[Betamax]

link :: Postimees.ee

Toa- ja katuseantenniga teleritest kaob 2010. aasta 1. veebruaril pilt, sest hiljemalt selleks ajaks tahab riik lülitada välja kõik analoogtelevõrgud üle Eesti, sundides kümneid tuhandeid peresid ostma endale kalli digiboksi.

Üleminekut digitaaltelevisioonile kiirendab kultuuriministeeriumi eelnõu, mis tühistab ringhäälinguseadusesse kirjutatud sätte, et telesaadete ja -programmide edastamine analoogvõrgus lõpetatakse hiljemalt 2012. aasta 1. veebruaril, tuues selle tähtaja kaks aastat ettepoole.
Umbes 2000 krooni maksva digiboksi märksa varasem sundost seisab ees kõigil neil, kes praegu vaatavad telerit katuse-või toaantenni abiga.

Paratamatu väljaminek
Eestis on umbes 250 000–260 000 sellist perekonda, ja enamasti elavad nad väikelinnades või külades. «See väljaminek tuleb teha niikuinii. Oluline on, et inimesed võidavad – neil tekib palju suurem saadete ja programmide valik ning paraneb pildikvaliteet,» ütles kultuuriministeeriumi meediaosakonna juhataja Peeter Sookruus.
Ta oli kindel, et massilise nõudluse tekkides digiboksi hind kõvasti langeb. «Juba nüüd saab digiboksi rentida. Ma arvan, et 39 krooni ei käi kellelegi üle jõu,» sõnas Sookruus. Tema väitel hakatakse tõenäoliselt vähekindlustatud inimesi digiboksi muretsemisel abistama. Kaabeltele või taevakanalite vaatajaid digiboksi muretsemine ei puuduta.
Kui 2009. aastal peaks ikkagi selguma, et suur hulk inimesi pole valmis asjaga kaasa tulema, on Sookruusi sõnul alati võimalik tähtaega edasi nihutada. 2012. aastal peavad kõik Euroopa Liidu liikmesmaad elama digitelemaailmas.
Lääne-Virumaal Rõmeda külas elav 78-aastane Marie Jürjev ütles, et kaks aastat on pikk aeg. «Sinna on aega, eks ma siis osta. Aga äkki ma ei elagi nii kaua, sest vanust ka küll,» rääkis Jürjev, kes on oma antenniga teleriga igati rahul.
Sookruus põhjendas Eesti kiirustamist teiste riikide kogemusega, mis näitas, et valutuma ja sujuvama ülemineku tagab just lühem aeg, mil edastatakse paralleelselt analoog-ja digisaateid.

Kvaliteet paraneb
Digitele pluss vaatajale on parem kvaliteet, kinnitas ka ASi Levira digi-TV osakonna spetsialist Uno Karbus.
«Põhimõtteliselt saab digiboksi abil stabiilset vastuvõttu tagada kas või traadijupiga,» ütles Karbus.
Digiboks töötab kõigi televiisoritega, ainsaks erandiks on vanad, veneaegsed telerid, millel puudub videosisend. Üks võimalus on osta endale uus digiboksiga teler, mille hind on keskmisele pensionärile liialt kõrge.
Praegu saavad digiboksi ostnud inimesed vaadata digitaalselt vaid ETV saateid, sest TV3 ja Kanal 2 oma saateid sel viisil veel ei edasta.
TV3 juhatuse esimees Toomas Vara lausus, et esialgu ei motiveeri miski TV 3 seda tegema, kuna see tähendab lihtsalt suurt lisakulu. Tema andmetel on Eestis vaid 6000–8000 kodu, mis saavad antenniga digitelevisiooni vastu võtta.
Kaugemas perspektiivis võidab TV 3 digitelele üleminekust saadete levikulude kokkuhoiu pealt miljoneid kroone. Samas tuleb enne investeerida tohutuid summasid uude tehnoloogiasse.
Vara pidas eesmärki minna digitelele üle juba aastal 2010 väga ambitsioonikaks. Lisaks peab riik nägema kõvasti vaeva, et veenda inimesi digiboksi vajalikkuses, kui neil on praegu telepilt olemas.
Praegu on soovijatel üsna keeruline endale digiboksi hankida. Vähemasti mitmes suures Tallinna elektroonikapoes vajalikku karbikest müügil ei ole.

