[lightbluefox]

Vale teema vaidluseks jah, aga too youtube jooksis vaikimisi seadistuselt ilmselt flashis, paketihaldurist sai too paigaldatud ja jooksis nii "otse karbist". Kopeerimise probleem oli ehk see http://vxlabs.com/2014/11/06/use-adb-to-bypass-dog-slow-mtp-transfer-of-files-from-android-to-linux/. Kaart on HD3650, linuxi jaoks tõesti iidne kaart, korralikke draivereid enam pole ja vanad ei ühildu enam kerneliga, jookseb nö generic draiveriga. Windowsis on loomulikult brauseris täielik kiirendus raudvaras olemas.

[mihkelv]

[olavsu1]

[aht0]

[mihkelv]

Njah. Õige märkus. Hakkasin uurima ning tuli välja, et cronitööd pole mul sellepärast, et Fedoras on fstrim.timer nimeline unit fail, mis teeb selle töö minu eest ära (sisuliselt teeb sama asja, mis cron ja fstrim). Millegipärast oli ta juba vaikimisi sisse lülitatud ka...

[aht0]

[Dogbert]

TRIM-i jooksutamine cron-i abil on vaid üks kahest võimalikust valikust - see mis kokkuvõttes on kiirem.
Sama hästi võib fstab-i lisada discard parameetri ja TRIM teha ära kohe, jooksvalt. Ainult et see teeb faili kustutamise aeglaseks osadel ketastel.

Ubuntu 14.10 puhul on vastav cronjob automaatselt lubatud, kui fstrim vastavat ketast tunneb ssd-na, 14.05 puhul on see lubatud teatud tootjate ketastele. Vajadusel võib cronjob-i käsitsi sisse või välja lülitada. Pole nagu palju mässamist vist? http://askubuntu.com/questions/18903/how-to-enable-trim

[aht0]

[Teekivi]

Mulle on kaks Linuxi distrot sümpaatsed:
* Linux Mint - sarnaneb kasutuskogemuselt mingil määral Windowsiga
* elementary os - sarnaneb kasutuskogemuselt Mac OSX'iga
Mõlemad peaksid algajatele üsna hästi sobima. Siinkohal on küsimus, kas tahad saada Windowsi või Maci laadset kogemust.
Muidugi võid minna ka kolmandat teed ja proovida Windowsist ja Macist erinevamaid distroid.

[silver88]

Keegi oskab soovitada, milline Linux valida sellise sülearvutile, millega saaks põhiliselt surfata internetis, mängida youtubes videosid ning oleks oma mahult küllaltki väike?
Nimelt on üks sülearvuti, kus sees on 24gb SSD ketas, 3gb mälu ning mingine dual core prose niisamuti. Läbi HDMI oleks vaja ka pilti edastada.
Endale on nagu silma jäänud Linux mint? Tunduks nagu kõige asjalikum neist, ning ka installimisruum on mulle sobiv.
Mis teie oskaksite soovitada?

[olavsu1]

lilla täpp

[aht0]

[kaabakas]

Uefi ei tohiks veidi vanemal läpakal veel teema olla?
Ubuntu on jätkuvalt hea algajadistro. Kui oled nõus aasta tagant upgrade jaoks värsket installi tegema siis Minti kiidetakse tänapäeval rohkem. Kui tekib draiveriprobleeme nagu näiteks HDMI on mingi veidra kaardi otsas, siis saab edasi vaadata mida vaja on.
SSD suurusest piisab iga distro peal suht rahulikult selle jaoks mida sa teha tahad. Vaata ainult et paar giga vabaks jääb, muidu hakkab kirjutades venima. Mälu hulga sobivus sõltub eelkõige sinu brausimisharjumustest, eks me kõik teame mis tänapäeval üks brauseritab maksab.

[silver88]

UEFiga tõepoolest probleeme pole. Ise mõtlesin ka Linux Minti peale.

[izzo]

Kasutan Lubuntu kõigil oma vanuritel. Juttude järgi nõuab vähe ressurssi, jääb rohkem tääbidele

[Adebisi]

[ssservice]

Kasutan Linux Mint - Cinnamon x64

[aht0]

Ajaviiteks proovisn Linux Mandrake "järeltulijaid"..

Mageia üllatas. Eesti keele tugi üllatavalt korralik, samuti installis paigaldaja vaikimisi ID-kaardi pakid masinasse. Jättis riigikeele koha pealt etema mulje kui Estobuntud.

Isegi www.mageia.org viskab vaikimisi eestikeelse lehe ette.

