[Anna tooli]

link :: Elion


Uuest internetikeskkonnast www.digikogu.ee saab osta Eesti audio- ja e-raamatuid, ning Eesti ja välismaa artistide mp3-formaadis muusikat. Failid saab alla laadida sobivasse seadmesse, samuti säilivad need ostukeskkonnas. Täna on valikus üle 150 eestikeelset e-raamatut, 25 000 Eesti artisti lugu ning 105 000 välismaise artisti lugu, valik täieneb pidevalt.

Elioni sisuteenuste ärijuhi Paul-Kristjan Lilje sõnul näitavad ülemaailmsed trendid väga selgelt, et nii muusikat kui ka raamatuid eelistatakse juba täna valdavalt digitaalsel kujul tarbida. „Näiteks mp3-formaadis muusikat müüakse mujal maailmas juba ammu rohkem kui CD-sid, esmakordselt ajaloos ületas eelmise aasta jõuludel Amazoni veebipoes e-raamatute müük paberraamatute oma ja tänaseks on enamik Amazoni TOP 10 raamatutest digitaalsed. Eestil on digitaliseerumise mõttes veel kõvasti arenguruumi, kuid ma usun, et nutitelefonide ja tahvelarvutite levik, kirjastajate ja plaadifirmade kasvav huvi ning mugavate müügikeskkondade tekkimine annab ka Eestis digitaalse sisu levikule tuule tiibadesse,“ rääkis Lilje.

Digikogu sisu täieneb iga päevaga. Hetkel on valikus 25 000 lugu Eesti artistidelt, 105 000 lugu välismaistelt artistidelt, kuid juba 2011. aasta alguseks kasvab lugude maht üle 200 000. Lugusid saab enne ostmist kuulata, üks muusikafail maksab 10-20 krooni ning on keskmiselt 10 MB suurune.
Digikogust leiab täna üle 150 eestikeelse e- ja audioraamatu, muuhulgas mitmeid paberraamatute edetabelite tippe. Peagi kasvab digitaalsete raamatute valik 1000 nimetuseni. Digikogus müüdavad e-raamatud on formaadis, mida on võimalik lugeda erinevate seadmetega - arvuti, nutitelefoni, erinevate tablet´ite ja pad´idega ning spetsiaalsete e-lugeritega. Illustreeritud e-raamat on 30 MB suurune, tulevikus saab raamatu näidisega enne ostu ka tutvuda, e-raamatute hinnad on paberraamatutest keskmiselt 25% madalamad.

Digikogu sisaldab personaalset kataloogi, kus säilivad kõik kasutaja ostetud failid. See võimaldab sobival ajal failidele ligi pääseda ja neid täiendavatesse seadmetesse alla laadida, samuti pole vaja muretseda lemmikmuusika – ja raamatute kadumise pärast, kui midagi peaks juhtuma seadmetega, kus neid hoitakse.
„Enne Digikogu loomist uurisime väga põhjalikult analoogseid keskkondi üle maailma ning ühe suurima puudusena avastasime selle, et ostetud sisu ei säili ostukeskkonnas, vaid ainult seadmetes, kuhu faili oled alla laadinud. Kui aga arvuti peaks üles ütlema, mobiiltelefon või MP3-mängija ära kaduma, oled ka ostetud failidest ilma. Digitaalsete raamatute või ka suure fonoteegi puhul võib see kulu väga suur olla. Seepärast salvestabki Digikogu kõik ostetud failid ja inimesed ei pea nende pärast muretsema,“ ütles Lilje.
Järgmisel aastal tuleb Elion turule mikromaksete lahendusega, mis võimaldab osta Digikogust muusikat või digitaalseid raamatuid paari klikkiga. Peagi seotakse Digikogu personaalne Elioni digiTV-ga, mis võimaldab ostetud muusikat ja audioraamatuid telerist kuulata.

Elion on internetiportaalide äris tegutsenud enam kui 10 aastat. Lisaks Eesti populaarseimale portaalile www.neti.ee ja suurimale suhtluskeskkonnale www.hot.ee, on Elion välja töötanud internetikeskkonna www.minuTV.ee, mida saab siduda Elioni digiTV-ga, et selle abil huvipakkuvatele saadetele ja filmidele meeldetuletus lisada või need salvestama panna. Uus Elioni poolt välja arendatud ilmaportaal www.ilmataat.ee on mitmes mõttes unikaalne – võimaldab näha tajutavat temperatuuri, populaarseimate reisisihtkohtade ilmainfot, huvipakkuva piirkonna satelliitpilti ning jätab meelde kasutaja eelistused.

