 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
64 |
|
| tagasi üles |
|
 |
.Eestlane.
HV kasutaja
liitunud: 14.01.2006
|
|
26.08.2009 13:10:06
|
|
|
| ärge hulluks minge
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
|
tooner
HV vaatleja
liitunud: 07.05.2009
|
|
15.10.2009 23:32:12
|
|
|
| .Eestlane. kirjutas: |
| ärge hulluks minge |
Pole hullu, vähemalt vanasti (ja ma loodan et ka siiamaani) õpetati ülikoolis lexi ja yacci igale ititudengile. Tuleb kasuks. Kas assembler kõrgkeelte mõistmisel kasuks tuleb, selles ma nii kindel ei ole.
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
Deadlock
Kreisi kasutaja
liitunud: 16.07.2004
|
|
17.10.2009 14:10:27
|
|
|
No ikka tuleb, arvestades, et keel assembleriks tõlgitakse. Päris hea on ju teada, mida iga funktsioon sul arvutis riistvaraga täpselt teeb.
_________________
"Believe you can, believe you can't; either way, you're right." - Henry Ford |
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
| tagasi üles |
|
|
tooner
HV vaatleja
liitunud: 07.05.2009
|
|
18.10.2009 22:34:44
|
|
|
| Bluebull kirjutas: |
| No ikka tuleb, arvestades, et keel assembleriks tõlgitakse. Päris hea on ju teada, mida iga funktsioon sul arvutis riistvaraga täpselt teeb. |
Mismõttes "iga keel assembleriks tõlgitakse"?  Masinkoodiks tõlgitakse, mitte assembleriks. Ja muide, nimeta kasvõi üks funktsioon mille kohta sa täpselt tead, milleks ta tõlgitakse? Tänased kompilaatorid on nii kole targaks läinud, et optimeerivad rohkem, kui üks assembleritundja progeja ise oskaks.
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
gnoom
HV veteran
liitunud: 12.12.2003
|
|
19.10.2009 01:10:58
|
|
|
| tooner kirjutas: |
| Tänased kompilaatorid on nii kole targaks läinud, et optimeerivad rohkem, kui üks assembleritundja progeja ise oskaks. |
Kompilaator saab olla just nii tark kui ta on oma looja poolt tehtud.
|
|
| Kommentaarid: 67 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
64 |
|
| tagasi üles |
|
|
Deadlock
Kreisi kasutaja
liitunud: 16.07.2004
|
|
19.10.2009 14:59:18
|
|
|
| tooner kirjutas: |
Mismõttes "iga keel assembleriks tõlgitakse"? Masinkoodiks tõlgitakse, mitte assembleriks. Ja muide, nimeta kasvõi üks funktsioon mille kohta sa täpselt tead, milleks ta tõlgitakse? Tänased kompilaatorid on nii kole targaks läinud, et optimeerivad rohkem, kui üks assembleritundja progeja ise oskaks. |
Veidi panin mööda, assemblyks tõesti mitte, kuigi masinkoodi ja assembly vahe on ju põhimõtteliselt ainult koodi esituses kinni.. Vähemalt nii ma olen aru saanud ja seega pole mingi probleem ka mingit kõrgemat progemiskeelt assemblyks tõlkida.
|
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
| tagasi üles |
|
|
Supiplex
HV veteran
liitunud: 11.12.2002
|
|
19.10.2009 15:02:05
|
|
|
| tooner kirjutas: |
| Bluebull kirjutas: |
| No ikka tuleb, arvestades, et keel assembleriks tõlgitakse. Päris hea on ju teada, mida iga funktsioon sul arvutis riistvaraga täpselt teeb. |
Mismõttes "iga keel assembleriks tõlgitakse"? Masinkoodiks tõlgitakse, mitte assembleriks. |
Tihti tõlgitakse enne assemberiks ja sealt masinkoodiks. Aga mis seal ikka tähti närida.
| tooner kirjutas: |
| Ja muide, nimeta kasvõi üks funktsioon mille kohta sa täpselt tead, milleks ta tõlgitakse? Tänased kompilaatorid on nii kole targaks läinud, et optimeerivad rohkem, kui üks assembleritundja progeja ise oskaks. |
Vaat selles ongi iva, et ei tea. Aeg-ajalt tasub (ja harva lausa tuleb) kood debuggeris käima tõmmata ja disassembleri aknas vaadata mida kompilaator valmis meisterdas.
Üldiselt veebi- ja rakendusprogrammeerijad tõesti ei pea end assembleriga vaevama, aga kui natukenegi allapoole ronida siis tuleb ikka kõvasti kasuks. Maailmas on süsteemi-, draiveri- ja sardprogejatele tööd nigu muda - ja see töö on muide kuradi põnev
_________________
The young lady had an unusual list,
Linked in part to a structural weakness.