[guest1902]

Läksin üle Manjaro Linuxile arvutivahetuse tõttu, kuigi viimased 4-5 aastat Linux Minti kasutaja (ja enne seda Ubuntu-Arch-Sabayon). Põhjus puht praktiline -- Xorg põhjustas rämedat vsync/tearingu probleeme, mis lahenes Xorg 1.19 versiooniga. Kuna valitud distro on ainuke lihtne, mis kohe 1.19-ga kaasa tuli, valisin selle, kuna ei viitsinud uut X serverit keevitama hakata ja rolling distrod on üldse liiga keemia UEFI ja konstantse rekompileerimise tõttu. Esialgne mulje Archi põhjal tehtud ja puha. Tuleb kõige vajalikuga vaikimisi kaasa. Toetab AURi ka, ent tasub kasutada ainult omal vastutusel.

[aht0]

Manjaro mõned kuud tagasi proovitud.. Mille kuradi pärast ei saa installida OpenSSH'd? Nagu suht "must have" soft..

[Dogbert]

[guest1902]

aht0, kindel? Ja kas vaikimisi juba peal ei olnud? Mul 17.0.2 KDE versioon. Vbla installisin koos teiste pakkidega automaatselt. Mingeid probleeme küll ei tohiks selle paigaldamisega esineda.

edit: Vaatasin, et nii bash kui ssh on kettale saabunud u samal ajal:

Spoiler

[Dirty Harry]

Linux, millele on (open)ssh install midagi erilist, pole õige linux.

Või on viga tihendis.

[aht0]

konkreetne variant oli Manjaro-OpenRC. Viimases versioonis (17.0.2) on OpenSSH pakid olemas. Nii OpenRC initskripti pakk kui ka OpenSSH ise.


mingis varasemas versioonis sama otsing pakihalduris andis null tulemust.

Tihendit syydistada on muidugi ka variant.. irw

[Dirty Harry]

[Dogbert]

Manjaros on pakihalduriks ka pacman nagu arch-is? Otsisid pacmaniga ka, mitte ainult selles graafilises halduris?
Näiteks buntudes kasutusel olnud mitmed graafilised haldurid teatud pakke üldse näidata ei taha, ma ei tea küll, kuidas sellega Manjaros on.

[aht0]

[ab79]

Tere! Kolisin eile Manjaro peale.Tundub olevat asjalik, soovitan kõigile, kes ei oska valikut teha.
Algul tundub keeruline, aga kui Yaourt'i GUI kaudu kasutamise ära õpib, siis nii Octopi, kui YAourt täiendavad üksteist,
see mida Octopi repost ei leia, seda suure tõenäosusega saab AURist. Kui käsitsi Arch pakke installida ei oska, aitab Yaourt Bash-GUI
Lõpetasin Windowsi kasutamise, sest W10 muutus juba liiga tüütavalt aeglaseks+ muud vead, proovisin oma W7 PRO tagasi downgradeda, aga
mu võti blokeeriti väidetavalt mitu korda juba kasutatud, aga ma ostsin uue arvuti koos kleepsuga akukaane all ja upgrade W10-le alguses oli OK
võti sobis upgradeks . Tagasi enam ei sobinud. Sai siis tehtud otsus minna linuxisse tagasi. Vanasti alustasin Mandrake ja Redhat pealt, pärast
proovisin Fedora Core ja lõpuks jäi Ubuntu. Kuna sai ostetud läpakas W7-ga siis kasutasin ka seda Linux Dualbootiga.
KUi nüüd otsima hakkasin, siis Ubuntu tundus lahjaks jäävat, eelkõige riistvara toe osas, pluss töölaud. Oli kaks valikut, kas Debian9 või Manjaro.
Lõpuks jäi kaalule Manjaro, sest selle töölaud, rakendused KDE Plasma baasil väga hästi navigeeritavad, oma ülesehituselt meenutab Win10 start menüüd.
Aga mis tegelikult meldib, on Linuxi boot-up kiirus, rakenduste avamise kiirus.
Riistvara toes toimib net, tänasain ka võrguprinteri tööle. Üllatas rakenduste arv alates multimeediast lõpetades süsteemi utiliitidega

Ei kahetse. Lihtsalt mõtlema peab. Kõige selle juures on Manjarol ka root õigustes konto seadistatud- rooti avamiseks pole vaja Ubuntu moodi mässata.
mugav, kasutajana saad teha seadistusi, andes root parooli, kus seda nõutakse, väiksemate seadistustega pääseb oma parooliga.
Nii ongi, et oled vaikimisi tavakasutaja aga vajadusel kui tahad installida midagi, siis korraks toksid root passi sisse bashis installimisel, teed lihtsalt
su root ja annad minna. Kõik tuli meelde, kuidas vanasti käsureaga isegi grub conf fail sai taastatud käsitsi. ühel kettal
läks katki(arvuti ei bootinud enam, mul Fedora peegeldatud.Haakisin siis peegli külge) ja siis lihtsalt kopeerisin tagasi ja sai jälle korda.

