Te ei usuks, mida automatiseerimisega võib saavutada. 10 aasta pärast on teenindussektoris inimeste osakaal olematu. See valdkond areneb iga päevaga. Tootmissektorist rääkimata. Tööd leiavad ajud, mitte muskel.
Kohe mitte ei taha seda uskuda. Lähen restorani, tahan, et inimene mind teenindaks. Lähen baari, soovin, et baarimees oleks füüsiliselt olemas - mitte, et robot mu jooki serveerib. Kuskilt supermarketist võime ju tõesti müüjad ära kaotada aga paljudes kohtades (teenindussektoris) on neid raske asendada. "Külalislahkus" oleks ehk märksõnaks. Selle rakendamiseks on ka ka pigem ajusid, kui et musklit tarvis ning masinatega on samalaadset elamust taasluua pea, et võimatu.
Samuti baarimehe kohapealt - mulle kohe üldse ei meeldi mingis idiootses järjekorras seista, et kokteili tellida. (Pool)automatiseerimine lahendaks selle.
robotiseeritud baar samuti olemas, muuseas Eesti toode ja räägib isegi anekdoote
Vaadake filmi "Tagasi tulevikku 2"
https://en.wikipedia.org/wiki/Back_to_the_Future_Part_II
Mismoodi nähti aastat 2015
Teatud töökohtade peal tahavad inimesed ikka teist inimest näha.
Fantaseeritakse meeletult uute tehnoloogiate tulekuga aga alahinnatakse mida on võimalik olemasoleva tehnoloogiaga teha.
joulukas, mu töö ei automatiseeru enne, kui tõeline "loovus" ei ole suudetud valemisse/algoritmi panna. Sellega on lugu selline, et küsimus pole mitte arvutusvõimsuses, vaid algoritmi puuduses. Me ei suuda isegi väga aeglaselt tõelist inspiratsiooni emuleerida.
NB: Olen tarkvara arendaja ja AI maailmaga nii mõnegi võrra kursis.
Seni on tehnoloogia areng töökohti juurde loonud. Jah, teatud töökohad kaovad ära, aga uued tulevad veel suuremal määral asemele.
Ainus reaalne sotsiaalne probleem on meil selle osa peal, et kaovad lihtsamad tööd ja tekivad intellektuaalselt keerukamad töökohad asemele. Mida teha inimeste grupiga, kelle vaimne võimekus on üpris piiratud? (Ei mõtle mingit meditsiinilist diagnoosi, vaid lihtsalt vähem "loovad" inimesed)
Ammu vanasti lasti seltsimees Darwinil oma tööd teha. Täna me korjame edukamatelt sundkorras varasid, et neid teisi elus hoida. See probleem ainult süveneb, kuna evolutsioonil on suunataju ära kaotatud.
Koodikirjutajad nüüd küll kaitstud ei ole! Paar aasta jooksul vast mitte, aga tulevik on selles osas kindlasti AI ning see "aga inimeste loovus" saab õige kiirelt üle. Pigem muutub koodikirjutajate roll, kuid tänased arendakad on selgelt AI hambus!
Lisaks ei ole mõtet seda sotsialistlikku löga ja selle lahmimist siia tiua, kuna ei anna teemale midagi juurde.
Inimene, kes arvab, et tarkvara arendus on koodi kirjutamine, ei tea, millest ta räägib. Koodi kirjutamine on kõige väiksem osa selles töös.
Sama absurdne nagu öelda, et kirjanik paneb vaid sõnu ritta üksteise järgi. Lugu on oluline, mitte trükimust paberil.
Teeme nii, et igaüks pigem jääb oma liistude juurde ja s.h. ma jään oma arvamuse juurde tarkvara arenduse osas.
Ja selle teise poole kohta, intelligentsus, töökohad jmt. Süvene veidi:
joulukas, mu töö ei automatiseeru enne, kui tõeline "loovus" ei ole suudetud valemisse/algoritmi panna. Sellega on lugu selline, et küsimus pole mitte arvutusvõimsuses, vaid algoritmi puuduses. Me ei suuda isegi väga aeglaselt tõelist inspiratsiooni emuleerida.
