[Tanel]

[napoleon]

Tanel füüsilisi salonge omaval poel võib ka olla, et asjad on tõepoolest nende enda mitte maaletooja/distribuutori laos, aga see ladu asub kuskil mujal mitte salongis. Suuremate poodidega suht tavaline, et vähem müüdavad asjad on kuskil kesklaos mitte igas salongis olemas.

[Tanel]

napoleon, jep, tingimuseks ongi, et laos/kohal märgitud kaup peab olema salongis või samal päeval kättesaadav.
Ehk ilma tellimata astud salongi ja saad salongist või samal päeval mõistliku ajaga kätte.
Igal juhul on see parem, kui e-poodide virtuaalse laoseisu kajastamine, selle arutasime 2014. aastal siin läbi - füüsilise saadavusega poodide pakkumisi kuvatakse eespool.
Näide: https://www.hinnavaatlus.ee/772091/samsung-galaxy-tab-a-101-2016-black/
Kui kõik e-poed kajastaksid maaletooja/distribuutori/vahelao vms laoseisu oma pähe, jõuaksime absurdi ja anarhiani.
E-poed saavad indikeerida vaid reaalset tarneaega kliendini, a'la 2-3tp.
Ja isegi kui mõni e-pood kirjutab toote laosolevaks, siis seda Laoseisu järgi sorteerides ignoreeritakse.

Lisaks tuleks mainida, et kasutajad, kes firmadele kommentaare annavad firmakataloogis, on üsna kriitilised e-poodide tarneaegade adekvaatsuse osas.
Näited: https://www.hinnavaatlus.ee/comments/last/

[Rasmus]

Siin on nüüd tekkinud mingi huvitav erisus.

Näiteks toode: https://www.hinnavaatlus.ee/1121083/samsung-galaxy-tab-e-96-wifi-black/

Esimene pakkuja Turuliider.ee ei näita saadavuse infot üldse. Kuna sorteerisin laoseisu järgi ja nende pakkumist näidati esimesena, siis eeldasin, et toode on laos. Tegelikkuses ei ole. Seega olen ka osaliselt ise süüdi, sest ei olnud üldse sellist infot nagu "Saadavus: laos". Üleüldse pole saadavuse kohta infot.

[Tanel]

Rasmus, paraku osad firmad saadavust tõesti ei kuva, seega neid pakkumisi võiks pigem ignoreerida.
Saadavuse/tarneinfo kuvamine pole kohustuslik, aga kõigi osapoolte huvides loomulikult oleks, et lisaks adekvaatsele hinnapakkumisele oleks ka adekvaatne saadavusinfo.

[Renka]

Rasmus, kuna kõik need saadavused seal on sama kaaluga siis sorditaksegi ainult hinna järgi neid omavahel.

[Scott]

[Hiid]

mille järgi autorenti valida?
Kas kusagil on mingi tabel ka, mis odavam, mis kallim? Tahaks Küprosel võtta 10 päeva

[gemini]

Hiid, võid näiteks www.rentalcars.com -is sobivad kuupäevad välja valida ning vaadata mis sulle sobiks.

[softis]

Hiid, võta mingi firma kaudu, mil Eestis ka filiaal ja aja nende kaudu asjad ära kõik.

[Hiid]

softis, sel mõttel on vbla isegi jumet

[dvd vader]

paljudes tööpakkumistes on kirjas, et otsitakse "särasilmset" või "sära silmis" inimest. mida see tähendab? et töökoht on mõeldud naisterahvale?

[Tanel]

dvd vader, kas sul polegi sära silmis?
Ma sind siis tööle ei võtaks, ausalt öeldes.

[dvd vader]

sa isegi ei tunne mind
aga see "sära silmis" seostub narkomaaniaga vist ka kuidagi.

[Tanel]

Ei, see seostub otsese aimatava teotahtega ja tiimi koostööga.
Flegmaatikut ja melanhoolikut ei taha tänapäeval eriti keegi (kui just insönöörlusega pole pistmist)
Rõhutan sulgudes olevat.