[DVDRW]

Märkimist väärib ka see, et Eesti firma Visitret Displays suutis pärast mitmeaastast teadustööd laboris valmis meisterdada maailma esimesed e-paberi lehed, mis ei kasuta elektrit, on ilmastiku- ja purunemiskindlad, painduvad ning suudavad muu hulgas maha mängida ka kvaliteetset videopilti.

[UB]

[madfury]

Sorry, plaate ei osta reeglina, track by track olen nõus, kuid 10kulli per lugu on ilmselgelt üle pingutatud. Samamoodi ka 100EEK plaat arvestades, et tootmiskulusi praktiliselt ei ole (serveri haldus ja toru maksumus jaotub kõikide toodete vahel). Ratsa rikkaks jälle? Võiks parem nii teha, et võtame iTunesi 1 tracki keskmise hinna (1USD) ja võrdsustame selle US GDP per capita-ga (47000). Nüüd võtame Estonia GDP per capita (18000) ja saame, mis peaks üks lugu siin maksma. Jagame 1USD 2.6ga ja voila, 0.39 USD per track, mis teeb umbes täpselt 4.63 EEK per track. Siis oleks asjal jumet.

[oncleuno]

Ise olen senini ostnud muusikat Muusika24.ee portaali kaudu aga nüüd lähen üle Elioni lahenduse peale,
kuna seal säilivad ka ostud portaalis ja loodan et valik on ka suurem


NB! Avastasin sealt digikogu.ee-st ühe võimaliku vea, nimelt näiteks Hannahi uus plaat on tervena ostes 129.- aga kõik lood üksikult tuleb summa kokku 7,90 x 12= 94,80

[Draqula]

Arengud eestikeelsete e-raamatute teemal - lõpuks ometi.

[DVDRW]

Minujaoks on kõik raamatud tasuta ka E-raamatuna saadaval: Laenan raamatukogust raamatu, skännin sisse ja ongi E-raamat valmis
Praegu tuleb veel kahjuks lugemiseks arvutit kasutada, kuna e-lugerid on mustvalged ja ulmehinnaga.

[oncleuno]

[Tomorrow]

[tahanteada]

oncleuno: OT: Niiakaua, kuni pole suudetud välja mõelda ning toota Silmi Mittetapvaid ekraane, niikaua on täiesti suva, millist ekraani vahtida - teekond silmaarsti juurde ning sealt edasi prillipoodi ootab kõigi nendega ees.

Ja ainsad ekraanid, mis kõige vähem kahjulikud on - on hoopis kolla-rohelised ekraanid. Aga vaevalt ükski moodne tänapäeva inimene on nõus sellist ekraani vaatama.

[vortex]

Igati positiivne areng.
Hetkel klassika tasuta ka.

[Pikkkõrv]

Olen juba aegade hämarusest e-raamatuid lugenud. Tõsi, eesti keeles pole seni midagi eriti lugeda olnud aga õnneks on elus olnud võimalust ka teisi keeli õppida. Varasematel aegadel sai loetud peamiselt erinevate pihuarvutitega nüüd netbookiga. Ei ütleks, et selle ekraan eriti silmi tapaks. Pigem vastupidi. Paberraamatuid tuleb paraku priliidega lugeda ja kui pole ka alati head valgustust tapab/väsitab see silmi isegi rohkem. Nüüd liiguvad aga mõtted mõne e-inki kasutava readeri soetamise suunas, sest netbooki on hea lugeda küll kodus aga kusagil väljas eriti ei sobi oma taustvalgustusega ekraani tõttu ja ka muidu veidi kolakas igale poole kaasa vedada. Ehk oskab mõni jagada oma kogemusi nende readerite osas? Ise olen mõelnud Sony aga ilmselt tasub veel veidi oodata, sest kiire populaarsuse kasv peaks tooma kaasa ka kiire hinnalanguse selles turusegmendis , hetkel tunduvad need asjakesed nagu natuke ülehinnatud olevat.