Soome läks digitelele üle vaevaliselt
Selle aasta septembri alguses läks Soome üle digitaalsele televisioonile ja lülitas analoogvõrgud välja. Märtsis 2005 oli Helsingin Sanomate andmetel digiboksi endale soetanud 597 000 peret ehk veerand kõigist perekondadest. Tollal arvutas ajaleht, et säärase tempoga digibokse soetades pole 40 protsenti peredest analoogtelevisiooni lõpuks valmis. Sama aasta augustiks oli see arv kasvanud 785 000 perele.
Kui digitelele ülemineku päev lõpuks kätte jõudis, ummistus kiiresti Digita Oy, Soome juhtiva tele- ja raadioteenuste pakkuja klienditelefon, sest inimesed küsisid, kuidas endale digibokse paigaldada. Samuti oli probleeme telepildiga, näiteks kadus Kerava linnas pooleks päevaks kogu kaabeltelevisiooni levi.
Samal ajal panid poliitikud Soomes aga kahtluse alla vajaduse televisioonimaksu inspektorite järele, sest digiteleajastul suudab enam-vähem iga ekraan vajadusel telepilti näidata. Seepärast räägitakse isegi vajadusest telemaks üldse kaotada.

Rootsi läks digitelevisioonile üle samuti tänavu. 2006. aastal tegid seda Holland ja Luksemburg. Itaalia ja Norra digitaliseeruvad piirkondade kaupa. Norra puhul raskendab asja suur, põhjast lõunasse väljavenitatud territoorium. Tiheda asustusega Hollandis läksid asjad seevastu palju libedamalt. Kui Eestis kasutab kaabeltelevisiooni 50 protsenti inimestest, siis Hollandis 85 protsenti. (PM)

[DigeBeni]

... no selleks ajaks vaevalt digibox enam niiväga kallis on samuti ilmub neid ajapikku üsna rohkelt ka järelturule, rääkimata igasugu järelmaksupakkumistest, mis ei kao samuti kuhugi. Seega hinnatundlikum inimene, saab boxi igal-juhul letihinnast märksa odavamalt soetatud, kui tarvis ...

[kännuämmelg]

[DigeBeni]

... keskmise inimese jaoks on lihtsalt "antenniga telekas" analoogtelevisiooni võrdkuju ehk lihtsam aru saada, millest räägitakse ja kuigi DVB-T võtab vastu signaali õhust, ei piisa selle vastuvõtuks siiski enam sellest nn. "antenniga telekast" ehk digibox või vastavat digiboxi sisaldav telekas on nii ehk nii vajalik ...

[kännuämmelg]

loomulikult tead Sina, tean mina, teab ehk ka iga neljas tehnikaga kursis olev inimene..
Kui mainekas ajaleht väljutab taolise pealkirjaga kirjutise, peaks ikkagi ennekõige mõtlema tagajärgedele- inimestele võib jääda mulje, et nüüd on nad kohustatud liituma mingi kaabelvõrguga või riputama üles satipannid , et kahe aasta pärast telekat näha...
Varem daatum oli 2012, ja juba siis sai paljudele pensionäridele selgitatud, et neil pole tarvidust hirmkallist telekat veel sellepärast ostma hakata

[DigeBeni]

... tõenäoliselt ei pääse tulevikus ka liitumisest, vaevalt Kanal 2 ja TV3 peale digile üle minekut, enam oma pilti päris tasuta näitama hakkaks, nagu seda ETV praegu teeb (tõenäoliselt jääkski nad olemasolevate levitajate võrkudesse, nagu praegu juba on a'la Elioni dTV ja VIASAT) ja mingit sorti digiboxi peaks soetama nii ehk nii ...

[kännuämmelg]

Algul lubati küll, et eesti põhikanalid tasustamisele ei kuulu...

Digiboxi ost tuleb küll jah(loodetavasti on kahe aasta pärast ka hinnad all), ei sellest pääse, kuid see on soodsam, kui uue DVB-T liidesega teleri ost või satimajandus koos paigalduste ning kuumaksudega.. .