[dvd vader]

sellega probleeme kindlasti pole. asi on tavaliselt nii olnud et mina ütlen et mida teha ja siis alluvad teevad. aga kuna põhitöökohast tulin ära ja minu eriala spetsialiste on baltikumis alla kümne, siis pole ka eriti erialaseid töökohti. vaadatakse küll et ohhoo, selline imeasi, aga keegi ei oska nagu midagi teha, sest pole isegi mõeldud, et sellist spetsialisti vaja võiks olla. viimane kontakt oli ühe tuntud ettevõtte mingi osakonnajuhiga, kes ütles et neid oskusi saaks lausa mitmes osakonnas kasutada, lubas teiste osakonnajuhtidega rääkida ja sinna see ka jäi viimane sõnum oli "peatse kohtumiseni", see oli siis u. 2 nädalat tagasi. eks nüüd siis vaatan võimalusi edasi.

[Tanel]

Palju su osakonna kasum tõusis su ametisoleku aja jooksul?
Money talks...

[Renka]

[dvd vader]

edukatel suurtel ettevõtetel on selgelt välja kujunenud juhtimisstruktuur. isegi need ettevõtted, mis peavad end "innovaatiliseks" ja reklaamivad end näiteks mingite märksõnadega nagu "autonoomsed meeskonnad" ja "igaüks valib oma ülesanded ise" - see on tegelikult BS. väikeses firmas selline asi võib-olla töötab, aga kui ettevõte on juba suurem ja ka rahvusvahelisem, siis varem või hiljem avastatakse, et ikkagi peab hakkama rakendama lineaarset ülevalt-alla juhtimist, sest vastasel korral tekivad suured kommunikatsiooni- ja muud probleemid. tihti üritatakse seda tegelikult juba eksisteerivat hierarhiat peita nii avalikkuse kui töötajate eest, aga see võib juba tegelikult olemas olla.

muidugi peab möönma, et mõne koha pealt on liigne tsentraliseerimine jälle omakorda piduriks, kui enam ei saa allüksused oma asjade üle otsustada, see on teine äärmus.

kui vaatan praegu fortune 500 top 10 firmade nimekirja. mõned tundmatud nimed, millest eriti ei tea midagi, aga vähemalt tuntumate seasl seal pole küll ühtegi, mille kohta saaks kohe öelda, et nad teevad asju organisatsioonimudeli poole pealt kuidagi teisiti kui tavapärane bürokraatlik suurfirma. ju selline asi siis töötab, kui kõik lõpuks ikkagi sinna jõuavad, isegi Apple.

[Tanel]

Selge, kuna sa otsest vastust ei andnud, ei saa su juhtimisoskuste teemal edasi diskuteerida paraku.
Edukatele firmadele loeb vaid see, kui palju sa suudad ettevõttele tagasi tuua.
Millegipärast ma sinu postitusi lugedes ei usu, et suutsid mingit osakonda reaalset juhtida ja kasumit kasvatada.

[dvd vader]

Tanel, meie "asutus" ei olnud orienteeritud kasumile, rahad tulid erinevate riikide ja organisatsioonide eelarvetest. muidugi kui 2 aastat leedus olin, võib-olla olen siin kirjutanud sellest, et meil oli veel superefektiivne see asi. taanis samasuguses keskuses samade ülesannete peal töötas 20 inimest, meil ainult 5... aga kui eestisse tagasi tulin ja siis enam-vähem sooviti, et hakkaks mingit samasugust asja eestis ka tegema, ja seda kolme inimesega, siis panin nii-öelda lahkumispaberi lauale, sest tundsin, et see pole lihtsalt võimalik.

[Tanel]

Mhm, mõistan sind nüüd paremini, aga riiklikult rahastatud organisatsiooni mingi osakonna juhtimine pole sama mis kasumile orienteeritud ettevõtte või selle osakonna juhtimine.

Loeb konkreetselt ikkagi ettevõtluskogemus või siis mõnes ettevõttes kasumlikult edukalt töötatud/juhitud periood.
Avaliku sektori kogemus reeglina ei loe, seetõttu ka sinu CV ja avaliku sektoriga seotud töökogemused väga ei päde.
Proovi mõnes eraettevõttes töötada edukalt mõned aastad ja siis vaata edasi.

[est11]

kuidas seadistada eesti.ee maili, et välja saata kirju? kõik kliendid tahavad esimese asjana maili aadressi ja siis parooli aga seal pole ju parooli. sesuhtes et sisse logimine veebi käib id kaardi mobiil id või pangalingi kaudu

[ufo56]

See vaid alias mail. Pole klassikalist "inboxi". Saad vaid edasi suunata.

