Paktis sisalduv ja nii ka ametlikes ÜRO keeltes tõlgitud mõiste «kohustus» on Eesti välisministeeriumil tõlgitud «pühendumuseks». Siit kumab läbi vana moonakakelmus – lubame küll, aga täita ei kavatse. Petame iseend ja teisi.
Sven Mikseriga läheb halvasti kui selline asi on meelega tehtud? Sotsidega igavesti aamen?
lõpuks läheb asi nii hulluks, et ka president peab tagasi astuma. Seotud tegelasi on kuidagi liiga palju.
Paktis sisalduv ja nii ka ametlikes ÜRO keeltes tõlgitud mõiste «kohustus» on Eesti välisministeeriumil tõlgitud «pühendumuseks». Siit kumab läbi vana moonakakelmus – lubame küll, aga täita ei kavatse. Petame iseend ja teisi.
Sven Mikseriga läheb halvasti kui selline asi on meelega tehtud? Sotsidega igavesti aamen?
lõpuks läheb asi nii hulluks, et ka president peab tagasi astuma. Seotud tegelasi on kuidagi liiga palju.
Noh, ega see pole ainult sotside teema. Ükskõik, kes valitsuses on, muutub Brüsseli misjonäriks, kelle ülesanne on tõrksatele pärismaalastele selgeks teha, mis neile hea on ja kui lollid nad on, et sellest aru ei saa. Võiks nagu vastupidi olla, et valitsus esindab rahva huve.
Nii et praeguse seisuga on Isamaa rändepaktile vastuseis (positiivselt) üllatav.. vaatamata sellele, et tõenäoliselt on see tõesti lihtsalt plusspunktide teenimine enne valimisi.
KE poolt, SDE poolt, RE poolt. Matemaatika räägiks justkui teist juttu.
Riigikogu misiganes selleteemaline otsus saab olla vaid deklaratiivne.
Kui sa just Põhiseadust ei taha rikkuda.
Kle halloo, ega Oss loll pole. Nad rikuvadki põhiseadust. Sellele viitas ka Martin Helme, et Eestis on atm lausa põhiseaduskriis. Nii ongi, sest üks sotsist (vabandust väljenduse eest ette) m*nn tahab kasvõi riik pooleks sellele raamistikule jah otsust saada.
Kahjuks pigem 99,9% kindel et see riigikogu Jah sõna saabki kaalu ja asi surutakse seadusevastaselt läbi. Mille peale sotside toetus kukub veelgi kolinal (enne 14%lt 7-le, nüüd 7-lt 3-2% peale ehk alla valimiskünnise). Neid toetavad hetkel vaid paduidioodid.
Kas ikka rikuvad, millist põhiseaduse sätet?
Kas see
§ 87. Vabariigi Valitsus:
1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
See on rohkem tõlgenduse küsimus, aga ma ei loe sellest välja, et välispoliitika oleks ainult valitsuse pädevus. Eesti on parlamentaarne vabariik, ja teoorias valitsus on ainult parlamendi poolt otsustatud poliitikate elluviija. Kui valitsuse aetav poliitika hakkaks erineva parlamendi poliitikast, oleks tegemist valitsuse poolse võimu kuritarvitusega ja vastuolus samuti põhiseaduse ja parlamentaarse riigi loogikaga.
Iseküsimus, kas see ÜRO rändepakt oma sisus on sellise kaaluga teema, mis peaks parlamendi tähelepanu pälvima või parlamendi arvamust vajama. On ju mitmelt poolt kinnitatud, et Eesti ühinemine rändepaktiga, ei too Eestile kaasa otseseid juriidilisi kohustusi, aga hiljem võib rändepakt olla aluseks, mille abil riigid oma sellesuunalises õigusloomes arvestavad.
Ja mis takistab valitsusel otsustada Isamaaga vastupidiselt?
Siiamaani on tavaks olnud konsensuse saavutamine.
Kui veelkord (mis on tegelikult tarbetu) konsensusele ei jõuta, ongi asi selge - Eesti ei toeta leppega liitumist.
See oleks muidugi parim vriant - sotsid mängivad ennast Absoluutselt maha, toetuse alla valimiskünnist ja siis viimasel hetkel tänu mingitele sahkerdustele kukub asi ikka ära. Siin võib vabalt nii minna, et Ref, Isamaa ja EKRE teevad mingi salapakti, mingi vangerduse, valitsus kukub ja see pakt ei lähe läbi.
