[yauram]

link :: Siit saadud tekst on tõlkimatu, ma ütlen teile.

sulge

[Intc]

Proset toodetakse nagu enamik mikroskeeme - ränist ning siirded (taransistorid) kasvatatakse keemilise reaktsiooni tulemusena mille nimi on epitaksia.

[HDD]

UTFHVO
https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=65680&highlight=protsessori+ehitus
Krt varem oli siin veel linke .. aga keegi need maha lasknud ..
googlist sisi veel selline asi ..
http://www.amd.com/us-en/assets/content_type/DownloadableAssets/MPF_Hammer_Presentation.PDF
peaks natuken arusaadavam olema .. Seal juttu 64-bit amd'st Pilk tuleviku

[[Pec]]

Tahad endale ise prose ehitada?

[Dumb(_;_)]

[stepzter]

Kui oleks natuke spetsiifilisem küsimus, siis võiks isegi vastata.

Muidu soovitaks parema meelega raamatuid.

[Killhoven]

ärge tehke nalja mehed. Prose on oma ehituselt vägagi keeruline. Olen siiani suutnud tundma õppida Z80 ning Inteli 8086 proset. Need kõik on vägagai keerulised. Muide, kui te arvate, et prose on üks suur arvutuskeskus, siis te eksite. See koht, kus arvutatakse, on väga väike osa prosest.

[Spacefly]

ehk on veidi kasuks, põhilised algteadmised saad knasti kätte, ise cpu-d vast valmis veel ei ehita
http://www.zone.ee/spacefly/at/mikroprots.pdf

[reso]

asi on nii keeruline, et tegijad ise ka ei tea, mis täpselt toimub (arvutid teevad teatud osa prose konstrueerimistööst ära)
üldiselt vahet pole, kümne aasta pärast või nii, leiutatakse kvantarvuti ja tavaprosedel pole enam mõtet

[stepzter]

Tegijad teavad üsna hästi, mis toimub. Lihtsalt osad töömahukad osad, nagu loogikaskeemi ränile paigutamine, on ära automatiseeritud ja seda ka mitte täielikult kuna inimene on intelligentsem kui arvuti ja suudab parema tulemuse saavutada.

Kvantarvuti samas on leiutatud juba, küsimused on puhttehnilised. Nimelt ei oska keegi seda ehitada veel

[HDD]

[reso]

selline arvuti, mis teeb teatud töö ära kümne sekundiga, aga praeguse hetke võimsaim arvuti teeks selle kümne miljoni aastaga. üldiselt saab kvant arvuti üheaegselt mitmeid tehteid teha. 2 bitine - kaks tehet üheaegselt 256 bitine - 2 astmel 256 tehet (päris suur arv ikka).
kvantarvutit osataks ehitada küll, aga mingi kvantbiti koherentsusega on probleeme või midagi taolist.

[Dogbert]

[HDD]

Tänan

[mad]

meenub et ma olen kunagi lehest lugenud mingist nano-värgist, mis pidi olema nagu 8 korda kiirem praegusest arvutist või midagi sellist. mis sellest saanud?

[stepzter]

Lehest mingi nano-värgi kohta lugemine ei ole adekvaatne allikas. Need ajakirjanikud teavad ise ka sellest asjast niipalju, et oskavad tõlkida mingi reklaam-materjal eesti keelde ja teavad, et nano on hästi väikene.

[mad]

eks ta nii kipu vist olema jah. aga see nanovärk on siis bullshit ???

[Dogbert]

[Magic]

jah just õige... niii võib kõike nanodes mõõta

[Dogbert]

[mad]

misasja et näiteks kuu massi mõõdad grammides???? wtf??!! pmst palju nulle tuleb siis

[stepzter]

Hmm, miks peaks neid grammides mõõtma. SI ühik on nagu kg. Aga jah mõõdetakse kas päikese massi kordades, kui on vaja asjasse mittesüvenenud inimestele juttu rääkida või siis kg'des ja kasutatakse 10 astmetega notatsiooni.