She set no preconditions. |
|
| Kommentaarid: 38 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
34 |
|
| tagasi üles |
|
|
gnoom
HV veteran
liitunud: 12.12.2003
|
|
19.10.2009 19:08:51
|
|
|
| Supiplex kirjutas: |
| Üldiselt veebi- ja rakendusprogrammeerijad tõesti ei pea end assembleriga vaevama, aga kui natukenegi allapoole ronida siis tuleb ikka kõvasti kasuks. Maailmas on süsteemi-, draiveri- ja sardprogejatele tööd nigu muda - ja see töö on muide kuradi põnev |
Vähe sellest et elu põnevam on, sellega saab ka rammusama vorsti lauale kui veebinikerdajad. 
|
|
| Kommentaarid: 67 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
64 |
|
| tagasi üles |
|
|
maxorator
HV kasutaja
liitunud: 30.08.2006
|
|
19.10.2009 22:36:27
|
|
|
| Assembly ei olegi tegelikult programmeerimiskeel. See on lihtsalt veidi inimloetavamal kujul esitatud masinakood ning masinakood on erineva arhitektuuriga seadmetel erinev. Keele tagamaid sellega otseselt ei õpi. Saab teada vaid, kuidas mingi kindel kompileerija mingile kindlale seadmele seda koodi masinakoodiks ümber on tõlkinud.
|
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
nene
Kreisi kasutaja
liitunud: 20.03.2004
|
|
19.10.2009 23:26:37
|
|
|
| maxorator kirjutas: |
| Assembly ei olegi tegelikult programmeerimiskeel. |
Tohoh. Ma ei tahaks sellel pikemalt peatuda, aga see väide lihtsalt kutsub ennast ümber lükkama.
Programmeerimiskeel = keel milles saab programmeerida.
maxorator ütleb: Assembly pole programmeerimiskeel.
Järelikult: assembly's ei saa programmeerida või assembly pole keel.
Ma ei suuda uskuda kumbagi neist järeldustest, seega on väär kas antud programmeerimiskeele definitsioon või maxoratori väide. Kipun eeldama viimast.
| .Eestlane. kirjutas: |
| Assembleri õppimine on lihtsalt mõistmaks kõikide keelte tagamaid. |
Selles on tublisti tõtt, sest algseks programmeerimiskeeleks oli loomulikult masinkeel (ja assembler lihtsalt selle inimloetavam variant). Assembler on muidugi väga üldine nimetaja ning hea pildi saamiseks tuleks tegelikult uurida mitmeid erinevaid masinkeeli, neiteks lisaks x86 arhitektuurile ka vanade pesamasinate omi ja moodsamaid RISC assemblereid.
Masinkeel on senini ääretult oluline osa arvutite arhitektuurist. Ning oma arvuti arhitektuuri peaks programmeerija ju ometigi mõistma. Tõesti, pole tarvis teada, täpselt millisesse masinkoodi mingi kõrgemas keeles kirjutet programm tõlgitakse, aga oluline on aru saada miks ja kuidas on üldse võimalik, et miskid klaviatuurilt sisse toksitud koodid panevad arvuti mingit toimingut tegema. Ning assembleri/masinkoodi mõistmine on selle arusaamise juures oluline lüli.
Programmeerimiskeeltega tutvudes masinkeelte välja jätmine on mu meelest umbes nagu loomadega tutvudes selgrootute väljajätmine.
Ma ei taha siinkohal väita, et iga endast lugupidav programmeerija peaks tundma end kodus ka assembleri vallas - sugugi mitte. Suurem osa enamikest masinkeeltest on tobedad masinaspetsiifilised detailid. Olulisem osa on mõista masinkeeli kui selliseid.
_________________
Mõistus otsas? Pane pinusse...
viimati muutis nene 19.10.2009 23:28:53, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 24 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
23 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
19.10.2009 23:28:47
|
|
|
Masinkoodi kanantab hexeditoriga otse kirjutada. Kas see on programmeerimiskeel? :-p
Assembleri mõningane tundmine on igati hea. Valdavalt küll suudavad vähegi adekvaadsed kompilaatorid ka väga osava progeja koodi madalal tasemel paremini opitmeerida, kui progeja ise. Sellisel puhul tasub lasta kompilaatoril väljastada ASM ning see üle vaadata, ehk saab asja veelgi paremaks teha. Otse nullist assembleri kirjutamine on üldiselt üsna mõttetu tegevus ning loob aeglasema koodi. Praktiliselt alati annab kõrgemal tasemel andmestruktuuride-algoritmidega mängides oluliselt suuremaid võite saada kui käsitsi käskude järjekordi muutes.
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
tooner
HV vaatleja
liitunud: 07.05.2009
|
|
19.10.2009 23:54:28
|
|
|
Ohoo, tuliseks aruteluks on läinud
Njah, ega ma ei vaidlegi vastu, et masina arhitektuuri tundmine kasuks ei tule... väga hea (võibolla isegi möödapääsmatu) on, kui progeja teab, kuidas ta andmestruktuurid mälus välja näevad ja ta nendega manipuleerida oskab. Aga masinkoodi debugimine on ikka suht ebatavaline sündmus, seda ka sardprogeja jaoks.
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
HacaX
HV Guru
liitunud: 22.01.2004
|
|
20.10.2009 20:50:12
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| Masinkoodi kanantab hexeditoriga otse kirjutada. Kas see on programmeerimiskeel? :-p [...] |
Kui sa masinkoodi mõistad siis muidugi. Lõpptulemuses - programmis - ei muuda see ju midagi kas sa trükid sisse assemblerkoodi ja siis kompileerid selle käivitatavaks vormiks, või sisestad otse kompileeritud kujul 
Omalt poolt muidu nõustuks, et assemblerist ettekujutus võiks süsteemiprogejatel olla, kahjuks süsteemi siseelu tundmine (mis assembleri mõistmisega paratamatult kaasa tuleb) kindlasti ei ole.
_________________
IMO & GPLed |
|
| Kommentaarid: 24 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
22 |
|
| tagasi üles |
|
|
pisi
HV vaatleja
liitunud: 14.08.2003
|
|
24.10.2009 11:44:24
|
|
|
| Jah, tõeline vana programmeerija pritsib puhast kahendkoodi, kutsutagu seda algajate poolt assembleriks või kuidas iganes. Can YOU whistle 300 baud?
|
|
| tagasi üles |
|
|
andreie
HV vaatleja
liitunud: 09.09.2006
|
|
28.10.2009 11:43:00
|
|
|
| .Eestlane. kirjutas: |
| ärge hulluks minge |
Just nimelt, kui inimene oskab ainult assemblerit, siis kuidas ta tänapäeval midagi valmis programmeeriks?