[DigeBeni]

... ega kanalid sinult otse raha ei küsigi, raha küsib teenusepakkuja ehk vahendaja, kes need kanalid ja palju muud, sinuni toob ...

[MelesMeles]

Selleks ajaks on kindlasti ka rohkem eestimaiseid saateid-sarju kättesaadavad üle interneti. Välismaistest ei räägigi, vahel mõtlen isegi, et teler on ainult selleks, et sealt reklaami vaadata. Kõik muu saan üldjuhul interneti kaudu kätte juba praegu.

Tädi Maalil Litsmetsas läheb küll keeruliseks, kui enam Õnnet ei saa vaadata ilma mingi tigi-tee-vee-poksita.

[8]

Kas just kahe aastaga juba, kuid vägagi võimalik on, et tulevikus integreerub televisioon igal pool sujuvalt hoopiski Internetiga ja siis polegi vaja eraldi TV-võrkudest ja vastuvõtusüsteemidest rääkidagi. Ning Levira peab oma digisaatjad lõpuks hoopis utiili viima. Peaasi, et mingil kujul Internetiühendus tarbijani kohale jõuab. Võimalik, et isegi mobiilsed pihuarvutid ja mobiiltelefonid saavad sellest osa - põhimõttelisi takistusi siin pole.

[MelesMeles]

8, nõustun. Samas tihtipeale maksab internet suurematest asulatest eemal käe ja jala, ning on jube aeglane. Elioni RDSL maksab ~470.- kuus, 2km tugijaamast eemal kodukohas tarbin seda, ning kiiruseks 256/128. Saadete striimimisest pole mõtet rääkida.

Ehk 2-3a pärast on hinnad ka mõistlikumad

[Härra]

Hinnad töusevad aga palgad ei tõuse makse on ka juba üle mõistuse palju
deem

[zorten22]

[kännuämmelg]

[SKG]

damn, see Postimehe pealkiri on eksitav. see sobib nagu rohkem SLÕhtulehe esiküljele, kus tavaliselt sellised tüngapealkirjad on

[mikk36]

no tv3 kohta oli uudises kirjas, et nad ei kavatse paralleelseltkaht meediumit kasutada, see aga ei välista ju tasuta üleminekut digi

positiivne on samas see, et ka praegu juba levib meil dvb-t õhus, seda siis zuum-tv näol ehk siis zuum-tv'ga kaasas käiv digibox sobib ka edaspidi kasutamiseks, mitte nagu elioni digitv oma, mis kõlbab ainult elioni iptv jaoks

[Betamax]

Ok, muutsin pealkirja HV-le veidi sobivamaks. Loodetavasti ei anna Postimees mulle nüüd üle koosa selle eest.

[noonius]

jummel, mingipärast on mul selline tunne, et sellest üleminekust tuleb üks "tahtsime parimat, aga läks nagu ikka"

[kännuämmelg]

[mikk36]

[8]

On varematelgi aegadel siinmail sarnaseid järske üleminekuid toimunud ja pärast väikest kära suhteliselt kenasti hakkama saadud. Samast valdkonnast näiteks Eesti telesaatjate SECAM>PAL muutus ja raadiojaamade kolimine 70MHz>100MHz FM'i peale. Ei toimunud küll lausa üleöö, kuid võrreldes teiste endiste sotsmaadega konkurentsitult ja enneolematult kiirelt. Eriti veel mõeldes Lõuna-Eesti elanikkonnale (kes pealegi vaesemad kah).

