[jeesus188]

Sind ei häiri, et keskkõlar pole keskel?

[Etz]

[Go Kane!]

[SilQ]

[Maxxxim]

[Cb4]

[rv30]

[Wiltz]

rv30 variant põhimõtteliselt töötab, aga tänasel päeval isiklikult olen jõudnud ammu arusaamani, et seda meetodit on mõistlik kasutada nii step by step ehk vaid filmivaatamise bassika platseerimiseks.
toad on sellised huvitavad asjad, et neis kõigis ja alati on bassiheli tegelikult suht ebaühtlane. seega, kui sa paned mingi konkreetse loo või mingi konkreetse bassivärina mängima ja optimeerid oma subi asukoha nüüd sel moel ära siis järgmise asjana ilmselt avastad, et mõnes teises loos ei ole ikka koha üldse bassi. mis on siinjuures tähelepanuväärne, mida nö. optimaalsema koha (tugevaima bassiga) mingi sagedusvahemiku jaoks sa toas leiad, seda suurem "auk" on sul tõenäoliselt mõnes teises kohas sagedusalas.

ühesõnaga, tegelikult tasuks ikkagi võtta sagedusgeneraator, panna see mängima erinevaid vahemikke ja nii proovida leida optimaalne koht, kus üht sagedust ei võimenda üle (room modes) ja mõnda teist ei tõmba nulli. Pole mõtet lootagi, et selle täielikult balanssi saab aga üsna ühtlaseks võib saada küll. alles peale seda võiks lasta automaatseadistusel oma "määdzikut" teha ning peale määdziku ära tegemist uuesti üle kontrollida, kas tehti paremaks ka või on võlur äkki nahka teinud kõike seda tuleks teha KÕRVA järgi!!! mitte mõõteseadmega sest kõrva tundlikkus nii madalate sageduste juures langeb, ja inimeselt inimesele natuke erinevalt ka.

SilQ, ära mõtle niivõrd oma ruumi suurusele vaid proovi alati arvestada pigem selle kuulamisalaga, kuhu sa plaanid oma kõlarid laotada ja siis ise "sisse istuda". Ainult sub on ehk su kõlaritest see, mida see ruumi suurus teatud määral mõjutab. Muid (kõrgemaid sagedusi kui paarsada hz) vaatame kõlari kaugusena kõrvast. Mingit kuldset reeglit ei ole, aga kui sul on suur kuulamisala või "kolmnurk" nagu stereo setupi puhul on siis pead lihtsalt arvestama, et kõlarid jäävad sinu kõrvast kaugemale, seega nad peavad olema võimelised tekitama natuke suuremat helirõhku. Üldjuhul saavutatakse see suurema elemendi/elementidega. Kuna tweeterite puhul suurus üldjuhul ei muutu siis seal saavutatakse see lihtsalt kvaliteetsema tüki kasutamisega (näiteks cooled coil vs. non-cooled).
Kui sa vaatad puhtalt seda numbrit specis: 100w siis mida see number sinule isiklikult ütleb? praegusel hetkel? kas see = kui kõva häält kõlar maksimaalselt teeb? kas see = kui palju elektrilist võimsust kõlarile võib pidevalt sisse lasta?
tegelikkuses pole see ei üks ega teine. võtame näiteks mingi fiktiivse kõlari tundlikkusega 90db1w1m ja oletame, et see kõlar tõesti on sellise tundlikkusega üle kogu meid huvitava sageduse. lihtsuse huvides oletame, et kuulamegi 1m kauguselt. 90db on üsna kõva laks juba iseenesest, kuid keerame juurde. 93db jaoks peame me lisama võimsust x2 ehk toidame kõlarit 2w'ga. 96db jaoks 4w. 102db jaoks on tarvis 16w. Julgen arvata, et sellest kõvemini sa filmi ei vaata ega muusikat ei kuula, vähemalt mitte just kuigi tihti. Aga põhimõtteliselt 105db jaoks oleks vaja 32w. Sealt hakkab juba vaikselt valus. Kui see kõlar oleks isegi 3db nõrgema tundlikkusega ehk üsna tavapärane 87db1w1m siis oleks sul tüüpilise maksimaalse tugevusega kuulamise jaoks ikkagi tarvis vaid kuskil 30-50w powerit. Kas on siis väga vahet, mitu watti see kõlar sul on...100 või 150? Ja mida need watid lõpuks tegelikult näitavad, teoorias seda kui palju hetkelist võimsust ÜHEL kindlal sagedusel sa võid kõlarist läbi lasta ilma, et mähis põleks. Mis tähtsust see omab praktikas? NULL, mitte mingisugust tähtsust sest reaalses elus võib kõlar, mille specis on kirjas hoopis 50w kannatada pikaajaliselt täpselt sama või hoopis natuke suuremat võimsust ja seejuures veel teha selle võimsusega kõvemat ning selgemat häält.