_________________
Unix survives only because everyone else has done so badly. |
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
5 |
|
| tagasi üles |
|
|
i8080
Kreisi kasutaja
liitunud: 15.03.2002
|
|
28.10.2009 12:00:44
|
|
|
| pisi kirjutas: |
| tõeline vana programmeerija pritsib puhast kahendkoodi |
õige tähelepanek mu avatar sellele puhtjuhuslikult viitabki...
... ja seal programmi esimene käsk 0x76 on muideks HALT
|
|
| Kommentaarid: 174 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
156 |
|
| tagasi üles |
|
|
pisi
HV vaatleja
liitunud: 14.08.2003
|
|
29.10.2009 00:22:33
|
|
|
| andreie kirjutas: |
| .Eestlane. kirjutas: |
| ärge hulluks minge |
Just nimelt, kui inimene oskab ainult assemblerit, siis kuidas ta tänapäeval midagi valmis programmeeriks? |
Ungari ühel ägedal bändil on lugu programmeerijatest. Selle refrääniks:
10 PRINT "STUPID"
20 GOTO 10 |
See võiks isegi "kahe käe sõrmede" baitidega tehtav olla
_________________
pisi - maailmaparandaja ja muidumees |
|
| tagasi üles |
|
|
Aruta
HV vaatleja
liitunud: 29.10.2009
|
|
29.10.2009 01:42:28
|
|
|
Tore et te veel assemblerit mäletate.
1968. arvutiga suhtlust alustades sai kirjutada ainult
8-ndarve ja registreid ja hüpped tuli sõnades ära lugeda.
(baidi mõistet veel kasutuses ei olnud).
50xxxx oli loe
51yyyy salvesta
52zzzzz liida
jne
Kui võtsid kätte perfolindi, siis lugesid rahulikult mida programm teeb ja
harva pidid vaatama mõnda koodi.
Siis tuli assembler.
Seal olid
1. muutujad.
2. märgendid
olid:
mov
add jne
Oli lihtsam.
Kui vaja oli, siis võisid kirjutada macro ja see tegi siis sul elu veel lihtsamaks.
MASM-32 jooksis veel hiljuti Windows 95 peal.
Seal oli palju näidiseid ja vajadusel võisid kasutada ka C funktsioone.
85-90 sai kirjutada juba tavaliselt C all.
Aga näiteks teksititöötluse 1,2 MB pikuses programmis
tuli korduvalt vigu parandada ja see käis debugeri koodi baasil.
parandatud sai umbes paarsada kohta aga alati oli nii et:
1. otsisid vea ülesse.
2. surusid sealkandis programmi kokku, 10 -20 30 baiti ja
3. kirjutasid sinna paranduse, mis auku lahedalt ära mahtus
Ja siis tuli kirjutada PARANDAJA.
See oli programm, mis luges sisse originaalprogrammi ja paranduste faili,
otsis ülesse vigased kohad ja vahetas baidid ära.
Süntaks umbes nii et:
*vana lõik aaaaaa*uus bbbbbb*
iga rea esimene bait oli eraldaja - kasuta mida tahad, ise tead.
Koostöös juristidega sai uuritud, kas selline tegevus on legaalne.
Tulemus oli, et keegi ei öelnud ei ega jah. Põhivastus oli et vaatame, uurime ja siis ütleme.
Seda ütlemise aega ei tulnudki.
95. aastaks oli sama tekstitöötluse uus versioon kasvanud juba 7 MB suuruseks.
Juurde oli tulnud võimalus et tabel tehti ühe nupuga.
Osa vigu oli parandatud, osa oli vanu ja osa uusi oli lisandunud.
____
Kui ma nüüd möödunud nädalal katsusin saada käima USB to LPT kaablit
(8 bitti korraga käes on ju ilus!)
ja selleks netist vabavara jupi leidsin, siis see VC oli kenast asm lõike täis.
Samas räägitakse et Ülikoolis olla loobutud tudengitele hex arve õpetamast.
Et polevat elus enam vaja.
Aga nii meie assembleriga elasime.
Siis.
|
|
| tagasi üles |
|
|
Deadlock
Kreisi kasutaja
liitunud: 16.07.2004
|
|
29.10.2009 14:06:18
|
|
|
| Aruta kirjutas: |
Samas räägitakse et Ülikoolis olla loobutud tudengitele hex arve õpetamast.
|
Viimased progemisained nüüd see semester käsil ja pole tõesti ette tulnud..
|
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
| tagasi üles |
|
|
virus152
HV vaatleja
liitunud: 05.03.2009
|
|
29.10.2009 14:14:52
|
|
|
| Aruta kirjutas: |
Samas räägitakse et Ülikoolis olla loobutud tudengitele hex arve õpetamast.
|
Hex arve nagu 16-ndsüsteemi?
|
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
Deadlock
Kreisi kasutaja
liitunud: 16.07.2004
|
|
29.10.2009 14:18:28
|
|
|
| virus152 kirjutas: |
| Aruta kirjutas: |
Samas räägitakse et Ülikoolis olla loobutud tudengitele hex arve õpetamast.
|
Hex arve nagu 16-ndsüsteemi? |
Ma usun, et pigem nende semantilist tähendust protsessori jaoks vms..
|
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
| tagasi üles |
|
|
Aruta
HV vaatleja
liitunud: 29.10.2009
|
|
29.10.2009 17:47:04
|
|
|
See hexa lugu oli umbes nii.