[Dogbert]

[Ho Ho]

Eitea, kui suureks need arvud ikka minna saavad, universumis arvatakse olevat 10E80 elementaarosakest. Kui universum paisub ning uusi osakesi tõmmatakse vaakumist juurde, siis see hulk aeglaselt kasvab.

Muidu umbes aastatel 6?-8? tegelesid üsna mitmed inimesed arvutite kokkutinutamisega. Tellisid tetud jupid (cpu, mälu, ostsillograafikontrolleri hiljem ka klaverikontrolleri) ning tinutasid need kuskile trükiplaadile kokku. Ise olen käega katsuda saanud märksa uuemat: 386 baasil olevat, mis asetses kahel plaadil koos vähemalt 32-64m mäluga(oma 60 kiipi oli neid kindlasti seal).

Kui tõesti tahaks miskit ise tegema hakata, oleks mõttekas vist alustada miskitest mikrokontrolleritest. Kui aega on, võib netist otsida ka micro dixi. Sellega disainime ttü's lihtsamaid loogikaskeeme. Teoreetiliselt peaks saama selle progega kokku panna ka suuremaid prosesid. Kahjuks on see proge aastast '92:(

Järgnev jutt võib mitte päris õige olla, soovitan täpsemalt järgi uurida. Dr. dobbsi ajakirja ühe artikli kiirel ülevaatusel sain mina kvantarvutist aru sedasi, et kui miski ülesande suurusega n ning keerukusega O(n*n) lahendamiseks kulub praegusel arvutil n*n tehet, siis kvantarvutil n. Sisuliselt tähendab see seda, et kui ülesande suurus on näit. 1000 siis tavamasin teeb seda 1 000 000 tehtega, kvantmasin 1000 tehtega. Mida keerulisemaks lähevad ülesanded, seda suuremaks kvantarvuti eelised.

Aastal 2000 dets(dobbsi ajakirja andmetel) oli maailmas olemas 7 qbitine kvantarvuti. Selle võimsus on võrreldav umbes 8080'ga või motorola 64000'ga. 15 qbitini oli vist võrdne cray1'ga. Qbit on üks elementaarosake(üksik elektron), mis võib olla mitmes eri olekus(kui õieti mäletan, siis kaks erisuunalist spinni), umbes nagu bitt(sel muidugi ainult 2 väärtust).

On olemas ka miski laserite tööpõhimõttel töötav värgendus, mis suudab teha teatud signaali analüüsi ning vektor/maatriksarvutusi sigakiirelt(256 vektorit * 256*256maatriks ühe taktiga). 2003 oktis oli taoline masin võrdeline 8000GHZ'ga.

Samas tahetakse luua ka miskeid bioloogilisi arvuteid, kuid nende kohta ma suurt tarka ei tea öelda. Nano värgid kiiremad tõenäoliselt seetõttu, et nad on väiksemad ning neid mahub kiibile rohkem. Hetkel on välja arvutatud, et prose absoluutselt miinimum piiriks on ühe lüliti puhul 3nm. Alla selle ei saa enam laengut ühes ruumipunktis stabiilselt hoida. See piir saabub arvatavasti umbes 2012-2015. Kuid olgem mureta, nii intel kui amd hakkavad arendama multicore prosesid, mille kiirust on märksa lihtsam tõsta, kui seniselt, hind on muidugi omaette asi.

[reso]

tulevikus ma arvan, et leiutatakse selline prose, et kõigile arvutitele pannakse see peale ja ta arvutab tühise ajahulgaga kõik ära, konkurentsi poleks ka enam (üks see sama prose igal pool). prose absoluutselt miinimum piiriks on jah 3nm aga see on arvutatud praegusel hetkel, vaatame, mis saab pärastpoole.
nano poole pealt, arvan, et hakatakse kasutama süsinik nanotorusid ja dna-d (mõlemad dielektrikud).