NB: Olen tarkvara arendaja ja AI maailmaga nii mõnegi võrra kursis.
Seni on tehnoloogia areng töökohti juurde loonud. Jah, teatud töökohad kaovad ära, aga uued tulevad veel suuremal määral asemele.
Ainus reaalne sotsiaalne probleem on meil selle osa peal, et kaovad lihtsamad tööd ja tekivad intellektuaalselt keerukamad töökohad asemele. Mida teha inimeste grupiga, kelle vaimne võimekus on üpris piiratud? (Ei mõtle mingit meditsiinilist diagnoosi, vaid lihtsalt vähem "loovad" inimesed)
Ammu vanasti lasti seltsimees Darwinil oma tööd teha. Täna me korjame edukamatelt sundkorras varasid, et neid teisi elus hoida. See probleem ainult süveneb, kuna evolutsioonil on suunataju ära kaotatud.
Koodikirjutajad nüüd küll kaitstud ei ole! Paar aasta jooksul vast mitte, aga tulevik on selles osas kindlasti AI ning see "aga inimeste loovus" saab õige kiirelt üle. Pigem muutub koodikirjutajate roll, kuid tänased arendakad on selgelt AI hambus!
Lisaks ei ole mõtet seda sotsialistlikku löga ja selle lahmimist siia tiua, kuna ei anna teemale midagi juurde.
Inimene, kes arvab, et tarkvara arendus on koodi kirjutamine, ei tea, millest ta räägib. Koodi kirjutamine on kõige väiksem osa selles töös.
Sama absurdne nagu öelda, et kirjanik paneb vaid sõnu ritta üksteise järgi. Lugu on oluline, mitte trükimust paberil.
Teeme nii, et igaüks pigem jääb oma liistude juurde ja s.h. ma jään oma arvamuse juurde tarkvara arenduse osas.
Ja selle teise poole kohta, intelligentsus, töökohad jmt. Süvene veidi:
Ok selge, kujundlikke väljendeid või üldistusi ei tohi kasutada! Tarkvaraarendus ei ole nüüd küll ala, mis oleks AI vaates "pääsenud". Kui jah, tänased arenduamise viisid ja protsessid on väga inimese kesksed, siis tegelikult on see samasugune struktureeritud mudel nagu pea iga teine amet. Kas masin tuleb ja võtab just SINU töö ära - tõenäoliselt mitte. Kas sinu töö võib olla tulevikus AI'le asjade mudeldamine, et tema teeks arendustööd, see on aga tegelikult suhteliselt suure tõenäosusega. Seda täpselt nii kaua, kui masin sellega hakkama saab. Täna kusjuures masin kijutab juba bärsi uudiseid, turult saadava info baasil ning teised masinad teevad nende uudiste pealt ennustusi ja prognoose, mis siis omakorda jälle masinate poolt üles korjatakse ja uudisteks kirjutatakse - vapustav nõuaring!
Aastaid tagasi räägiti, kus artsid ja kunstnikud on täna need "kindlad ametid" mida masinad tõenäoliselt niipea üle ei võta. Täna on AI kuntsiloome tegelikkus ning masin paneb täpsemaid diagnoose. Jaapanis on "robot kaaslased" vanuritele täiesti töötav lahendus. Seega "mehhaniseeritud perearst" ei tundu täna enam üldse ulme!
Seega kõik, kes ütlevad täna, et "minu töö ei ole ohus" on tegelikult naiivitarid, kes ei suuda laiemalt mõelda. Automatiseerimisel on üks hea omadus - teha mis võimalik kiirelt või täpselt, või muuta asi, mida ei saa masinaga teha, ebavajalikuks.