Saime hommikul metsa vahel kokku ühe vana tuttava Ülikooli poisiga.
Mõtlesin, et küsin nõu, et millega NEMAD exe failidest vigu otsivad.
Vastab: Meie ei otsigi.
K: Kuidas te siis saate?
V: (Laiutab käsi.)
K: Noh aga ilma ju ei saa!
V: Ahh, me ei õpeta enam tudengitele kuusteistsüsteemis numbreid kah.
Vat umbes selline jutuajamine oli.
Ma siis enam ei küsinud et kas Hemmingi kood ikka kuskil veel kasutuses on.
Et kas nad seda ikka õpetavad.
|
|
| tagasi üles |
|
|
virus152
HV vaatleja
liitunud: 05.03.2009
|
|
29.10.2009 18:13:57
|
|
|
See arvusüsteemide jutt on küll jama. Sissejuhatava programmeerimiskursuse esimeses tahvlipraksis hakati neid õpetama, kes varem ei osanud. Pearõhk oli küll kahendsüsteemil, aga ka 8-nd ja 16-ndsüsteem vaadati eraldi üle. Kuigi minul oli arvusüsteemide teema juba gümnaasiumis ära, kui mitte varem ja ma usun, et teistel oli ka.
Exe-de töötlemise kohta ei tea täpselt, aga mõne valikaine temaatikas arvatavasti ikka on. 
|
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
29.10.2009 18:14:13
|
|
|
"Vanasti" umbes 4-5a tagasi õpetati TTÜ's base 2/8/16/n süsteeme diskreetse matemaatika loengutes. Olles käinud kokku neljas erinevas progemisloengus siis kolm neist olid üksteise koopiad eri keeltes ja neljas ei jõudnud isegi keskkooli taseme maakondliku progemisolümpiaadi ülesannete tasemele.
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
Deadlock
Kreisi kasutaja
liitunud: 16.07.2004
|
|
29.10.2009 19:17:04
|
|
|
| No numbrisüsteemid võetakse ülikoolis ikka läbi. See on igale progejale elementaarne teadmine.
|
|
| Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
| tagasi üles |
|
|
Supiplex
HV veteran
liitunud: 11.12.2002
|
|
30.10.2009 10:22:59
|
|
|
Ei tasu niisama kuulujutte levitada. Võetakse võetakse neid arvsüsteeme, mitu korda.
_________________
The young lady had an unusual list,
Linked in part to a structural weakness.
She set no preconditions. |
|
| Kommentaarid: 38 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
34 |
|
| tagasi üles |
|
|
romeo
HV vaatleja
liitunud: 04.01.2008
|
|
30.10.2009 10:45:27
|
|
|
meile õpetati küll, esimese asjana kusjuures... algebra ja analüütiline geomeetria algas sellega.. aasta 2009.
_________________
-.- Mob nr toimib õhtuti. |
|
| tagasi üles |
|
|
pisi
HV vaatleja
liitunud: 14.08.2003
|
|
30.10.2009 11:26:33
|
|
|
Eks läbu ja lahmimine käivad ikka foorumite juurde, eriti kui sellised provokatiivsed teemad on Kahendkoodi pritsimine, hex arvude õpetamine ja perfolindi faksimine on kõik üks ja sama soga.
_________________
pisi - maailmaparandaja ja muidumees |
|
| tagasi üles |
|
|
Aruta
HV vaatleja
liitunud: 29.10.2009
|
|
01.11.2009 09:28:40
|
|
|
Siis on ju hästi kui koolist kõik juba selge.
Meie kooliajal oli küberneetika sõna küll teada, aga see oli valeteaduse lahtris.
Mingi teadus ei saanud juhtida - juhtis ainult partei ja valitsus.
Nüüd on ju kõik teisiti.
Aga programeerimiskeelTega on ju nii et paned silmad kinni ja
vaatad kuidas bitid, baidid ja stringid jooksevad.
Kui liiklus korras, siis paned selle mingis keeles kirja.
Sõltuvalt sellest kui keeruline ja kiire töö peab olema.
Kui ikka on vaja kiiret otsingut failist siis
võtad cmps käsu ja
lased otsida otsitava kõige haruldasemat tähte.
Kui seda sageli vaja on, kirjutad macro.
Või teed C lib-i funktsiooni.
Lihtne.
|
|
| tagasi üles |
|
|
HacaX
HV Guru
liitunud: 22.01.2004
|
|
01.11.2009 09:50:25
|
|
|
| andreie kirjutas: |
| .Eestlane. kirjutas: |
| ärge hulluks minge |
Just nimelt, kui inimene oskab ainult assemblerit, siis kuidas ta tänapäeval midagi valmis programmeeriks? |
Möh? Ega Office´i või Firefoxi laadsed mammutid (suuruse poolest) kus isegi kõrgkeelte kasutamisel ülevaate omamine paras pähkel on ainsad koodijupid ole mida tänapäeval kirjutatakse, modernsete makrosid toetavate assembleritega progemine pole midagi niipalju vaevalisem kui näiteks C.