Miinuspooleks muidugi see, et Manjaroga ei saa kasutada ID kaarti. Juba installimisel ütleb Manjaro not supported.
kirjutasin ID abikeskusesse ja tegin ettepaneku, et kas nad ei saaks suurendada toetatavate Linuxi distrode loetelu.
Need ajad, kus ainult Ubuntu ja Fedora ruulisid, on möödas. Valik palju suurem, ka tavakasutaja jaoks. Jääb siis lootma.'
seni muidugi mID ainuke lahendus, sest Smart-ID-d igal pool ei toetata.

[tahanteada]

[aht0]

Minimaalse toe sai tegelt kätte ka nii: installi opensc pakk, sellele lisaks Firefoxi IDkaardi plugin. Said PiN1 ja sõltuvalt opesc versioonist, PIN2 kah tööle. Firefoxi seadete alt tuli opensc .so moodulid ka ära osutada vms.

'Sai' selles mõttes et pole seda jupp aega enam proovinud linuxil teha. Väga võimalik et saab ka praegu. Parem kui mitte midagi. Neile kes ID kaardiga faile ei krüpti jms, neile võib isegi piisata.

[Skorzeny]

[ab79]

[KurjaJuur]

https://aur.archlinux.org/packages/?O=0&K=esteid

[napoleon]

[aht0]

[olavsu1]

https://news.slashdot.org/story/17/11/13/1714220/munich-council-to-hell-with-linux-were-going-full-windows-in-2020

no näed, see mis kõlbab ülihästi serveriruumi, ei passi kohe mitte töölauda ja seda sellepärast, et ei osata asja, mida nimetatakse "C++"

[j22k0]

Linuxi desktopi kasutamine on enese piinamine minuarust, seda siis kui midagi enamat on vaja teha kui lihtsalt veebi browseda. Kui öeldakse, et midagi mis ei tööta, töötab ühe teise distro peal, siis võib kindel olla, et see ei tööta. Muidu endal on VBoxi peal Ubuntu ja LinuxLight :lol: . Lisaks veel üks ubuntu server RealVNC-ga ühendatud. Järjest rohkem hakkab shell skriptimine meeldima. Näiteks emaile saab automaatselt nii lihtsalt saata jms.

[Dogbert]

Ei tea, mis see "enam" olla võiks, mida Linuxis teha ei saa?

Puhta windowsi mänge jah paljusid käima ei saa, aga töövahendina on neid mittetehtavaid asju ikka üsna vähe järele jäänud. Pigem on sageli probleemiks see, et ei teata, millise x tarkvaraga teha asju, mida Windowsis saab teha y tarkvaraga. Pingviiniveebist leiab ühe üsna vanast ajast ülalpeetava listi programmide vastavusest ja kui sealt ei leia, tuleb hoolega googeldada.

[DigeBeni]

... linuxilise valik sõltub töölauast seni, kuni õpitakse linuxit reaalselt kasutama sellest on siin teemas ilmselt juba n+1 korda räägitud, kuid eks peab seda aeg-ajalt jälle kordama. Algaja peaks valima linuxilise alati populaarsuse järgi, niimoodi leiab kõige paremini õppimisel oma hädadele ja soovidele lahenduse. Pole mõtet rinda kummi ajada ja kohe nö. friigilinuxit valida, see lõpeb 110% kindlusega muhuga peas ja kogemus saab olema katastroofiline. Õppimiseks soovitaks kasutada pigem eraldi riistvara, mõni vanema põlvkonna sülearvuti kõlbaks kõige paremini. Virtualiseerimise lahendused ei anna päris õiget pilti, kuidas linux tegelikult toimib, sest virtualiseerija sobitab liiga palju klotse õigesse kohta kasutaja eest. Eraldi riistvara puhul ei sõltu keskkonnad üksteisest ja kogemus on autentne. Igal juhul tuleks uuele süstemeile vastu minna avatud mõtlemisega ja mitte üritada teha kõike harjumuspärase põikpäisusega, sest see muudab kindlasti kogu protsessi tarbetult komplitseerituks ...