EDIT: lihtsalt väike mõte ka siia juurde : According to a team of researchers at the US Department of Energy’s Oak Ridge National Laboratory, there’s a high chance that AI will replace software developers as early as 2040. _________________ HinnaVaatlus liituja nr. 285
seeditavat muusikat a.i. VEEL teha ei mõista (ootan siinkohal vastupidist tõestusmaterjali.) mitte et 99% "heliloojatel" või "muusikutel" midagi etemat sinna vastu oleks panna. maalikunsti ei oska kommenteerida.
seeditavat muusikat a.i. VEEL teha ei mõista (ootan siinkohal vastupidist tõestusmaterjali.) mitte et 99% "heliloojatel" või "muusikutel" midagi etemat sinna vastu oleks panna. maalikunsti ei oska kommenteerida.
"maalikunst" on šimpansitele
(kui õigesti mäletan uudiseid...)
seeditavat muusikat a.i. VEEL teha ei mõista (ootan siinkohal vastupidist tõestusmaterjali.) mitte et 99% "heliloojatel" või "muusikutel" midagi etemat sinna vastu oleks panna. maalikunsti ei oska kommenteerida.
"maalikunst" on šimpansitele
(kui õigesti mäletan uudiseid...)
ahjaa, õigus, purki kakamine ja noku otsa vildikaga vuntside tegemine on õige kunst. vana mees ka juba, ei jõua enam selle uue maailma kõikide asjadega kursis hoida ennast.
...Kahjuks raha otsustab. Baarimees vs robot - kokteil sama, aga robot teeb odavamalt ja kiiremini.
Tundub jah, et inimlik kontakt hakkab üha rohkem maksma. Endal kaoks baari külastamise isu ära, kui tean, et seal teenindab ainult robot.
Üks praktiline isiklik kogemus on nende nn. nutikassade juurutamisega. Ostsin toitu sageli Maxima kauplusest, kuni ühel päeval ilmus sinna nutikassa. Ega mul midagi valikuvõimaluste avardumise vastu ei ole, aga... üha sagedamalt hakkas juhtuma, et nutikassa oligi ainuke maksmisvõimalus. Inimkassapidajad sebisid müügisaalis riiulite vahel ja ütlesid, et neil on muudki teha, kui kassas istuda. Õnneks on veel valida teisi kaupluseid ja Maximat ma enam ei häiri.
Vahid parema meelega kui mingi tölpinud kassapidaja su mõttetut kaupa läbi piiksutab? Ma ei saa neist aru kes poes tavakassas nagu lambad jarjekorras passivad, nagu käed kukuks otsast ära kui ise peaks piiksutama?
Sa siis ei tea, et oled Tallinnast ja maksad
//
Aga jah Coopis vist üritati ka seda ainult piiksu varianti teha - müüja sai sõimata, et tehku tööd
Maximas hea, seal nagunii umbkeelsed...
Üldiselt ma jään oma "10 aasta pärast" seisukoha juurde, sest see, mida ma olen näinud ja näen igapäevaselt, on hämmastav. Võtame kasvõi AI, mis õpib klienditeenindaja pealt ja seejärel saavutab oskuse suhelda kliendiga iseseisvalt ning õpib/areneb iseenda teadmiste põhjal edasi.
Ei räägi ainult nendest. See maailm on palju laiem ja klienditeenindus on vaid jäämäe tipp. Tõsisemate tegijate toimetusi lai maailm ei näegi.
Ma endiselt imestan, et näiteks pangandussektoris tööhõive nii suur veel on. Võib-olla mingi vana maailma mõjud. Kaasaegsetel pankadel on ainus suur osakond IT ja juristid
...Kahjuks raha otsustab. Baarimees vs robot - kokteil sama, aga robot teeb odavamalt ja kiiremini.
Tundub jah, et inimlik kontakt hakkab üha rohkem maksma. Endal kaoks baari külastamise isu ära, kui tean, et seal teenindab ainult robot.