_________________
IMO & GPLed |
|
| Kommentaarid: 24 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
22 |
|
| tagasi üles |
|
|
gnoom
HV veteran
liitunud: 12.12.2003
|
|
01.11.2009 10:38:56
|
|
|
| andreie kirjutas: |
| .Eestlane. kirjutas: |
| ärge hulluks minge |
Just nimelt, kui inimene oskab ainult assemblerit, siis kuidas ta tänapäeval midagi valmis programmeeriks? |
No eks vaadake ise mida naabervabariigis assembleris valmis tehakse http://www.menuetos.net/
|
|
| Kommentaarid: 67 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
64 |
|
| tagasi üles |
|
|
lehm2
Kreisi kasutaja
liitunud: 19.09.2004
|
|
01.11.2009 21:01:28
|
|
|
| gnoom kirjutas: |
| andreie kirjutas: |
| .Eestlane. kirjutas: |
| ärge hulluks minge |
Just nimelt, kui inimene oskab ainult assemblerit, siis kuidas ta tänapäeval midagi valmis programmeeriks? |
No eks vaadake ise mida naabervabariigis assembleris valmis tehakse http://www.menuetos.net/
|
Väga asjaline ja hästi välja tulnud OS, lisaks on välimus sheff. Ja seda kõike FASM-ga + C ?
_________________
Piilu siia, progreja!
Vajad abi Node.JS-ga ?
Võta ühendust ! |
|
| Kommentaarid: 15 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
13 |
|
| tagasi üles |
|
|
mesilased
HV kasutaja
liitunud: 31.07.2004
|
|
11.11.2009 03:37:16
|
|
|
| lehm2 kirjutas: |
| gnoom kirjutas: |
| andreie kirjutas: |
| .Eestlane. kirjutas: |
| ärge hulluks minge |
Just nimelt, kui inimene oskab ainult assemblerit, siis kuidas ta tänapäeval midagi valmis programmeeriks? |
No eks vaadake ise mida naabervabariigis assembleris valmis tehakse http://www.menuetos.net/
|
Väga asjaline ja hästi välja tulnud OS, lisaks on välimus sheff. Ja seda kõike FASM-ga + C ? |
Kas OSi peaks siis php-s tegema?
|
|
| Kommentaarid: 9 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
| tagasi üles |
|
|
gnoom
HV veteran
liitunud: 12.12.2003
|
|
11.11.2009 10:38:16
|
|
|
| mesilased kirjutas: |
| lehm2 kirjutas: |
| gnoom kirjutas: |
| andreie kirjutas: |
| .Eestlane. kirjutas: |
| ärge hulluks minge |
Just nimelt, kui inimene oskab ainult assemblerit, siis kuidas ta tänapäeval midagi valmis programmeeriks? |
No eks vaadake ise mida naabervabariigis assembleris valmis tehakse http://www.menuetos.net/
|
Väga asjaline ja hästi välja tulnud OS, lisaks on välimus sheff. Ja seda kõike FASM-ga + C ? |
Kas OSi peaks siis php-s tegema? |
No PHP-s ikka nagu OS-si ei kirjuta. PHP ikkagi skriptimise keel ja selle joksutamiseks ikka miski asisemat alla vaja.
|
|
| Kommentaarid: 67 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
64 |
|
| tagasi üles |
|
|
Supiplex
HV veteran
liitunud: 11.12.2002
|
|
11.11.2009 14:05:40
|
|
|
| gnoom kirjutas: |
| mesilased kirjutas: |
| lehm2 kirjutas: |
| gnoom kirjutas: |
| andreie kirjutas: |
| .Eestlane. kirjutas: |
| ärge hulluks minge |
Just nimelt, kui inimene oskab ainult assemblerit, siis kuidas ta tänapäeval midagi valmis programmeeriks? |
No eks vaadake ise mida naabervabariigis assembleris valmis tehakse http://www.menuetos.net/
|
Väga asjaline ja hästi välja tulnud OS, lisaks on välimus sheff. Ja seda kõike FASM-ga + C ? |
Kas OSi peaks siis php-s tegema? |
No PHP-s ikka nagu OS-si ei kirjuta. PHP ikkagi skriptimise keel ja selle joksutamiseks ikka miski asisemat alla vaja. |
gnoom - FAIL
OT: ma aeg-ajalt ikka imestan selle üle, kuidas foorumis kaob intelligentsetel inimestel võime teksti mõista (eriti sarkasmi).
_________________
The young lady had an unusual list,
Linked in part to a structural weakness.
She set no preconditions. |
|
| Kommentaarid: 38 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
34 |
|
| tagasi üles |
|
|
gnoom
HV veteran
liitunud: 12.12.2003
|
|
11.11.2009 14:29:33
|
|
|
| Supiplex kirjutas: |
| OT: ma aeg-ajalt ikka imestan selle üle, kuidas foorumis kaob intelligentsetel inimestel võime teksti mõista (eriti sarkasmi). |
Mõista võib, kuid kuna inimesi on seinast seina, siis ei või iiial teada.
Mäletan ühte tuttavat tegelast javaskripti tuleku aegadest, kes püüdis ossi selles kribada. Nii et ....
|
|
| Kommentaarid: 67 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
64 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
11.11.2009 14:51:44
|
|
|
Mitte päris JS kuid C#'s on OS juba kirjutatud: http://www.sharpos.org/doku.php
Asi küll suhteliselt varajases arengujärgus kuid on juba iseseisvalt bootiv ning omab käsurida. Tõsi küll, bootimiseks eelkompileeritakse C# kood masinkoodiks mis siis laeb virtuaalmasina käima, edasine käib juba C# baitkoodis.
Ehk siis saab küll kõrgkeeltes OS'i tuuma ehitada
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
mesilased
HV kasutaja
liitunud: 31.07.2004
|
|
12.11.2009 02:36:30
|
|
|
gnoom paneb hullu siin
| Ho Ho kirjutas: |
Mitte päris JS kuid C#'s on OS juba kirjutatud: http://www.sharpos.org/doku.php
Asi küll suhteliselt varajases arengujärgus kuid on juba iseseisvalt bootiv ning omab käsurida. Tõsi küll, bootimiseks eelkompileeritakse C# kood masinkoodiks mis siis laeb virtuaalmasina käima, edasine käib juba C# baitkoodis.
