[sukelduja]

[PontuLontu]

sukelduja,
kas või autotootja recall 15 aastat vana auto suhtes - mingit TCO-d siit arvan kindlasti välja ei loe.

NB - arvan , et kogu selle IDkaardi sertifikaatide probleemi ümber toimuv, nii kui ka valitsuse reageering, kui ka sellele vastuseks tõusnud "ärapanija stiilis " kontraargumendid on siiski seoses e-valimistega, kui sellisega.
Pean märkima, et inimesena, kes ei ole kunagi olnud mingi mis iganes poliitililse partei liige, ja kellel ei ole ka mingit kavatsust selliseks liikmeks kunagi muutuda, olen ma siisiki e-valimiste põhimõtteline vastane.
põhjuseks on ikka ja jälle riigi, kui sellise omapoolse kohustuse täitmata jätmine e-valimiste korraldamisel
paraku...
sukelduja ära võta asja nii tõsiselt.... ma ka pole mingi spetsialist arutamaks Turingi, Hilberti, Gödeli ja teiste suurte matemaatikute tööde üle

[ab79]

[Goon]

[PontuLontu]

ab79,
kõik ostud saab tehtud ka ilma ID-kaardita.
Põhjus on lihtne - kaupmehel on vaja et kkegi ostaks ja et see keegi ka arve maksaks.
seetõttu on igas poes pangalingi kaudu autentimine olemas. Ka Telia e-poes. Ja kui oles klient, siis küll Telia sellest sullle teavitab.....
kusjuures olen ise Telia klient.... panga koodikaarti paraku pole säilinud, aga ega midagi - tekitame uue. Annan teada, kidas Telia suhtub klienti, kes on end autoriseerinud koodikaardi abil pangalingi kaudu
Millegipärast arvan et vahet pole - kas autoriseerid ID kaardi või pangalingi abil
Ja ka 200 euri pangatehingu piirina pole probleem e-kaupmehe jaoks..... osta kas või viis õuna7 korraga
EMTA veeb - nuh_ juhul kui tekib tahtmine midagi n-ö lisaks deklareerida... minul sellist tahtmist tekkinud ei ole...

kui nüüd tõsiselt järgi mõelda, ainuke koht, kus probleem võiks tekkida riigiga suheldes ID-kaardi serte omamata võib olla näiteks OÜ või MTÜ asutamisel.
Isegi EMTA keisid saab joonde ajada pangalingiga autoriseerides .....

Kui suur protsent eestimaalastest selliseid asju veebis tegelikult teeb- et selle najal plastjubin/klaasipuhastaja kohustuslikuks muuta ????

Tegelt võiks isegi hüüda valja loosungi " 6 kuud ilma ID kaardiga e-toiminguid"
siis saaks vast tegelikult teda, kui suur osa nendest btoimingutest on tegelikult ka teistmoodi tehtavad, kusjuures mugavuse poolt järeleandmisi mitte tehes...
Arvan et 99 % toimingutest saaks lihtsalt tehtud, kuna kõik 99 % on seotud minig ostu või mingi maksmisega....seega kasusaav kaupmees on loonud kõik võimalikud lahendused.

[Sold OUT]

miks vaatad asja ainult enda mätta otsast?

[PontuLontu]

Super AMOLED,
logish. Selle mätta otsas ma ju istungi
Endaarust olen püüdnud vaadet "omamättaotsast" laiendada. Võib juhtuda et tulemusvaeselt, aga siisiki.

miks ma ei peaks ?

[Sold OUT]

nagu vegan

[PontuLontu]

Super AMOLED, sul nagu põhimõtteline raev "vegan"ite vastu, mis iganes see väljend ka ei tähendaks

[Sold OUT]

mul on lihtsalt põhimõtteline raev nende vastu kes kuulutavad kui hukas kõik on ja kui valesti kõik on ja kuidas midagi pole tegelikult vaja (ID KAART) ja miks keegi aru ei saa. ja kuidas nemad ikka kõige õigemini kõigesse suhtuvad ja teevad...