[vortex]

Hetkel parima hinna/omaduste suhtega Kindle. 2500.- kanti koos kõigi kuludega.
Sony PRS650 on ka hea aga üsna kallis.
Olen üritanud 3.7"-4" ekraani pealt lugeda huvi pärast. Minu silmad seda küll ei kannata. Liiga väike+LCD

[warwas]

[oncleuno]

[DVDRW]

[oncleuno]

[Pikkkõrv]

[tahanteada]

Väiksest uudishimust uurin, et kuipalju Lp. oponentidest - E-Readeri fännidest on kursis sellega, et iga 10-20 minutilise lugemise järel tuleb teha paus ja lasta silmadel puhata.

Nii, et tõste käsi, kes jälgib kella ning teeb vajalikke puhkepause silmadele.

[oncleuno]

[Uhuu]

[s4nder]

Mul on Kindle 3 ja ainus miinus on, et ei toeta epubi. Konverteerimine on lihtne ja kiire, aga võiks juba üle saada neist formaadisõdadest. 2500 krooni eest täiesti asendamatu seadeldis. Tekst on teravam ja kontrastsem kui nii mõnelgi paberraamatul, mida oman, samuti on font väga hästi loetav ja kohandatav.

Mind hämmastab, et inimesi häirib mustvalge ekraan nišitootel, mille ainus eesmärk on musta teksti esitamine valgel taustal. Nagu uus Nook 2 on nüüd värvilise LCD ekraaniga ehk raamatute lugemiseks täiesti kasutu. Muidugi pööblil on vaja tilulilu, mitte reaalset funktsionaalsust.

[WAUZZZ]

Võrreldes välismaiste e-raamatupoodidega on selle Digikogu hinnad üsna kõrged: nt Decameron maksab Digikogus 130.-, välismaisest poest saaksin sama teose inglise keelsena 22.89 krooni eest. Aga eks lugemismugavuse eest peabki rohkem maksma. Palju üldse võib maksta keskmise raamatu (~250lk, tavaformaat) digikujule viimine (autoriõigused, OCR litsents/ümbertrükk, veaparandus, hosting jms kõik kokku)?

[Pikkkõrv]

[WAUZZZ]

Pikkkõrv, absoluutselt õigus. Aga pidasin silmas mõnd vanemat teost, millest kordustrükke pole tehtud juba aastakümneid.

[Pikkkõrv]

Üldiselt ei tohiks ka vanemate raamatute digitaliseerimine nende digieksemplaride hinda uutest kallimaks teha, sest digitaliseerimiskulud ühe müüdud eksemplari kohta oleksid kindlasti üsna marginaalsed, pealegi vaevalt keegi sel juhul tavalisi odavaid koduskannereid ja -tarkvara kasutaks vaid ikka selliseid lahendusi mis võimaldavad seda tööd juba tööstuslikel alustel ja suuresti automatiseeritult teha. Pealegi kompenseerib neid kulusid vanemate raamatute puhul ka asjaolu, et pole vaja enam alati ka autoritasusid maksta nii, et pigem võib vanemate skaneeritud raamatute omahind lõppkokkuvõttes uute raamatute omast veelgi odavamaks kujuneda. Miks muidu selles samas kõnealuses keskonnas näiteks Bornhöe teoseid lausa tasuta jagatakse !

[tahanteada]

Pikkkõrv: Aga kas oskad ette kujutada ka seda, palju selline, tuhandeste või miljonite raamatute skänniks ettenähtud profiskänner ka maksab.

Kui sul on raamatuid "vähe rohkem", siis võib sellise skänneri hind ja väikestes ulmelistes miljonites kroonides olla...
---------------------------------
Lisaks veel see, et kõike raamatuid ei skänneerita ka mitte kunagi. Nii, et võta parem jalad kõhu alt välja ja jaluta raamatukokku - saad vähemalt 100% raamatuid läbi lugeda.

[Pikkkõrv]

Noh ega siis tuhandete ja miljonite raamatute skännimisekseks mõeldud skannerit pea ka kohe ostma, väiksemale kirjastusele piisab alustuseks ehk ka sellisest sadade raamatute skännimiseks mõeldud riistapuust !
PS! Ja raamatukoguteed pole ma sellepärast sugugi lasknud rohtu kasvada, et digiraamatuid loen ehk üks ei sega teist !

