[gnoom]

[.Eestlane.]

ärge hulluks minge

[tooner]

[Deadlock]

No ikka tuleb, arvestades, et keel assembleriks tõlgitakse. Päris hea on ju teada, mida iga funktsioon sul arvutis riistvaraga täpselt teeb.

[tooner]

[gnoom]

[Deadlock]

[Supiplex]

[gnoom]

[maxorator]

Assembly ei olegi tegelikult programmeerimiskeel. See on lihtsalt veidi inimloetavamal kujul esitatud masinakood ning masinakood on erineva arhitektuuriga seadmetel erinev. Keele tagamaid sellega otseselt ei õpi. Saab teada vaid, kuidas mingi kindel kompileerija mingile kindlale seadmele seda koodi masinakoodiks ümber on tõlkinud.

[nene]

[Ho Ho]

Masinkoodi kanantab hexeditoriga otse kirjutada. Kas see on programmeerimiskeel? :-p

Assembleri mõningane tundmine on igati hea. Valdavalt küll suudavad vähegi adekvaadsed kompilaatorid ka väga osava progeja koodi madalal tasemel paremini opitmeerida, kui progeja ise. Sellisel puhul tasub lasta kompilaatoril väljastada ASM ning see üle vaadata, ehk saab asja veelgi paremaks teha. Otse nullist assembleri kirjutamine on üldiselt üsna mõttetu tegevus ning loob aeglasema koodi. Praktiliselt alati annab kõrgemal tasemel andmestruktuuride-algoritmidega mängides oluliselt suuremaid võite saada kui käsitsi käskude järjekordi muutes.

[tooner]

Ohoo, tuliseks aruteluks on läinud

Njah, ega ma ei vaidlegi vastu, et masina arhitektuuri tundmine kasuks ei tule... väga hea (võibolla isegi möödapääsmatu) on, kui progeja teab, kuidas ta andmestruktuurid mälus välja näevad ja ta nendega manipuleerida oskab. Aga masinkoodi debugimine on ikka suht ebatavaline sündmus, seda ka sardprogeja jaoks.

[HacaX]

[pisi]

Jah, tõeline vana programmeerija pritsib puhast kahendkoodi, kutsutagu seda algajate poolt assembleriks või kuidas iganes. Can YOU whistle 300 baud?

[andreie]

[i8080]

[pisi]

[Aruta]

Tore et te veel assemblerit mäletate.

1968. arvutiga suhtlust alustades sai kirjutada ainult
8-ndarve ja registreid ja hüpped tuli sõnades ära lugeda.
(baidi mõistet veel kasutuses ei olnud).
50xxxx oli loe
51yyyy salvesta
52zzzzz liida
jne
Kui võtsid kätte perfolindi, siis lugesid rahulikult mida programm teeb ja
harva pidid vaatama mõnda koodi.

Siis tuli assembler.
Seal olid
1. muutujad.
2. märgendid
olid:
mov
add jne
Oli lihtsam.

Kui vaja oli, siis võisid kirjutada macro ja see tegi siis sul elu veel lihtsamaks.
MASM-32 jooksis veel hiljuti Windows 95 peal.
Seal oli palju näidiseid ja vajadusel võisid kasutada ka C funktsioone.

85-90 sai kirjutada juba tavaliselt C all.
Aga näiteks teksititöötluse 1,2 MB pikuses programmis
tuli korduvalt vigu parandada ja see käis debugeri koodi baasil.
parandatud sai umbes paarsada kohta aga alati oli nii et:
1. otsisid vea ülesse.
2. surusid sealkandis programmi kokku, 10 -20 30 baiti ja
3. kirjutasid sinna paranduse, mis auku lahedalt ära mahtus

Ja siis tuli kirjutada PARANDAJA.
See oli programm, mis luges sisse originaalprogrammi ja paranduste faili,
otsis ülesse vigased kohad ja vahetas baidid ära.
Süntaks umbes nii et:
*vana lõik aaaaaa*uus bbbbbb*
iga rea esimene bait oli eraldaja - kasuta mida tahad, ise tead.

Koostöös juristidega sai uuritud, kas selline tegevus on legaalne.
Tulemus oli, et keegi ei öelnud ei ega jah. Põhivastus oli et vaatame, uurime ja siis ütleme.
Seda ütlemise aega ei tulnudki.

95. aastaks oli sama tekstitöötluse uus versioon kasvanud juba 7 MB suuruseks.
Juurde oli tulnud võimalus et tabel tehti ühe nupuga.
Osa vigu oli parandatud, osa oli vanu ja osa uusi oli lisandunud.
____
Kui ma nüüd möödunud nädalal katsusin saada käima USB to LPT kaablit
(8 bitti korraga käes on ju ilus!)
ja selleks netist vabavara jupi leidsin, siis see VC oli kenast asm lõike täis.

Samas räägitakse et Ülikoolis olla loobutud tudengitele hex arve õpetamast.
Et polevat elus enam vaja.

Aga nii meie assembleriga elasime.
Siis.

[Deadlock]

[virus152]

[Deadlock]

[Aruta]

See hexa lugu oli umbes nii.
Saime hommikul metsa vahel kokku ühe vana tuttava Ülikooli poisiga.

Mõtlesin, et küsin nõu, et millega NEMAD exe failidest vigu otsivad.
Vastab: Meie ei otsigi.
K: Kuidas te siis saate?
V: (Laiutab käsi.)
K: Noh aga ilma ju ei saa!
V: Ahh, me ei õpeta enam tudengitele kuusteistsüsteemis numbreid kah.

Vat umbes selline jutuajamine oli.
Ma siis enam ei küsinud et kas Hemmingi kood ikka kuskil veel kasutuses on.
Et kas nad seda ikka õpetavad.

[virus152]

See arvusüsteemide jutt on küll jama. Sissejuhatava programmeerimiskursuse esimeses tahvlipraksis hakati neid õpetama, kes varem ei osanud. Pearõhk oli küll kahendsüsteemil, aga ka 8-nd ja 16-ndsüsteem vaadati eraldi üle. Kuigi minul oli arvusüsteemide teema juba gümnaasiumis ära, kui mitte varem ja ma usun, et teistel oli ka.

Exe-de töötlemise kohta ei tea täpselt, aga mõne valikaine temaatikas arvatavasti ikka on.

[Ho Ho]

"Vanasti" umbes 4-5a tagasi õpetati TTÜ's base 2/8/16/n süsteeme diskreetse matemaatika loengutes. Olles käinud kokku neljas erinevas progemisloengus siis kolm neist olid üksteise koopiad eri keeltes ja neljas ei jõudnud isegi keskkooli taseme maakondliku progemisolümpiaadi ülesannete tasemele.