[Tanel]

Eesti Interneti SA korraldab juba neljandat korda interneti teemadele pühendatud konverentsipäeva. Sündmuse peateemadeks on potentsiaalsed tehnoloogilised muinasjutud nagu virtuaalraha või Z-generatsioon, robotite õigused ja kohustused ning ühiskondlik mure ja noorte internetisõltuvused.

Interneti Päeval 2018 on luubi all teemad, kas targad tehnoloogiad nagu asjade internet, virtuaalraha, isesõitvad ja lendavad autod, plokiahela tehnoloogia, tehisintellekt ning uus noorte Z-generatsioon on päris või on need segu turundusest, tehnovaimustusest ja soovmõtlemisest. Teiseks räägime robotitest, kas see, mis on lubatud inimesele, ei ole lubatud robotile. Kas robotile on vaja puhkust? Kas on vaja maksustada ettevõtted, kes asendavad töötajad robotitega? Kas makse tuleks küsida robotilt endalt? Millist uut õigusruumi vajab robootika laiemalt? Kolmandaks aruteluteemaks on noored ja infoühiskond. Mis on infoühiskonna ajastu noore valuuta? Interneti “feim” ja “laikide” lugemine? "Laikida" või mitte "laikida", see on küsimus! Kas noor on tegelikult see sama õnnelik inimene, kes seal pildil või videos?

Nende ja teiste intrigeerivate teemade üle arutlevad Henrik Roonemaa, Kaidi Ruusalepp, Linnar Viik, Tanet Tammet, Karmen Turk, Joona Saluveer, Marten Kaevats, Evelin Pärn-Lee, Birgy Lorenz, Kätlin Kostabel, Maarja Punak ja Jasper Rebane.

Interneti Päev 2018 on eesti keeles ning osalejatele tasuta. Lisainfo http://päev.internet.ee/2018

[tahanteada]

Huvitav, et robotimaailma põhiprobleemidest ei taha siiamaani keegi rääkida,

Meenutame siis:
1. robotite hinnad "sööstavad lakke".
Ei kirjuta niisama, maailma kallimad robotid maksavad praegu juba nii 10-100 miljonit USD, ehk siis 100-10 sellise roboti ostmise korral tuleb letti laduda juba 1 miljard dollarit.

2. Ning teise asjana on siis see, et roboti projekteerimine, ehitamine on väga pikk protsess ning see robot võib olla vananenud mudel selleks ajaks kui ta tellijani jõuab.
Näide:
Kui ma tahan homme süüa mannaputru, siis homseks pole mul kusagilt võtta seda kokk-robotit kuna selle projekteerimine-valmistamine võtab nii 1-2 aastat.
Ainult 1-2 aasta pärast võibolla tahan hoopis Einevõileiba süüa, siis aga seda kokk-robotit jällegi pole olemas, pean alles tellima hakkama.

Umbes selliselt põhjendati eelmise aastal, ametlikult, miks aastal 2016 suudeti maailmas müüa ainult 100 000 tööstusrobotit - kuigi vajadus oli miljonites. Lihtsalt kellelgi polnud raha robotite ostmiseks.

[Tanel]

tahanteada, aga sa mine sinna kohale ja räägi sellest põhiprobleemist.

[tahanteada]

Link kah näiteks, et ma "ei luiska" kui räägin robotist mille küljes on "hinnasilt numbriga: Üle 100 miljoni dollari.
Äkki ostaks Eestisse nii 10 sellist "mänguasja" - kes soovib...

Lõuna-Koreas aretatud "väike robotike", hetkel siis maailma kalleima "hinnasildiga".
Aga luban, et see hinnanumber ületatakse peagi.

This 13-foot robot cost over $100 million to develop and looks like it's straight out of a sci-fi movie
3 March 2018

Giant human-controlled robots aren't just for Hollywood anymore.

CNBC's Andrew Ross Sorkin tried out the Method-2, a 1.6-ton, 13-foot tall robot made by Hankook Mirae Technology in South Korea. It's the same robot that made an impression on Jeff Bezos at Amazon's MARS conference last year.

https://www.cnbc.com/2018/03/01/hankook-miraes-sci-fi-looking-robot-cost-over-100-million-to-develop.html

[Tanel]

tahanteada, olen suht kindel, et antud internetipäeval ei keskenduta nendele 100-millistele tööstusrobotitele, vaid räägitakse päevakajalisematel teemadel.
Pealegi, Eestis pole nendele 100 millistele tööstusrobotitele rakendust, see on suurte tööstusriikide teema.

[BigBabba]

Ma toon ühe random näite - muruniidukrobotid. Sisuliselt on 2 mootorit, mis liigutavad robotit edasi. Üks mootor, mis keerutab lõiketera. Lisaks mõned põrkeandurid, aku ja loll tarkvara (robot liigub randomiga). Ja sellised robotid maksavad 1000-5000€ (natuke targemad/kiiremad 10000€).
On ju hind paigast ära? See võiks olla vabalt Robotexi ülesanne ja mõni startup võiks teha neid kordades odavamalt.