Ehk siis saab küll kõrgkeeltes OS'i tuuma ehitada |
Hardware interruptid ja muud madalad operatsioonid tuleb vast ikkagi C# unsafe koodiga teha. Ja nii antakse nö kõrgkeele eelis ära ja tulemuseks on mingi pudru Sun-il oli ka täiesti töötav Java OS, aga saadi selle mõttetusest aru ja lõpuks lõpetati resursside raiskamine. Ja neil oli isegi mõistlik business case seal taga.
|
|
| Kommentaarid: 9 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
| tagasi üles |
|
|
Aruta
HV vaatleja
liitunud: 29.10.2009
|
|
25.11.2010 18:41:52
|
|
|
Muidugi on kõrgkeeles, näiteks C-s, lihtsam kirjutada kui MASMis aga
Oleks vaja laadida ekraanile mõned pildid, jpg, png, bmp ......
Otsime Googlist mõne demo ja teeme järgi.
Otsin, otsin aga ei leia. Transleeruvat, töötavat.
Pole h faile või lihtsal ei jookse.
Võtan siis ette vana MASM32 ja seal on 6-7 pildi näidist.
Üks laadib ühte, teine teist tüüpi. Natuke kohendad,
saad ka mitu eri tüüpi faile kasutusele võtta.
Animeeritud pildid on ka examplites olemas.
Vaat kui ilus.
Tõlgid tasapisi kõrgkeelde ümber, W32DASM abiks.
Nii saab, aga tüütu tegevus.
Aga vast oli viga minu googli otsingutes?
Kas teie olete sealt mõne ilusa jpg kõrgkeelse näitaja, C teksti, leidnud?
Aga töötava!
|
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
26.11.2010 11:28:32
|
|
|
| gnoom kirjutas: |
| .Eestlane. kirjutas: |
| Assembleri õppimine on lihtsalt mõistmaks kõikide keelte tagamaid. |
No kui tahad keelte tagamaid õppida mõistma, siis võta kätte ja kirjuta miski oma keel valmis. Siis on ka tagamaad selged. |
Miks te küsimust selgelt ei sõnasta?
Äkki joonistate veel tühja ristküliku ka teema algatus-postitusse? Et oleks veel ähmasem.
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
Supiplex
HV veteran
liitunud: 11.12.2002
|
|
26.11.2010 15:48:19
|
|
|
| Aruta kirjutas: |
| Muidugi on kõrgkeeles, näiteks C-s, lihtsam kirjutada kui MASMis aga |
C-d nimetati kõrgkeeleks viimati ehk 15 aastat tagasi
Pildiformaate dekodeeriv kood on valmistükkidena teekides. Võta netist see mis meeldib, viska API dokumendile pilk peale ja kasuta. Loomulikult tuleb esimesel korral veidi kangida, aga see on möödapääsmatu. Kas näiteks libjpeg ei sobi?
Kui sul on vaja ekraanil pilti näidata, siis selle jaoks pead vähe täpsustama, mis opsüsteemi otsa sa oma programmi ehitad ja mis arendusvahendeid kasutad.
_________________
The young lady had an unusual list,
Linked in part to a structural weakness.
She set no preconditions. |
|
| Kommentaarid: 38 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
34 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
26.11.2010 17:47:29
|
|
|
| Aruta kirjutas: |
Oleks vaja laadida ekraanile mõned pildid, jpg, png, bmp ......
Otsime Googlist mõne demo ja teeme järgi.
Otsin, otsin aga ei leia. Transleeruvat, töötavat.
Pole h faile või lihtsal ei jookse.
Võtan siis ette vana MASM32 ja seal on 6-7 pildi näidist.
Üks laadib ühte, teine teist tüüpi. Natuke kohendad,
saad ka mitu eri tüüpi faile kasutusele võtta.
Animeeritud pildid on ka examplites olemas.
Vaat kui ilus.
Tõlgid tasapisi kõrgkeelde ümber, W32DASM abiks.
Nii saab, aga tüütu tegevus.
Aga vast oli viga minu googli otsingutes?
Kas teie olete sealt mõne ilusa jpg kõrgkeelse näitaja, C teksti, leidnud?
Aga töötava! |
Ära pahanda kuid sul vist pole õrna aimugi millest räägid. MASM on samasugune teekide kogum kui näiteks QT. Kui sa ei oska googeldada mõnd C .jpg laadurit on see puhtalt su enda oskamatuse probleem. libpng on ideaalne .png/mng failide jaoks, jpeg laadimisega saab hakkama kasvõi winapi. Kui eraldi teeki tahad siis libjg, corona, FreeImage või loendamatu hulk muid.
Muidu kui lihtne on selles su kiidetud MASM'is midagi säärast tekitada:
http://doc.qt.nokia.com/4.6/network-threadedfortuneserver.html
http://doc.qt.nokia.com/4.6/threads-mandelbrot.html
Vaata, kui palju koodi nende asjade jaoks vaja on ning siis tule rääkima, et MASM'is lihtsam progeda on.
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
29.11.2010 10:32:03
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| Ära pahanda kuid sul vist pole õrna aimugi millest räägid. |
Sa oled varemgi kasutanud seda väljendit- "pole õrna aimugi". Enamasti ja ilmselgelt ka siin teemas on aimdus täiesti olemas.
Paraku aga ei saa Aruta küsimusest ja tekstist aru. Kuhu soovitakse pilti kuvada? Kas vanamoodsalt üle ekraani otse videomälusse pildiandmeid kirjutades? Või opsüsteemi aknasse?