[PontuLontu]

[ab79]

[PontuLontu]

[Tanel]

http://www.err.ee/617818/ekre-vaidlustas-e-valimiste-korraldamise

[TT]

Riigi maine baasil odavalt omale hääli püüda rebida on ikka eriti hale.

[Tanel]

Kui see EKRE avantüür ja riikliku autoriteedi õõnestamine peaks läbi minema, siis

[Magic]

Selleks piisab ühest küsitavast häälest.

[bugbrake]

[sukelduja]

[PontuLontu]

muuseas, mainides e-valimisi - on kak põhjust, milletõttu olen absoluutselt e-valimiste vastane.
Riik ei ole võimeline kontrollima e-valimiste ajal põhiseaduse § 60 ja riigi valimise seaduse § 5 sätteid.

Põhiseadus
§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.

Riigikogu valimise seadus
§ 5
Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on valimisagitatsioon keelatud.

ega ilma asjata ei ole valimisjaoskonnas ametnikud, kes kontrollivad seaduste täitmist. Ja valimissedelit täidetakse eraldatud ruumis.

ja nagu tavaliselt, sedaus, mille täitmist ei ole seadusandja võimeline kontrollima, ei täideta.

PS - tolle recalli käigus minu liikuril näiteks vahetati lintjuhe, mille teoreetilise purunemise tõttu oli teoreetiline oht, et airbag ei rakendu avarii korral. Ja justnimelt uue vastu.

Kumbki teeb ainult neid asju, mis neile või sama grupi liikmetele kasulik on -- seda teevad kõik erakonnad ja poliitikud....

[somnambuul]

Absoluutselt igaühel on võimalus minna jaoskonda ja seal kontrollitud keskkonnas oma hääl anda. E-hääletus on võimalus, mitte kohustus.

[LKits]

[Janis]

Valimisjaoskonnad võivad samamoodi ebaturvalised olla.

[somnambuul]

[Betamax]

[PontuLontu]

[somnambuul]

Kodus hääletamise võimalus on olnud meil kõigil valimistel, kuidas see e-hääletamine nüüd seadusest möödahiilimise võimaluse on loonud?

[Tanel]

[PontuLontu]

[bugbrake]

See teema (üldiselt) on juba ammu läinud usu küsimuseks. Kui inimene on täielukult nt E-valimiste vastu siis ta jääbgi otsima vigu süsteemis, et õigustada ennast.
Sedeliga hääletamine pole ka 100% kindel süsteem. Lihtlsalt ühe võimaluse keelamine hääletada, mis tõstakas madalat valmisaktiivsust veelgi on kasulik ainult ühele väiksemale rühamle tervest ealnikonnas ... Ehk siis mina näen seda poliitilise otsusega.
Ja nii võimegi vaidlema jääda.

[Dogbert]

Raske on esitada täiesti pädevaid argumente, nagu seda üritab siin teha sukelduja, inimestele, kel teemast üldse mingit halli aimugi ei ole ja kelle jaoks ei ole sellel argumendil rohkem kaalu kui geeniuse ajakirjanikul, kellel teemast samuti tegelikult mingit aimu ei ole, aga suuvärk käib kiiremini kui aju ja tahtmine kuulsust koguda on suur. See on nagu (värvi)pimedale üritada kirjeldada rohelise ja punase värvi erinevust.

[DVDRW]

Keda see hääletamine üldse huvitab aru ma ei saa.

[Janis]

[PontuLontu]

bugbrake, Seadused on täitmiseks. Ka riigile.
muuseas võiks nagu ka küsida - kuids hindaksid e-valimisi väljaspoolt eestit tulnud vaatlejad, kui nad avastavad, et mingi teatud protsendi valijate valimisi ei olegi füüsiliselt võimalik vaadelda, ja seetõttu ka selliste valmiste seaduslikkuses veenduda ???

[rv30]

Minu arvates on samuti e-valimised vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 60'ga. Ainuke seadus, mis Eestis on vastu võetud rahvahääletusel on Põhiseadus. Seepärast olen ka mina e-valimiste vastu.