... mis puutub linuxilise töölaua valikusse, siis üldiselt pole ühelgi linuxilisel selles osas piiranguid, kasuta mida tahad. Skriptimise õppimiseks pole linuxilisele aga üldse töölauda vaja, piisab SSH tunnelist misiganes teisest keskkonnast ja võid nautida oma harjumuspärase töölaua mugavusi. VNC on võib-olla vajalik vaid siis, kui need skriptid loovad mindagi visuaalset ja soovid sellest mingit pilti omada, vastasel korral on see nagu ahtri kaudu mandlite opereerimine ...

[j22k0]

http://tirania.org/blog/archive/2012/Aug-29.html Huvitav lugemine..

[DigeBeni]

[perseas]

Mulle sobis hästi algajana LXLE linux. ID-kaardi script installeerib ilusti, igasugused ubuntu-debian softid lähevad ilusti tööle, ppa-sid toetab, igati meeldib.
Vähe probleeme olnud ja tundub kasutajasõbralik, aga eks muud moodi ei tea kui proovida ja katsetada. Vanemad mängud crossoveriga saab ka suht valutult mängitud

[Dogbert]

tahanteada, mida sa hädaldad igal pool selle swapi puudumisega? Suht lambist võib selle ise teha ju, tugi on endiselt kernelis olemas.
Üks lihtsamaid operatsioone, IMHO.
Vanemas, väikese mäluga masinas on seda üldse vaja, Linux võtab swapi kasutusele alles kõige viimases hädas.
Kui vähegi on võimalik RAM-iga hakkama saada, siis ketast ei näpita.

[j22k0]

[DigeBeni]

j22k0,

... kodutöö peaks algama siiski algusest, mitte lõpust. Mis on oluline elukutselise arendaja jaoks, ei pruugi omada mingit mõtet algaja huvilise jaoks. Rääkimata sellest, et algaja ei saa kogu sellest filosoofilisest virinast suurt midagi aru ja eelarvamused kujunevad pelgalt kellegi teise erapoolikutest seisukohtadest, mitte oma praktikast. Arendaja peab aga omama palju praktikat, nii halba kui ka head, sest ainult kogemused annavad tegeliku teadmise, mis midagi ka reaalselt väärt on.

Sa ütled, et linuxilised pole peavoolu süsteemid? Oleneb vaatenurgast. Ütle, millel põhineb praktiliselt iga teise taskus elutseva teleoni süsteem? Mis süsteem on su telekal, auto multimeediakeskusel, kohviautomaadil? Millel põhinevad serverid, mis juhivad praktiliselt kogu elektroonilist elutegevust planeedil Maa? Mis on selle kõrval mingi töölaud? Sul on veel päris palju kodutööd teha, justnimelt mõtlemise avardamisel ... XP aplikatsioon toimib 10-s, hurraa, kogu planeet on päästetud või kas ikka on ...

[j22k0]

Pidasin silmas, et Linuxi Desktopid ei ole peavoolu OS-id. Kuid võibollla ma eksin, praegu on Linuxi turuosa 3%, seda siis kõigi distrode peale kokku, kui lugeda siit https://www.netmarketshare.com/operating-system-market-share.aspx?qprid=10&qpcustomd=0

[DigeBeni]

... ja selle point on antud teema konteksti silmas pidades täpselt mis? Ma usun, et linuxist mitte kui midagi teades peaks see juba loogiliselt igaühele selge olema. Linuxi töölaudu pole arvutitel kõikjal murdu näha, seega ei ole see ilmselgelt igamehe süsteem, kuid kas see peaks üldse olema eesmärk? Eesmärk on peaks olema ikka personaalne, midagi peaks selle inimese jaoks paremaks muutuma sellest, et linuxit kasutab. Juhul, kui selline puutepunkt on olemas, siis ei oma see mingit tähtust, kas linuxit kasutab 3, 30 või mingi marketingi pastakast võlutud 300 protsenti maailma inimestest. Ma kasutan aeg-ajalt puhtast nostalgiast AMIGA Workbenchi, mille kasutajaringi kokku arvamiseks oleks vaja suisa mikroskoopi. Ma ei ütle, et see on mõistlik, kuid see on osa IT-pärandist, mida ma oluliseks ja säilitamisväärtuslikuks pean. Seega, jätame selle teema neile, kes on otsustanud linuxi kasuks ja teevad reaalset valikut, mitte ei ürita ühes teemas korraga nii elu mõttes kui ka pesupulbri valikus selgusele jõuda ...

[Märt.]

[olavsu1]

[napoleon]