Üks praktiline isiklik kogemus on nende nn. nutikassade juurutamisega. Ostsin toitu sageli Maxima kauplusest, kuni ühel päeval ilmus sinna nutikassa. Ega mul midagi valikuvõimaluste avardumise vastu ei ole, aga... üha sagedamalt hakkas juhtuma, et nutikassa oligi ainuke maksmisvõimalus. Inimkassapidajad sebisid müügisaalis riiulite vahel ja ütlesid, et neil on muudki teha, kui kassas istuda. Õnneks on veel valida teisi kaupluseid ja Maximat ma enam ei häiri.
Vahid parema meelega kui mingi tölpinud kassapidaja su mõttetut kaupa läbi piiksutab? Ma ei saa neist aru kes poes tavakassas nagu lambad jarjekorras passivad, nagu käed kukuks otsast ära kui ise peaks piiksutama?
äkki polnd selveri kaarti kaasas. ilma selleta püstolit ei anta.
Neid AI käsitlevaid filme, kus paari sekundiga raha genereeriti, on ammusest ajast tehtud.
Olulisemate otsuste juures vaja siiski bürokraatiat ja juhtide käske/otsuseid.
Ma endiselt imestan, et näiteks pangandussektoris tööhõive nii suur veel on. Võib-olla mingi vana maailma mõjud. Kaasaegsetel pankadel on ainus suur osakond IT ja juristid
kujutava kunsti osas, ka fotokunstis ei ole iseõppiv AI võimatu, saab ehitada iseõppiva algoritmi, mis senised kunstitaieseid hindab (nt hinnatud autorite taiesed ja turu hinnang (oksjonid,arvustused) neile) sealt seoseid-mustreid otsib ning selle põhjal omi taieseid hakkab looma.
Ei saa välistada, et mõni sellise AI taiese või seeria võib kuskil kunstinäitusel-oksjonil noore andeka veel tundmatu kunstniku tööde pähe täitsa edukalt maha müüa.
Kas kunstihuvilised oleks nõus teadlikult ostma AI-roboti tehtud kunsti, selles ma sügavalt kahtlen, kuigi teoreetiliselt tulevikus ei ole võimatu, kus ka tehisintellekt võib omavahel loovuses võistelda, just inimese silma-kõrva jaoks, kus üks tehisintellekt võib luua kunsti, mida teine tehisintellekt ei suuda samal tasemel järgi teha, sest nagu inimese puhul iga inimese kogemus ja isikuks väljakujunemine on natuke erinev, me ei suuda ka identse keskkonnaga kasvatada 100% samasuguseid isiksusi. Ka iga õppiv tehisintellekt võib end arendada teistest intellektidest omanäoliseks ja kordumatuks. _________________ ---------------
...Kahjuks raha otsustab. Baarimees vs robot - kokteil sama, aga robot teeb odavamalt ja kiiremini.
Tundub jah, et inimlik kontakt hakkab üha rohkem maksma. Endal kaoks baari külastamise isu ära, kui tean, et seal teenindab ainult robot.
Üks praktiline isiklik kogemus on nende nn. nutikassade juurutamisega. Ostsin toitu sageli Maxima kauplusest, kuni ühel päeval ilmus sinna nutikassa. Ega mul midagi valikuvõimaluste avardumise vastu ei ole, aga... üha sagedamalt hakkas juhtuma, et nutikassa oligi ainuke maksmisvõimalus. Inimkassapidajad sebisid müügisaalis riiulite vahel ja ütlesid, et neil on muudki teha, kui kassas istuda. Õnneks on veel valida teisi kaupluseid ja Maximat ma enam ei häiri.
Vahid parema meelega kui mingi tölpinud kassapidaja su mõttetut kaupa läbi piiksutab? Ma ei saa neist aru kes poes tavakassas nagu lambad jarjekorras passivad, nagu käed kukuks otsast ära kui ise peaks piiksutama?