Kokkuvõttes see kõik polegi oluline.
Oluline on see, et kui ossinoovok just maha ei kärva, siis ta poliitikas põruks niipalju kui saab. sotsid ajaloo prügikasti, sinna kuhu nad kuuluvad
neukölln on Berliini linnaosa. seal on põhielanikkond türklased ja nad on seal elanud juba kümneid aastaid. sama mis vaataks kohtla järve kooli õpilaste nimekirja. _________________
«Valitsus on seda ju arutanud, me teame seda, et Eesti koalitsioonivalitsuste loogika on see, et otsuseid tehakse konsensuslikult, see on olnud ka tänase valitsuse põhimõte. Selles küsimuses on Isamaa ühel seisukohal, Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid on teisel seisukohal - valitsus sellel tasandil ei tee seda otsust. ...»
«Kui riigikogu oma otsuse ränderaamistikust teeb, siis on see signaal, et Eesti läheb ja toetab seda,» lisas Ratas ja ütles, et sel juhul läheb Marrakechi välisministeeriumi esindaja.
See on nüüd küll väga huvitav lähenemine asjale. Selmet asja üheselt riigi seisukohast ära otsustada jäetakse veel järgmiseks 100 aastaks vaidlemiskoht, et kas me siis ikka toetasime seda raamistikku või mitte.
Valitsus justkui ei toeta aga riik justkui toetab? Aga kes seda riiki siis juhib ja otsuseid langetab kui valitsus see pole? _________________ Experience is what you get when you don't get what you want.
Pole üldse kindel see, et riigikogu selle ikka heaks kiidab, sest seal on vaja selleks enamust. Riigikogu koosneb ju samade erakondade liikmetest. Ratas ei saa praegu midagi teha, sest lepingu järgi peab otsustama ühiselt. Muidu läheks valitsus kohe laiali kui seda lepet rikutakse ja Ratas ei taha seda, sotsid ka arvatavasti seda ei taha. Valimised tulemas ja see ei ole ju väga kellegi huvides kui RE saaks pukki juba enne valimisi. Lihtsam on lükata asi riigikokku ja seal siis ise juba asi vaikselt põhja lasta. RE võib täiesti vabalt suunda muuta ja hakata ise seda lepet maha tegema, elame näeme.
Switzerland's government on Wednesday backtracked from its pledge to support a United Nations migration pact after lawmakers insisted they have the final say on the matter.
Küll on ikka lollid seal Šveitsi valitsuses, ei tea mis rahvale hea.
Ja meil on ikka tõsised tõlkekeenjused. Mismoodi compact'ist (kokkulepe) saab mingisugune raamistik? _________________ Only the Central Computer knows the truth
Välisministeeriumi tööks peab ta selgitada, mida ÜRO ränderaamistik kaasa võib tuua. "Korrutada, et mitte midagi ei juhtu, ärge midagi kartke, see on ohutu dokument ja samal ajal rõhutada kui oluline on detsembris ikkagi dokumenti kinnitama minna, siis intelligentsele inimesele ei lähe need kaks juttu kokku."
Räägib üldjoontes täpselt seda mida õigusteadlane peabki rääkima, põhipunkti toob kohe alguses välja.
tsitaat:
Ginter ütles ERR.ee veebisaates "Otse uudistemajast", et kui vaadata hästi täpselt, mida ütles Lauri Mälksoo, Rene Värk, Ülle Madise või Allar Jõks, siis nende seisukohtade erinevus on piltlikult vaid viis protsenti.
"Küll polariseerus ühiskond nende ümber ja hakkas nende arvamusi üksteise pihta loopima, et asi oleks mustem ja valgem," lausus Ginter.
tsitaat:
"Ehk selle dokumendi põhjal ei ole põhjust arvata, et täna see tavaõigus tekib, aga see on üks instrument, millega tavaõigust tekitatakse," rääkis Ginter, kelle sõnul tasuks õiguse puhul vaadata pikka perspektiivi, mitte ainult ühte päeva.
Kuid hiljem hakkab veidi hämama, kahjuks.
tsitaat:
"Välisministeerium on harjunud toimetama välismaisete tekstidega omapäi, aga kui me leiame, et me saame minna ja öelda, et eestlased on nõus liikuma mingis suunas, siis mulle tundub, et napib natuke volitust ilma selleta, et eestlaste käest oleks küsitud, kas see on okei," lisas Ginter.