[kännuämmelg]

Samas.. kumbki mainitud varasem üleminek ei kohustunud suurtele väljaminekutele- mõlemil juhul oli "uuele süsteemile" üleminek elektroonikul lahendatav

[8]

[mikk36]

kännuämmelg, praegu on jah natukene kallid need digiboxid, kuna tegu on suhteliselt värskete toodetega siiski
seniste trendide järgi peaksid need praegused tooted päris korralikult oma väärtust kaotama kahe aastaga, mil on juba hulga uuemad tooted asemel

[kännuämmelg]

laiatarbekaupade tootmises ikka naljalt keegi riisijärajatega võistelda ei viitsi- turg on piisavalt tilluke, et tootearendus ära tasuks.. aga mine isahane tea

edit: mikk36, olen ka ise selles veendunud

[a1]

[mikk36]

no suur osa eestist siiski vaatab tv'd antenniga
hind pole langenud kuna starman ainult zuum-tv jaoks tarnib neid seadmeid ja rohkemat praegusel ajahetkel nendega midagi teha ei ole (kui just haige etv friik ei ole)

[mikk150]

[8]

[Sold OUT]

Tuttav ostis ka endale miskise badass 50 tollise plasmaekraani ja vahib Zoomboksiga telekat, kutsus külla, et tal on ikka vägahea pilt ja mida veel... krt, üldse ei kannata vaadata seda suurelt ekraanilt... Elioni DigiTV ikka way parema pildiga....

[kännuämmelg]

[tahanteada]

kännuämmelg: Kui vanal Vene ajal häälestati raadioid ümber, ehitati ise PAL-plokke ja SAT-analoogtuunereid, siis pole mingi eriline probleem meisterdada digituuner.
Rohkem jääb asi ehk selle taha, kuskohast skeem leida - tööstusliku seadme mahajoonistamisega ei viitsiks mässata Vene ajal oli skeemidega lihtsam - võtsid ajakirja Radio või temaatilise raamatu ja skeeme iseehitamiseks kui palju...

[kännuämmelg]

tahanteada, Sa oled juba mu jumal ja ei pea igal sammul oma vaimset üleolekut tõestama

[MarvinD]

et siis iga teleka taha üks boks? praegugi igas toas telekas, ehk 7 tükki. Varsti mõttekam siis üks boks ühte kanalit edastama ja pidevalt toite alla.

[a1]

[hans]

[taavi]

[Sold OUT]

[Noname]

minuarust võiks kohe välja lülitada analoogi, läheks kaks kuud ja oleks kõik digi peal.

[mikk36]

[8]

[tahanteada]

Üks odavate digibokside variant võik olla "Digiboksi konstruktor".

Et astun ElfaElektroonikast või Oomipoest läbi, ostan konstruktori ja kodus panen Digiboksi osadest kokku.

Lisaks sellele usun, et jõuavad ka "valmis Digiboksiskeemid - osan sellise lahenduse - monteerin nagu PAL-ploki telerisse ja valmis. Selleks suutlikke tootjaid peaks Eestis mitmeid olema - üks suuremaid lisaskeemide tootjaid, läbi ajaloo, on olnud VihterPAL.

Või siis nagu Vene ajal teleripoodides oli - poeruumi tagatoas on töömees, kes siis lisatasu eest vastava lisavidina kohe ostetud telekale juurde joodab.

[mikk36]

kas tol vanal heal vene ajal oli ka korralik garantii toodetel olemas ?

[a1]

[batman]

Nu VihterPal`ile viidates tekkis kohe mõte. Kui tollaseid iga päeva/nädala/kuu tagant "ümberhäälestamist" vajavad vastavad asjandused tuli programmeerijasse toppida ja uued koodid peale ajada, siis üsna pea asendusid need pidevalt arvutis olevate seadmetega, mis reaalajas vastava töö ära tegid, tihiti ilma, et oleks telkuvaatamisel midagi märganud.

Uhh, pikk lause tuli

Tahtsin öelda, et paari aasta pärast oleks võileiva hinnaga võimalik telku kõrvale miski vanem arvutikast panna, mis vastava softiga teeb sujuvalt digiboxi töö. Analoogseks võrdluseks arvuti SAT-TV kaardid, mis vastava softiga ei vajanud lisa kaarte, ega mooduleid.

Siit omakorda küsimus:

Kas antakse kogu selle asjanduse edastamise ja kodeerimise ainuõigus ühele firmale ja kõik muud lahendused kuulutatakse piraatluseks ja seadusevastaseks.

Või väheusutavam variant - iga mehe oma mure, kuidas pildi ette saab.