[est11]

kui sa vaatad alt poolt apple maili häälestamist mis on minujaoks kõige arusaadavam siinsest sogast siis ju saab

Spoiler

https://www.eesti.ee/portaal/postisysteem.abi_juhend#outlook_2007_haalestamine

ma ise hakkasin mõtlema,et mul on suunatud gmailile ja see omakorda on kaheastmelise autentimisega siis ehk seepärast ei õnnestu mul kuidagi seda tööle saada

[jeesus188]

[dvd vader]

Tanel, kes ütles, et mul pole ka erasektori töökogemust? lihtsalt mitte juhtimise seisukohast. aga hea võrdlusmoment on küll paljudes asjades. firmas töötades olid mõned asjad lihtsamad, näiteks kui said pastapliiatsid otsa, siis sekretär läks ja ostis juurde, väga lihtne. riigiasutuses nii lihtne polnud. esmalt tuli vaadata, kas üldse on varus pastapliiatseid. kui ei olnud, tuli kusagilt tellida mingi tsentraalse hankega hangitud pliiatseid, mis võib-olla olid mingi täielik crap, või siis vastupidi, mõttetult kallid meie vajadustele. tõeline jama läks siis lahti, kui tahtsid mingit erilist pastakat, näiteks punast värvi. siis võis ikka ootama jäädagi.

küll aga avalikus sektori asutuses oli palju parem kommunikatsioon kui firmas, kõik teadsid palju paremini, mida ja miks teha tuleb. uutele töötajatele oli palju parem sisseelamisperiood. firmas ei tahetud aru saada, et ka töötajate jaoks on oluline teada, kuhu firma liigub ja mis plaanid on. firmas polnud isegi korralikku ametijuhendit ja uutelt inimestelt eeldati hea kvaliteediga tööd esimesest päevast, kuigi reaalselt polnud see võimalik, uutel on alati tohutult palju küsimusi, aga mingit plaani nendega tegelemiseks polnud. lihtsalt et näe, siin on laud ja arvuti, nüüd tööta. seletamata isegi ära, kust midagi sisevõrgust leida. erialastest täiendkoolitustest võis ainult unistada, riigiasutuses oli väga hästi paika pandud, mis kursused ja millal tuleb läbida, et saada efektiivseks spetsialistiks. see on tõesti naljakas, sest firmad virisevad tihti madala tootlikkuse üle, aga vähemalt see kus ma olin oli küll kitsi selle tõstmisega, aga just koolitused on üks peamine variant, kuidas seda teha.

erafirmas meeldis mulle aga rohkem, et töökoormus oli väiksem ja mõistlikum, ei eeldatud asjade tegemist, mida tegelikult ei peaks tegema. lihtsalt tegid oma asja ja korras. avalikus sektoris lihtsalt kuhjati uusi ja uusi ülesandeid, lõpuks tõesti oli tunne, et peab tegema mitme inimese ja erialaspetsialisti tööd, sest uusi ametikohti pole igal pool nii kerge juurde tekitada, igasugused eelarvelised piirangud tulevad vastu, lihtsalt pole raha ette nähtud. aga asutusele pannakse juurde ülesandeid ja kohustusi, mis tuleb ära teha, kuid raha selleks siis juurde ei anta.

tegelikult paljud edukad erasektori juhid tulevad avalikust sektorist, nii et seda kogemust ei maksa sul kindlasti alaväärtustada. on ka muidugi neid, kes vastupidises suunas liikunud, aga mõnikord läheb just nimelt sellisel juhul klounaadiks ära, kui erasektori juht ei saa avalikus sektoris päris hästi aru, et ei toodeta kasumit, vaid mingeid muid asju, mis pole nii täpselt numbritega mõõdetavad. olgu need siis näiteks sotsiaalsed teenused või turvalisusetunne.

[est11]

[p2ep]

[Max Powers]

[Max Powers]

Millises poes võiks kohapeal rfid kaarte olla?