Spoiler
tsitaat:
§ 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:
1) Riigikogu valimisega;
2) rahvahääletusega.
tsitaat:
§ 59. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule.
§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
§ 65. Riigikogu:
1) võtab vastu seadusi ja otsuseid;
2) otsustab rahvahääletuse korraldamise;
3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79;
4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121;
5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks;
6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande;
7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja;
8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed;
9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed;
10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed;
13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile;
14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129;
15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni;
16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada.
tsitaat:
§ 86. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele.
§ 87. Vabariigi Valitsus:
1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
7) korraldab suhtlemist teiste riikidega;
8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.
tsitaat:
§ 121. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepingud:
1) mis muudavad riigipiire;
2) mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist;
3) mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega;
4) millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi;
5) milles ratifitseerimine on ette nähtud.
Tegemist ei ole lepinguga, tegemist on raamistikuga, sellest ei tule õiguslikke kohustusi, seega peaaegu kaks nädalat on jauratud tühja ja populistidele padruneid antud. Mingid suvalised tänavaanalüütikud ja rahvateadlased "analüüsivad" õiguskeelt ja järeldavad sellest krt-teab-mida. Kui tahate kuulata seda mida teile meeldib kuula, mitte fakte, siis vähemalt arvestage, et ei tee te järeldusi pädeva informatsiooni põhjal vaid olete vabatahtlikult poliitpropaganda edasikandjad.
Tegemist ei ole lepinguga, tegemist on raamistikuga,
Ma selle definitsiooni osas nii kindel poleks. Tegemist on Välisministeeriumi (sihiliku) väärtõlkega ja tegemist pole raamistikuga.
Raamistik on “framework”.
Mitte ükski sõnastik ega tõlkemootor üheski keeles ei anna inglisekeelsele “compact” vastet “raamistik”. Paul Saagpaki eesti-inglise sõnaraamat ütleb selgelt: “compact” on leping. Ka tõlkemootorid ütlevad üheselt – nii hiina, araabia kui ka vene keeles tähendab “compact” lepingut (dogovor). Ka Google tõlgib “compact” kokkuleppena – seega “Ohutu, korrektse ja korralise rände globaalne kokkulepe”.
Ehk sõna "Compact” kõikide sõnastike järgi tähendab lepingut või kokkulepet.
Teine asi, et välisministeeriumi tõlgitud dokumendis sõna “commitment” on tõlgitud “pühendumisena”, kuigi selle täpne tähendus on hoopis kohustus, sidumine. _________________ Hinnavaatlus.ee - leia parim hind! HV valuutakalkulaator
Konsensus on minu meelest see, et tulevikus võib see tavaõiguseks saada kuna kolm eksperti neljast seda arvavad. See ei pea nii minema, aga see on üks samm selle poole. Kui pole plaanis lõpuni selles suunas minna, siis kus on koht tagasipööramiseks?
Ja ikka...rebime ÜHE osa pikast konditsioon-lausest ja ehitame sellele liivalossi.
tsitaat:
"Ehk selle dokumendi põhjal ei ole põhjust arvata, et täna see tavaõigus tekib, aga see on üks instrument, millega tavaõigust tekitatakse," rääkis Ginter"
Raamistik annab võimaluse ühistel alustel probleemi lahendama hakata, kuid raamistik ei pane kellelegi kohustusi midagi implementeerida (ilma läbirääkimisteta, põhimõtteliselt). Probleem on olemas ja reaalne. Kas seda ei peaks lahendama hakkama?
Mis see lahendus siis olla võiks? Praegu on üsna hägune see lähteriikide pool, mida välisministeerium leppest loodab ja üsna hirmutav sihtriikidelt oodatav.
Teisiti öeldes, kas raamistiku sisuline osa on meile sobiv, eriti arvestades, et sihtriikide osas ei ole me just rootsi poolses otsas.
viimati muutis hervor 22.11.2018 13:55:07, muudetud 2 korda
Arvestades seda, et raamistikul on juba olemas rakenduskava, siis minu arust ei saa väita, et probleemi alles hakatakse arutama. Ja praegune lahendussuund ei tundu meeldivana.