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
Aruta
HV vaatleja
liitunud: 29.10.2009
|
|
29.11.2010 11:16:44
|
|
|
| tsitaat: |
Ära pahanda kuid sul vist pole õrna aimugi millest räägid.
MASM on samasugune teekide kogum kui näiteks QT.
|
See on täitsa huvitav lähenemine. Elektroonikuna näen arvutis pikemaid ja lühemaid korduvaid pulsijadasid.
Mõned on tekitatud programmist, mõned moodulitest, mõned käskudest.
Käske tavaliselt muuta ei saa, kui just ei ole tegu mu esimese arvutiga, kus olin tudengina inseneriks.
Too koosnes transistoritest, dioodidest ja takistitest. Käsud olid montaazina paika pandud ja neid SAI muuta või lisada.
Aasta oli siis 1968.
Kui hiljem sai ühele teisele arvutile ehitatud ujukoma protsessor, siis seal olid mikrokäsud ROMis, ka muudetavad.
Hiljem on saadud läbi käske muutmata. Näiteks siis, kui sai tehtud programmvarustus Elektroonika 60-le.
See oli sama süsteem, mis LSI-11, natuke mugavam, kui see PC käsusüsteem.
See selleks.
Minu kogemust mööda saab C-s ja MASM-is tekitada peaaegu sarnaseid jadasid
aga vajadusel lubab MASM ka eraldi suvalisi masinkäske kirjutada.
Mõlemas on võimalik kirjutada baidijada ja anda sinna juhtimine,
aga sellele võib hakata translaator vastu.
Kunagi sai kirjutatud selline 253 baidine "OP süsteem".
Seal olid ühed ja samad baidid nii andmed, käsud ja ka katkestusvektorid.
Tegu oli ühe suure ketta kontrolleriga.
Vaatamata sellele et ma hariduse omandamisel kirjutasin arvestuse saamiseks
vaid ruutvõrrandi lahendamise Fortranis Uraalil,
olen ma natuke ka kuulnud mõnes muust võimalusest
Viimati sai 6 komponendise sünteetilise õhu tekitamiseks kasutatud kolme PC arvutit,
sest lisatud juhtprogramm lubas käivitada vaid kahte kontrollerit.
Selline vanem PC maksab ca 150-200 eek ja saab täiesti hakkama.
Võib ka nii.
| tsitaat: |
Vaata, kui palju koodi nende asjade jaoks vaja on ning siis tule rääkima, et MASM'is lihtsam progeda on. |
Lihtsalt on olemas MASM-is asm source tekst, mis kutsub välja OleLoadPicturePath mooduli, transleerub ja töötab
On olemas C moodul, mis kutsub välja OleLoadPicturePath mooduli ja saab tundmatu IID_IPicture vea.
Vahe võib tulla kas erinevustest programmi tekstides või kutsutavates moodulites.
Sarnast viga on saadud korduvalt viimase 10 aasta jooksul nagu võib leida netist. Mind huvitav milles on probleem.
Kui õnnestuks leida transleeruv C tekst, oleks see kergesti lahendatav.
Võib muidugi küsida ka lcc-win32 autorilt, kes postitas ka selle mitte transleeruva C näidise.
See on selline huvitav nähtus.
Vajaliku programmi kirjutamiseks on lihtne kasutada MASM-i.
Väiksed kogemused on alates 75. aastast. Enne seda tuli kirjutada tavaliselt kaheksandkoodis numbreid.
Ja ma ei pea ju TEKITAMA jpg faili.
***************************
Kordan oma küsimust.
(Kirjutan hästi aeglaselt, et ka aeglasema mõtlemisega lugejale see palve pärale jõuaks.)
Kui keegi on kohanud sellist C source teksti, mis sisaldab OleLoadPicturePath funktsiooni ja
mis TRANSLEERUB VEATA, siis võiks anda sellele lingi.
Mitte C++, mitte VC, mitte LabView.
|
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
29.11.2010 11:36:16
|
|
|
| Aruta kirjutas: |
Lihtsalt on olemas MASM-is asm source tekst, mis kutsub välja OleLoadPicturePath mooduli, transleerub ja töötab
On olemas C moodul, mis kutsub välja OleLoadPicturePath mooduli ja saab tundmatu IID_IPicture vea.
|
Kas sa mõtled seda asm-i koodinäited, mis on seal:
http://www.masm32.com/board/index.php?topic=10850.msg79534#msg79534
Seal antakse mõista, et küsimus on funktsiooni viimase parameetri/argumendiga:
OleLoadPicturePath(L"foo.jpg", 0, 0, 0, IID_IPicture, (void**)&pIPicture); |
Soovitatakse, luua ise andmetüüp, mis vastaks viimase parameetri struktuurile nagu aru saan. Sellsit C-koodi otsidki, mis edukalt selel protseduuri välja kutsub ja viimase parameetri jaoks korrektse sisendi annab eksole?
C-koodi saab "sängitada" ASM-i koodi ka, kuid see poleks hea lahendus vist? Siis ma usun, et keegi gogoeldab sulle C-näite välja siia mõne aja pärast, või kosotab selel ise, kasvõi toodud lingi sarnase ASM-i näidet konverteerides C-sse. Küsimus on ise-enesest selge vähemalt minu jaoks nüüd.
Kas too funktsioon on teistest samalaadsetest kuidagi parem muidu, et kindlasti seda kasutada mõistlik oleks, selle üle võiks ka mõelda.