Võimalikud variandid:

HID Prox (125kHz)
MiFare 14443A
15693 (13.56MHz)
HID iCLASS (13.56MHz)
+ Cepas
Nedap
Sony Felica (NFC Tag Type 3)
Octopus (Hong Kong)
Oyster (London & Canada)
ISO 14443B CSN (NFC Tag Type 1)
NFC Types 1 & 3 non-Random CSN
MIFARE (Improved Read Range)
MIFARE Secure Sector
Cotag, GProx-II ID
ID Teck Alternate (128 bits)
Isonas
HiTag: Improved Read Range
RDR-758x Equivalent (iClass CSN, ISO14443A CSN, ISO15693 CSN,MIFARE CSN (Philips, NXP), MIFARE DESFireCSN)
RDR 608xxx Equivalent (HID, iCLASS ID, HIP Prox) SIM slot for future card types

[Tanel]

Maxim Puente, oled juba läbi kamminud?

https://www.elfadistrelec.ee/
http://www.yeint.ee/
https://www.oomipood.ee/

[Max Powers]

Jah, pole. PSiga praegu ühtteist juba pakutud

[Renka]

[est11]

tänud kaasa mõtlemast aga ma juba loobusin ja saatsin eesti.ee veebilehelt juba oma kirja

[napoleon]

[Renka]

Ettevõtetes on mõistagi ka struktuur paigas ja käsud tulevad ülevalt alla. Kuid mitte stiilis, et mina ütlen ja nii tehakse. See on ikka KV pärusmaa. Normaalses ettevõttes (misiganes astme)juht siiski juhib tööprotsesse ja inimesi - mitte ei jaga käske.

[dvd vader]

[Renka]

KV - või misiganes militaarstruktuur - sama teema. See on su taust ju nagu aru olen saanud.

Aga normaalne juhtimine ei ole ülevalt alla käskimine. Mõistlik inimeste ja tööprotsesside juhtimine on natukene keerulisem teema kui kellelegi tööülesannete andmine. Juhi töö on tekitada alluvatele võimalikult hea/efektiivne keskkond oma tööülesannete täitmiseks. Alates otsesest füüsilisest töökeskkonnast ja lõpetades ka inimeste omavaheliste suhete ja moraaliga. Tööülesannete jagamine on siiski ainult üks osa sellest.

Militaarstruktuuri moodi ülevalt alla käskude jagamine ei ole minu silmis mõistlik ega hea juhi omadus.

Eks siin tuleb mängu ka kas oled ülemus või juht - oluline vahe on neil kahel. Esimene google vaste sellest vallast: http://www.businessinsider.com/heres-the-difference-between-a-boss-and-a-leader-2014-9 - otsida siis leiab palju detailsemaid ja põhjalikumaid kirjutisi.

[napoleon]

[Hiid]

ma konfliktse inimesena olen ülemused alati otse persse saatnud

[M00t]

[Max Powers]

dbd vader ei mõista konteksti

[dvd vader]

[napoleon]

Vader ei saa vist aru, et on ka teistsuguseid töid kui "hakake siit kraavi kaevama ka kaevake poole kolmeni" Minu leiva toob lauale peamiselt tarkvara arendus, no ei ole peaaegu kunagi kahte täpselt ühesugust tööd, ikka on vaja kahelda ja arutada ja seda mitte mõnikord harva vaid päris tihti

[dvd vader]

napoleon, ja kuidas see juhtimisega seostub? asi peaks väga lihtne olema. lihtsustatult: müügimeeskond saab kliendilt tellimuse. see antakse projektijuhile. projektijuht teeb tööjaotuse, tagab töö tegemiseks vajalikud ressursid ja kalkulatsioonid ja ütleb oma spetsialistist alluvale, mida teha ja millistel tingimustel. spetsialistist alluvad otsustab, kuidas juhi poolt antud ülesannet selliste nõudmistega kõige efektiivsemalt lahendada ja asub tööle. vahepeal peetakse tehnilisi koosolekuid ja lahendatakse tekkinud kitsaskohti. kusagil siin pole vaja juhile midagi ju öelda, et "kuule, vale ülesande andsid" või tema juhtimisstiili üle kahelda.

[napoleon]

dvd vader, protsess tervikuna on teistsugune. Ühe näitena võib juhtuda ka selline asi, et ülemus enne kliendiga lepingu sõlmimist küsib, kas sa üldse tahad seda asja teha.
Aga juhtimisstiili üle kahelda võib ikka, see oli ka põhjus miks nii eelmisest kui üle-eelmisest töökohast lahkusin

[namstoop]

No hoidku jumal selliste ülemuste eest nagu vader Mingis kontekstis võib ju tähenärijalik pedantsus vajalik ja kasulik ametioskus olla, aga mitte sellises rollis.

[M00t]

[LKits]

Äkki sobib kokku sõnaga "reibas"
ergas, vilgas, teotahteline, elav ja elurõõmus