[perseas]

ilmselt lendavad mikrolaineahjud läksid mujale ja meie jäime siia üksteist ainult Wi-Fi ruuteritega kiiritama, isegi vast mitte seda, vaid lihtsalt vaidlema, kes-kus-mida-või siiski mitte

[NATAS999]

[netmaster]

[Maldur]

Me nagu ei rääkinud varem mis kiirgusleveli peal me signaali sumbunuks loeme, füüsikas kui ei markeerita levelit siis ongi sumbunud alles siis kui ükski asi ei detekteeri seda. "Maapinnani midagi erilist ei jõuagi" ei kvalifitseeru mingiks leveliks (just selles kontekstis oli minu varasem vastus).
Sellist sõnnikut kus 2m parabool on ainult 40dBi ei veeta enam ammugi kosmosesse, aga see selleks (triax110 on 40,2dBi oma 1100mm juures näiteks).
Võtke Mimosa 60GHz ptp lingikomplekt, kus antenn on 38dBi ja saatja 25dBm, mis tulemuse saate kui eirp kokku arvutada? Ligikaudu 2kW ja seda mitte kosmoses vaid nagu oma pea kõrval piltlikult öeldes. Hindate mõnusaks?

[netmaster]

[Scott]

[netmaster]

[Maldur]

Niru lugu siis kui ruutmeeterid pole kuulnud. Meil kehtib nõue et raadiokiirgusfooni tase elutoas ei tohi ületada 10W/m2 (40dB). Seda siis flat from 2GHz to 300GHz.

See etteantud suunadiagramm... ei pole olemas, praegu on kõik ülesminevad antennid beamformitavad (ja krdi täpselt seejuures), aga see pole üldse tähtis. Samuti ei ole tähtis kas tootja oli Mimosa või MetroLinq, ma tõin näite tehnilisest olukorrast, mitte ei arenda siin sotsialistlikku faktikontrolliosakonda. Ja "meie regioonis ca 20dB". - seda luuletust ei laula enam isegi V. Haamer ammugi . Tuleta oma SP918BK seadmeid meelde, kas ja kuidas seal sai üldse muuta võimsust 20dBm pealt . Aga ikka kasutasid "meie regioonis"...

[ahoioi]

Ma enam vähem saan kõigest muust aru, aga sellest ma aru ei saa, kus kohast te need sajad kilovatid nendel satelliitide saatjatel võtate. Kirjanduse andmetel jääb vahemikku 50-200 vatti saatja kohta.

[netmaster]

[jnt]

[raxz]

perseas, tahanteada ja teised sellised ei tohiks näiteks autoga ka üldse sõita. Isegi liinibusse mõõdavad... Mõelda vaid kui politseiradari vaatevälja peaks sattuma. Kümned gigahertsid läbistavad organismi ja korraga tekib mitu vähki ja surma...
Haige teema, mõned põhitondid ainult plähmerdavad ja arvavad, et füüsika ei toimi, sest nemad arvavad nii.

[Maldur]

netmaster, ütle mulle kuidas on see oluline, kas ma olen neid paigaldanud või mitte - tehniliselt ei muutu mitte shittagi sellest, sest detsbell on sama püsiv nähtus igas olukorras.

SP918 oli meil teemaks Haameri foorumis, äkki rohkem kui 15 aastat tagasi, ilmselt küll. Siis olid sa neid näinud, üles pannud sadades ühikutes, nagu siis märkisid. Sellest oli teisi rebrandinguid ka, panime need kõik ühte patta nimetusega 11B. Kahju et mäluga on läinud sama halvasti kui wifi.ee foorumiga.
Aga W/m2 leiad siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/163816 Paragrahv 4 Piirväärtused, tabeli viimane tulp. Segane värk, ehk selgitab füüsikule - https://en.wikipedia.org/wiki/Irradiance

---
Mind aga huvitaks see - mida te teete selle 5G'ga? Reaalselt?
Kui ollaks valmis igale lauanurgale neid topsikud panema (et leviks maksimaalselt kiirelt), siis istub selles levis ilmselt mingi mobiilne/debiilne lukuauk, mida vahitakse ja milles on ütleme keskmiselt 256GB mälu - et on nagu hea kui suur sõber nii pisteliselt kopeerib selle täielikult ära mõne hetkega?
Kas teenuste hinnastamine läheb täielikult mahuvabaks? Kas hinnad langevad, vähemalt nii et 1Gbps kiirusepakett maksaks nagu praegu 50Mbps?
Kas telefonis kõlab paremini 5G's kui öeldakse "Juku on loll"? Või jääb LTE tase nii alla et ei saadagi aru et Jukust räägitakse?
Või milles seisneb tänase tavakasutaja praktiline võit selle tehnoloogia juures?