Kui meie ühel satifirmal oleks ilma tähtajalise lepinguta pakett, mis näitaks (ainult ja odavalt) kohalike kanaleid, siis ilmselt oleks ka digiboxi ärikatel väike konkurents, aga õnneks või kahjuks ilmselt firma sellist endale kahjuliku paketti turule ei too.

[jossi 1]

[tahanteada]

batman: No minul oleks vaja ainult konstruktorit, millega Tasuta, Riigi poolt kinnimakstava ETV kätte saab. Ja kui see on tasuta, siis pole sellel vaja mingeid koodimuutuseid.

Koodimuutused on vajalikud tasuliste (kommerts)kanalite korral.

[b]jossi 1: Ja paljudes riikides on nii, et Digiboksiga arvestatakse palju ja mida vaatad ning selle põhjal maksad oma teleka aastamaksu.

Hiljuti lugesin, kuidas Soome riik on hädas, kuna paljud pered ei vaata pärast Digi tulekut üleüldse enam telekat. Ning seega ei laeku Soome riigile ka raha teleka vaatamise eest.

[a1]

[batman]

Nojah - pole sugugi nii kindel, et see konstruktori komplekt kümneid kordi odavam saab olema.

Kui hakatakse massiliselt sellist teed minema ja kellegi seadusandja tuttava "ainuõige firma" mis sobivaid asja pakub, siis usu mind, küll mõeldakse ka sellele vastav maks välja

Noh parim näide diiselkütusest ja gaasiseadmest - kordades odavam, sõidame gaasi või diisliga. Valitsevad struktuurid said aru, et sedasi saab vähem raha ja lajatati diislile maks selga. Tulemus - üks väheseid maid, kus diisel on bensust kallim. Näide polnud küll sellesse teemasse, aga suht kindel, et nii saab see olema, kui keegi kuskil mingi odavama alternatiivi välja mõtleb.

Telekamaks. See oli vahepeal täiesti plaanis, nagu ka lastetusmaks (maksude poole pealt fantaasiast puudu "seal" ei tule ).

Plaanitud telekamaksuga sooviti riigitelevisoooni rahastada. Asi läks lõhki, nagu pajuvile, sest paljud tõstsid kisa, et ei vaata riigikanalit pea üldse, et tulgu siis mingi vend ja tehku nii, et ma seda riigikanalit ei näe. Miks peaksin niigi oma maksudest ülalpeetavat kanalit veel lisaks sponsoreerima liiatigi, kui ei vaata seda.
Samuti ilmselt kardeti arvuti tv-kaartide suurt läbimüüki. Et noh telkut pole, maksu ei maksa, aga vaatan ikka seda, mida tahan.

Lõpetuseks päis teemasse veel. Paanitseda on kindlasti vara praegu. Küll ka bokside hinnad kukuvad - iga uus asi on kallis.

Samas olgu see box nii odav kui tahes jääb mind isiklikult endiselt riivama fakt, et riiklikud kanalid, seda enam rahva raha eest edastatav kanal peab olema mulle soovi korral TASUTA jälgitav, sama käib ka end reklaamidest ülal pidavad erakanalid. See veel puuduks, et makskas reklaamide vaatamise eest. Kaableb TV ei lähe hetkel arvesse, kus reklaami eest maksad, jutt hetkel eetriantenniga vaatamisest. Piiritagused kanalid las olla maksustatud, sest need on teine teema. Noh keeli valdava rahava jaoks on tasuta sat kanaleid preagugi juba hunnikus. See hakkab samuti toimima digi-bokside massilise äri vastu, kui kohalikud peaks arvama, et nende kanalid nii head, et vaatamise eest tuleb tasuliste-sat kanalitega võrdset raha küsida. Hinnad panevad asjad paika
Eks elu näitab mis tuleb, aga selles jah üsna kindel, et need boksid saavad üliodavad olema, sest vastasel korral otsustavad nii mõnedki ka kohalike kanaleid vaadata ühe satifirma vahendusel, mis pakub lisaks kohalikele ka teisi kanaleid.
Et, elame - näeme

[taavi]

etv ongi tasuta ju. keegi ei taha selle eest mingit eraldi vaatamise tasu. vahet pole, kas see tuleb üle õhu tuppa analoogselt või digitaalselt. millest mina aru ei saa?