Konsensus on minu meelest see, et tulevikus võib see tavaõiguseks saada kuna kolm eksperti neljast seda arvavad. See ei pea nii minema, aga see on üks samm selle poole. Kui pole plaanis lõpuni selles suunas minna, siis kus on koht tagasipööramiseks?
Ilmselt see kokkulepe ei saa tavaõiguseks, vaid sellele hakatakse rajama tavaõigust. Selles suhtes on see enam-vähem kindel. Selle jaoks see kokkulepe ju tehaksegi. Et tulevikus oleks vastavad seadused enam-vähem ühestel alustel loodud. Võib-olla hakatakse ka mingit ÜRO konventsiooni looma selle pealt - tont teab.
Mismõttes pole plaanis lõpuni minna? Mis see Eesti plaan siis on? Istuda omas mullis ja oodata? Kümneid-kümneid lehti tagasi palusin tuua Eesti pagulaste (ka illegaalse immigratsiooni) suured probleemid välja.
Et kus need jubedad massid on. Siis öeldi kohe : Mis siis, et Eestis pole. Vaata, mis Euroopas toimub. Ok- see selleks.
Nüüd ütlevad samad inimesed - mis see Euroopa meid kotib, las nemad kõnnivad mingit rada - läheme meie ikka oma teed.
Veidike sihuke ..meh? tunne tekib. Lihtsalt, silmad kinni ja kisame - kui näed sõna immigratsioon, siis on kohe jube paha-kole, ei hakkagi süvenema üldse millest jutt käib. Kindlasti kõik valetavad ja mina tean täpselt, et eesmärk on islami pealetung.
Ma pean ütlema, et ma saan täiesti aru, mida ta mõtleb. Ei, ma ei arva ise täpselt samamoodi, aga palju asju suht sarnaselt.
Ei ole maailmas üldse sarnast arusaama, et eestlane oleks justkui jube hea immigrant ja pakistanlane jube paha. Eestlased ainult arvavad nii, et aga "meie ju teeme tööd ja ei kepi kitse".
Kui Eesti EL ühinemas oli, oli EL meedi täis arvamusi, et milleks meil neid vaeseid ida-Eurooplasi vaja on, kasu pole neist midagi. Ja massiliselt arvati nii.
Karta on, et oleks rahvahääletus tehtud (EL riikides), ei oleks me hetkel seal, kus me oleme. Nüüd taome vastu rinda - me oleme EL, meil on vaba-tööjõu liikumine blabla.
Immigrandid on kõik need töötajad. Ma ei ütle, et see halb on - aga see ei muuda sisu, immigrant ikka.
Ja kui maailm arutleb (võib vist ÜRO kohta nii öelda) - siis Eesti ei peaks kohe kindlasti istuma ja eemale jääma.
Iseasi, kas see pakti sõnastus meile nii sobib. Mulle ei sobi. Aga ma ei ole selle ala ekspert.
Samas, mingit suurt kahju - nagu siin on toodud näiteks : illegaalsete immigrantide legaliseerimine, veel parem - rahvusriigi kaotamine - see kokkulepe kohe
kindlasti kaasa ei too. Ja midagi paneb paika ka - ilmselt on selliste asjade pealt võimalik saavutada kunagi lihtsamalt näiteks Austraaliaga tööjõu liikumist - kui soovi on.
Mis mind selle saaga juures huvitab - millised olid Eesti ettepanekud antud paktis? Kes need tegi, milliste läbirääkimiste tulemusel ja mis tulemus tuli?
Ma isegi ei tea, kes Eestit esindas seal. Isamaa võiks selle välja tuua - siis ma võibolla usuks neid kasvõi grammigi. Antud hetkel tuleb sealt ainult udu ja lambi "me oleme jube patrioodid" jutt.
Seda, et tööd oleks tehtud - seda ma ei näe.
Muidu, Eesti omariikluse ja rahvuse säilimiseks on ainult üks garant - positiivne iive. Kõik muu on suht teisejärguline, sest kui meid enam ei ole - siis ei ole vahet, võime kasvi 10m müüri ehitada ümber - kedagi kodus ikka pole.
Räiget Põhiseaduse rikkumist plaanitakse
Ja sotsiraiskade fb lehtedel käib elav arutelu, kuidas Isamaale ära teha ja hambad ristis see migratsiooni (sala)pakt läbi suruda. _________________ Hinnavaatlus.ee - leia parim hind! HV valuutakalkulaator
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Spoiler 