Kassapidaja näoilme ei puutu asjasse, tööpäeva õhtuks olen ise samuti sageli väsinud ja tülpinud. Kindlasti piiksutab kassapidaja selle kauba kiiremini läbi. Kaup mida ma poest ostan, ei ole minu jaoks mõttetu. Sa ei peagi kõigist inimestest aru saama, seisavad nad siis kassasabas või bussipeatuses või kus iganes mujal. Ei ole sina ainuke inimene ja teised kõik lambad.
Tundub jah, et inimlik kontakt hakkab üha rohkem maksma. Endal kaoks baari külastamise isu ära, kui tean, et seal teenindab ainult robot.
Pigem kauplustes positiivne, et iseteeninduskassat kasutades ei pea suhtlema masendunud klienditeenindajaga. Väike võimlemine kulub ka ära.
Prisma ja RIMI iseteeninduskassasi kasutan pidevalt. Algul oli vahel probleeme, viimasel ajal enam mitte.
Selveri pulti ei kasuta. Õigemini pole seda kordagi proovidagi saanud, sest see tegevus nõuab partnjori-kaardi olemasolu. Ja selle jälgimissüsteemiga juba põhimõtteliselt ei liitu. Prismas ja RIMI-s saab anonüümselt maksta.
Coopi ja Maximat lihtsalt ei külasta. Väiksed poed ja ei ole ühtegi läheduses ka.
küsimus - kas te kunagi ka midagi tõsist leiutama-programmeerima ka hakkate
- või jäätegi ainult nende "mänguasjadega mängima" - nagu mingid suvalised "piiksutajad-skännerid poodides".
Kõik see kraam, mida tänapäeval usinasti lubatakse- on kõik nii a 50-60 aastat vanad ideed:
Juba ENSV ajal olid raamatupoed täis raamatuid kus kõike sedasama lubati:
targad linnad, isesõitvad autod-ringid-lennukid. jne, jne.
Mina ise ootan siiamaani seda lubatud "isesõitvat kõnniteed - mis mind koduukse juurest peale võtab ning siis bussipetusesse sõidutab".
Aga ennäe imet . möödunud on a 40 aastat kuid seda iseliikuvat kõnniteed pole kusagil olemas. Ikka pean ise jala käima.
---------------
Ning veel üks udu mida pidevalt aetakse, et kõike saab programmeerida: - ja mille kohta ütles ausalt juba kusagil aastal 1980 - minu väga tark programmeerimisõpetaja - et:
1. kui programmeerija suudab aastas kirjutada 1 miljon koodirida
- kuid kui programm nõuab 1 miljard koodirida.. 2. siis kirjutab programmeerija seda koodi 1000 aastat.
- ja kui programm nõuab 1 triljon koodirida,,, 3. siis kirjutab programmeerija seda 1 000 000 aastat.
PS: Maailma kalleim robot asub praegu Lõuna-Koreas.
Maksab nii a a 140 miljonit dollarit ning seda robotit teenindab... a 1200 inimest. Eelmise aasta seisuga.
Tundub jah, et inimlik kontakt hakkab üha rohkem maksma. Endal kaoks baari külastamise isu ära, kui tean, et seal teenindab ainult robot.
Pigem kauplustes positiivne, et iseteeninduskassat kasutades ei pea suhtlema masendunud klienditeenindajaga. Väike võimlemine kulub ka ära.
Prisma ja RIMI iseteeninduskassasi kasutan pidevalt. Algul oli vahel probleeme, viimasel ajal enam mitte.
Selveri pulti ei kasuta. Õigemini pole seda kordagi proovidagi saanud, sest see tegevus nõuab partnjori-kaardi olemasolu. Ja selle jälgimissüsteemiga juba põhimõtteliselt ei liitu. Prismas ja RIMI-s saab anonüümselt maksta.
Coopi ja Maximat lihtsalt ei külasta. Väiksed poed ja ei ole ühtegi läheduses ka.
Maksad sularahas või? _________________ People have been calling for a month and we've been sold out for a week or so.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