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
Aruta
HV vaatleja
liitunud: 29.10.2009
|
|
29.11.2010 12:12:30
|
|
|
Tegelikult mõtlesin MASM-32 sees olevaid näidiseid.
examples>exampl07>car>car.asm
Aga ka examples>exampl05>lcd>lcd.asm
Need mõlemad on kenasti töötavad.
Ei mäleta kas oli juba ka exe olemas aga see tekib kohe kui korra käivitada sealne bat.
http://www.codeproject.com/KB/graphics/the_beauty_of_plain_c.aspx
Siin toob lcc-Win32 autor näidise, aga see ajab vastu.
http://www.codeproject.com/KB/graphics/load_jpeg__gif_resource.aspx?msg=945330
Siin on veel üks kena lahendus, aga see on cpp ja ületõstetud lõik niisama ei transleeru .
Võib võtta kasutusele C++ -i.
Aga milles on ikkagi probleem? Selles on küsimus.
(Ja vast natuke see ka et HTML pole ainus lahendus olla PROGRAMMEERIJA )
Aga aitähh, Su jutt oli arvutiinimese jutt.
|
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
29.11.2010 12:30:44
|
|
|
| Aruta kirjutas: |
Aga milles on ikkagi probleem? Selles on küsimus.
(Ja vast natuke see ka et HTML pole ainus lahendus olla PROGRAMMEERIJA ) |
Probleem on selles, et ei suuda kirjutada C-keeles programmi, mis OleLoadPicturePath-i abil pilti kuvaks Windows-is.
Kas saad oma lähtekoodi siia tuua, ja ütle kuidas su koodi katsetada (kompilaatori nimi, opsüsteemi nimi, pildifaili nimi/formaat)?
( Minu arvates pole mingit erinevust tehnoloogiatel, ei HTML-il ega ka C keelel, kõik vajavad inseneri-alast mõtlemist. Ja "Programmeerija" roll on oma positiivsete ja negatiivsete mõjudega, peamiseks negatiivseks pooleks olen täheldanud seda, et selles rollis olevad isikud on nõrkade sotsiaalsete oskustega, teistel rollidel on omad aspektid, ses suhtes kokkuvõttes pole ka suurt vahet töö-rollidel minumeelest- kõikides on vaja tööd teha jakõ ik omavad miskit negatiivset ja positiivset. )
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
29.11.2010 13:12:08
|
|
|
Ajalugu on tore asi küll, kuid mu jutu point oli, et niisama lampi pole mõtet hakata virisema, kui teemasse ei süvene. Kui winapi dokumentatsioon on vilets ning ei selgita kuidas täpselt toda otsitavat funktsiooni kasutada ei tähenda see veel, et kasutatav keel vilets oleks. Kui netis olevaid näiteid mis teadaolevalt varem on töötanud käima ei saa tasuks otsida probleemi üldjuhul enda koodist või ehk ka kasutatavast kompilaatorist ning selleks tuleks nähtud probleemide kohta rohkem infot jagada. "Ei tööta" ei ole just kõige parem asi millest debugimist alustada.
Ehk alustaks sellest, et räägiks täpsemalt milles seisneb mitte töötamine, sealt saaks ka vea põhjusi leida.
Lootsin, et ehk otsitakse cross-platform koodi, siis oleks saanud ehk ka ise midagi välja pakkuda. Hetkel puudub ligipääs winiga masinale kus saaks normaalselt progeda.
[edit]
Siiski meenus, et ühes masinas on msvc olemas. Proovisin toda lingil olevat näidet ning kood töötas igati korralikult. Kui viitsimist on võibolla proovin gcc ka sinna installida ja sellega proovida kuid ei näe põhjust miks ei peaks töötama.
[edit2]
Ennäe imet, ka gcc'ga töötas. Lihtsuse huvides includesin lisaks stdio.h ning faili lõppu uue main'i:
| C:
|
|
int main(int arg, char* argv[]) {
void* ptr, *ptr2;
ptr = OpenGraphic("e:\\DSC00490.JPG");
printf("Result: %d", (int)ptr);
ptr2 = OpenGraphic("DSC00490.JPG");
printf("Result: %d", (int)ptr2);
return 0;
}
|
Kuna tegu on kiire häkiga siis ei hakanud eriti ilustama. Kaks eri väljakutset on lihtsalt selleks, et tahtsin näha mis tulemuse saab kui üritada avada mitte-eksisteerivat faili. Pilti kuvama ei asunud kuna eeldasin, et kui pilt laetud siis järelikult see ka töötab. Kompileerisin käsuga gcc -std=iso9899:1999 main.c -loleaut32 -lgdi32 -luuid
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
Aruta
HV vaatleja
liitunud: 29.10.2009
|
|
29.11.2010 13:52:46
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
Ehk alustaks sellest, et räägiks täpsemalt milles seisneb mitte töötamine, sealt saaks ka vea põhjusi leida.
Siiski meenus, et ühes masinas on msvc olemas. kood töötas igati korralikult.
Ennäe imet, ka gcc'ga töötas. Lihtsuse huvides includesin lisaks stdio.h ning faili lõppu uue main'i:
|
Tegin selle näidse lcc-Win32 all läbi ja sain transleeringu tulemusena:
Warring 87 Different const qualifiers
Error 83 undefined reference to _IID_IPicture
Seda ma siis pidasin mitte töötamiseks.
Samas, lcc autor ju väidab, et see lcc all "töötab".
Siiani ma katsetasin seda Windowsi aknana aga Error oli sama.
Aaaaa, Windows XP Home.
Midagi peab järelikult teisiti olema.
Olgu, katsetame gcc-ga kah.
Vahe võib olla ka include failides.
Otsime veel.
|
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