Kõlari kaalu järgi saad siis teha umbkaudseid järeldusi kui sa oled juba nii kogenud, et ligikaudselt tead palju üks või teine kõlar (mõõdud, elementide arv jne) võiks ja peaks kaaluma. Aga jah, selge on see, et näiteks alla 10kg kaalub suur tornkõlar, milles on kokku 2 või rohkem suurt elementi, ei saa just teab mis kvaliteetne tükk olla! Kui kõlari seina peale koputad ja see ikka kumiseb siis karta on, et selle kõlari heli on määrdunud, sõltumata kui head elemendid seal sees on.
Kahjuks kuidagi tuimalt ja kuulamata siiski ühtegi kõlarit lõplikult hinnata ei saa aga kipub olema suht reegel, et kui üks suhteliselt soodne kõlar näeb hirmus fancy välja siis see väljanägemine ongi kõik, millega see kõlar silma paistab. Tänapäeval müüakse väga palju helitehnikat piltlikult öeldes naiste silmadele, mitte (mehe) kõrvadele, if u know what i mean

[est11]

[Etz]

est11, midagi analoogset siis?

https://www.dali-speakers.com/loudspeakers/zensor/zensor-5-ax/

[pots4t4j4]

[Go Kane!]

[est11]

klipch on vähe liiga kallis , mis need dali-d maksta võivad? Väga üle 300 tükist maksta ei tahaks

[pots4t4j4]

Ei tahetud ju võimu ja kaablitega jaurata?

[Go Kane!]

[est11]

aga kus oleks tallinnas selline pood kuhu saab sisse marssida ja kuulata erinevaid kõlareid, äkki hakkavadki nii meeldima et lähvad loosi

[Go Kane!]

[est11]

tänan vastuste eest, esmaspäeval lähen vaatama kuulama

[olavsu1]

[Go Kane!]

[olavsu1]

Hifi kaste ei pea silmaski.

PA kasti ei paneks ise ka telekakõrvale. Need on jõlesuured kolakad ja enamasti pole tehtud kõlariks vaid kõlari sarnaseks läbukastiks. Millest pole kahju kui purjus seltskond ära lõhub.

Aga KRK ROKIT RP8 G3, JBL LSR 308 võiks juba telekakõrvale sobida. KRK ROKIT RP10-3 oleks eriti hea teleka kõrvale.

Nagu eelpool näha siis mõnele just suured kastid (a La ADAM S7A MK2 ja jurakamad) sobivadki.

[dex]

(Ma esitan siin nüüd ühe nii rumala küsimuse, et ilmselt pooled hoiavad kahe käega peast kinni... aga ok, mul suva)

Kas ma saan õigesti aru, et kui ma saadan digitaalse helisignaali arvutist välja ressiiverisse, siis mul ei ole absoluutselt mingit vahet, mis helikaart mu arvutis on?

No näiteks DTS filmi heli HDMI kaabliga ressiiverisse.

[jeesus188]

[pistyk]

[Go Kane!]