[tahanteada]

Pikkkõrv: Nojah - odav raamat-skänner tähendab jällegi mitut teenindajat, kes raamatuid kohale tassivad, lehekülgi päevast päeva tüdinenud näoga muudkui edasi keeravad ja siis jälle ja jälle skänneerivad.

Et kas Sulle meeldib selline meeldiv väljavaade olla sellisel tuima, üksluisel "lehekülgede edasikeeramise" tööl.
Eriti kui raamatud on veel nii a 500-1000-2000lk. paksud.
----------------------------------------
See on ka põhjus, miks eelistatakse kallihinnalisi "raamatuskänni roboteid". Maksavad kõvasti, aga töö on kiire ja automatiseeritud.
- Omaette asi on muidugi see, et ühe ühiku hinna allaviimiseks peab raamatuid ka reaalselt palju skännida olema. Muidu on 10 milli maksav masin ning sel juhul on ainult ühe ja ainsa raamatu skänni hind samuti 10 milli. Ja ei usu hästi ,et keegi sellise 10 millise hinnaga Digiraamatut endale ostma hakkab.

[enterprice]

Ca 60K Eek eest saab 120lk minutis skanniva seadme juba.

[Pikkkõrv]

tahanteada, noh mis sa arvad, palju siin väljapakutud 60 000 krooni maksva skanneriga näiteks mõni toimetuse sekretär väikse lisatööna paariskuupäevadel ühe kohvipausi asemel hoopis ühe raamatu ära skaneeriks ja sellest siis keskmisele Eesti raamatutiraažile vastav arv koopiaid müüdaks palju see raamatu hinnale siis ka lisaks? Arvan, et kui isegi milleski nüüd veidi mööda panin oleks asi miljonitest ikka üsna kaugel !

[tahanteada]

Pikkkõrv: Aga tee katse - võta raamaturiiulist näiteks kasvõi raamat "Pärija Kalkutast" - 770 lehekülge ja vaata järgi mitu päeva sul selle raamatu skänneerimine ja digitaliseerimine aega võtab.
- Esimene raamat, mis näppu jäi ja see on veel üsna vähese lehekülgede arvuga, võrrelduna näiteks Lenini või Marxi/Engelsi teostega või kasvõi ENE või EE-ga...

Nii, et mitte ükski sekretär ei hakka ei kümneid ega sadu või tuhandeid raamatuid nädalavahetustel skänneerima, kuna Sa ei suuda tema lisatööpäevi kinni maksta.
--------------------------
Need pisikesed, odavad raamatuskännerid kõlbavad aeg-ajalt paari üksiku õhukese vihiku või novelli vms. skännimiseks sel ajal, kui muud teha pole.

[enterprice]

lahtilõigatud 200lk raamatul kulub reaalselt ca 3 min skanniks.

[Pikkkõrv]

tahanteada, sinuga ei jõua vist ka terve maailm vaielda, sellepärast minagi lõpetan nüüd! Head ööd ja ilusaid jõuluöö unenägusid !

[tahanteada]

Eelnevale lisaks siis kah üks link, kus on kirjas millist keerukat ja kallist skänn-tehnikat kasutatakse, et korraliku kvaliteediga digikoopiat saada.
http://www.readymicro.com/principal-content/products/bookscan-pro-book-scanner

Ning uskuda võib, et pildistamis-skänn-tehnoloogia surub tavaskänneerimise profimaailmast välja, kodukasutusse jäädavalt.

[enterprice]

[jaanus007]

[mikk36]

jaanus007, ja miks sellist asja spetsiaalselt just iPadi, Androidi jne seadmetega välja tuua? Tavalistele raamatutele kehtib täpselt sama palju ju.

[salatoimik]

Samal ajal kui loed pead ka enda ümbrust jälgima ja no problem

[jaanus007]

[rex]

[M00t]

Kus see Digikogu siis tänaseks päevaks kadunud on?

Mis on saanud Muusika24-st?

Kust siis saaks hetkel digitaalselt Eesti muusikat osta, sh. vanemat muusikat?

[indrpo]

[Dirty Harry]