[netmaster]

[mryx]

[Scott]

Siinkohal tuleks eristada, miks 5G-d kardetakse. Kas sellesama ühendi "5G" tõttu (mida suurem gee, seda hullem), kandevsageduse modulatsiooni (iga uuem gee on keerulisema lainekujuga, samas andmeid rohkem edastav ja mõnel juhul hoopis eelkäijast häirekindlam) või kasutatava sageduse pärast?

Pakun, et teaduslikust vaatest viimane variant ehk uus sagedusala on põhjus, miks peaks mõju tervisele uurima ja hindama. Kõrgem sagedus - rohkem saatjaid. Kui lülitaks 3G välja ja paneks sinna 5G? Levi suurem, mõju tervisele sama mis 3G-l. Aga madalamal sagedusel pole saada ribalaiust, mida suured andmekiirused vajavad. Laiem riba on saadaval kõrgematel sagedustel. Nokk kinni-saba lahti olukord.

700 MHz peal 5G kasutamine tagab ehk väga hea latentsuse, kuid kiirusest piisab vaid IoT seadmetele.

Mul poleks midagi 5G point-to-point lahenduse vastu, kus suundantennid on katusel ja kiire internet tuleb koduvõrku. Samuti, kui maanteed oleks sellega kaetud. Aga et ülikiire 5G peab taskus olema või tugijaamad iga laternaposti otsas, kas see on vajalik?

...

Siin eelnevalt on võrdluseks toodud satelliittelevisioon ja selle võimsusest. Toon näite elust enesest, mida käsitlesin ühes teises foorumis.

Kümmekond aastat tagasi ostsin C-bandi LNB, et eksootilisemaid satelliidikanaleid otsida. Leidsin ka. Kaua see lõbu ei kestnud. Lähedalasuva korstna otsas pandi tööle WiMaxi tugijaam, mis jäi satelliitide kaare teele. Piisas korraks antenni suunamisest sinna korstnale ja LNB sisendtransistorid kutud olidki.

Plaanitava 5G sageduse algusosa kattub samuti C-bandi satelliittelevisiooniga. Kui satelliidil on 70-vatine saatja 36000+ km kaugusel, mille võimsus jaotub kolmandikule maakerale versus maja ees laternapostil oleva 1-vatise tugijaama teenindatav paarisaja meetrine ala, siis kumma suhtelise võimsuse mõju tänaval seisjale on suurem?

[Maldur]

Mina ei ole muuseas välja mõelnud Riigiteatajas avaldatud tingimusi, kuid sellegipoolest, saan aru et seal nimetatud tingimused kehtavd sagedusevahemikule, mitte sageduse päritolule, niisiis ei ole vahet kas netmaster kiiritab ennast MetroLinq'iga, sateliidiga või mõne muu asjaga mida ta enam ei mäleta(da ei taha).

[netmaster]

[Maldur]

Ma ei suuda tekitada niisuguseid tingimusi et geoorbiidilt saabunud 11GHz sagedused minu toas oleks üle 10W/m2, kuid siin on üks aga. Ma ei suuda ka kuidagi usaldusväärselt mõõta, mis sagedused mis tugevusega toas levivad, nii et need vastaks W/m2 mõõtmistele. Oletamise jätan teistele. Kas sina netmaster suudad?

Lihtsalt natuke mõtlen siin: 38dBi+14dBm annab kokku eirp = 52dBm, mis annab kiirgusvõimsuseks otse antenni fookuspunktis 158,48931925W...

Või siis see va Mimosa B11... max 27dBm raadio + 36dBi antenn annab 63dBm, mis omakorda = 1995,262315W...
https://www.epcom.net/product/JRMA0-1200-10/11-JIROUS-87101.html ja https://www.epcom.net/product/B11-MIMOSA-NETWORKS-84423.html

[netmaster]

[salatoimik]

[Maldur]

[NATAS999]

[Betamax]

Kuidas te nõuka-aja üle elasite? Peaksite juba surnud olema, kui arvestada kõiki neid kolossaalseid saatjaid ja segajaid, mida NSVL sõjavägi üle terve maailma kasutas. Tegemist oli kümnetes kordades suuremate kiirgajatega kui praegused mobiilimastid.

Spoiler

[Maldur]

Seletus miks me üle elasime, on eespool juba olnud. Nimelt, sagedused olid siis oluliselt madalamad. Isegi detsimeetersaatjaid oli vaid kahes mastis üldse. Radarid olid kõrgetel sagedustel, kuid need olid piiratud asukohtades, kus isegi teenindav personal oli plekkpuuris, ning kuna radar käsitles piiratud vaatenurka, siis otsene kiiritusala oli väike, lisaks vahelduv. Spektraalselt väga erinev olukord võrreldes praegusega.