[bugbrake]

[bladerunner]

Tore et siin HV-s ikka targemaid inimesi kui EV õiguskantsler viibib. Tore on olla erudeeritud inimeste seltskonnas. Tunnen end ka kohe targemana.

[ab79]

Tehniliselt võttes, on e-hääletamine legaalne,sest elektrooniline identifitseerimine ja allkirjastamine on legaliseeritud ning aktsepteeritavad- turvariskil endal pole tegelikult sellega mingit seost, kuigi valimistulemuste nimel ollakse valmis seda ettekäändena kasutama. Manipuleerimine on teine teema. Viimased 2-3 KOV valimiste tulemust varjutavad ka hääletussedelite rikkumine. Mitte veel väga massiliselt aga juba on neid, kes teadlikult rikuvad. Ka need on kaotsi läinud hääled ja selles mõttes pole ka sedeliga traditsiooniline hääletamine karvavõrdki läbipaistvam, kui e-hääletus. Kui tuletaks meelde valimistejärgset skandaalilainet, kus ühe erakonna liikmed valimisjaoskonnas tegid kabiinis pilti, et oleks fototõestus parteile truuduse eest- samas- on tegelikult ka see valimisseaduse ja demokraatlike valimistavade jäme rikkumine- igaühel peaks tegelikult olema vaba valik ja tahe valida ükskõik keda, sõltumata enda poliitilistest vaadetes. Kandidaadid peavad ju ka hääletades kodanikukohust täitma no ja siis kujutaks ette, et kandidaat annab hääle iseendale, kui ta elukoht asub valimisringkonnas kus ta ise kandideerib- hääletussedelile isiklikke andmeid ei kanta, inimene annab lihtsalt allkirja, et on hääletamas käinud. E-hääletamistel on aga tegelikult olemas võimalus, et saab kontrollida, kes hääletas ja kelle poolt hääletas (teoreetiline).

[Goon]

Väga hea EKRE. Nüüd anti jalaga prse, et nüüd ehk vahetatakse kiiresti need ID kaardid välja, millel see turvarisk olemas on. Muidu oleks hakatud uimama. Kui asi korras, saab Riigikogu valimised uuesti E-hääletusega teha. Ei saa aru neist inimestest, kes nutavad, et peavad valimiskabiini minema
Samas ka on hea võrdlus, et kui palju erinevad need hääled on eelmisest valimistest.

[PontuLontu]

[ab79]

OK, pikalt ei hakka vaidlustesse laskuma, aga vastaks siis ühele sinu esitatud küsimusele:

[PontuLontu]

jep - ideaalis oleks see nii vast, ainult ükski valitutest ei hakka saagima oksa, millel ise istub.
valimissedelite rikkumine imho on seotud just sellga, et puudub valik "kõigi vastu". Teatava protsendi valijatest tooks sellise valiku väljatoomine kindlasti urnide juurde. Samas selline valik tekitab võimaluse valimiste täielikuks nurjumiseks, - valimisaktiivsus näiteks 98% ja häältesumma kõikide valijate peale kokku 22%.
tuleb meelde kodanik Lang oma 15 häälega
kuskil oli ka selline seisukoht, et kui ei leia valimisnimekirjadest väärtuslikku kandidaati, tuleb kandideerida endal.

Minu seisukoht on, et kui head kandidaati pole, tuleb valida kahe halva vahel, mingi vahe peaks neil ikkagi ju olema. Teisi võimalusi pole, kui ise kndideerida ei taha.
Mis puutub sugulastesse, siis - vaata - valitute % valijate suhtes kogu aeg suureneb, kuna valijate arv väheneb, Ega muidi seekord valimiskeerisesse ei kaasatud 16-17 aastaseid noori. 24 tuhhi potentsiaalseid valijaid juurde.
2,2% !!!

[LKits]

Proovin nüüd leida infot, aga üpris suure pahna alla mahtunud.

Mis täpsemalt on ebaturvaline?

Krüpto šiffer (cipher)? Krüpto võtmete genereerimine?
Seni olen aru saanud, sis RSA a-sümmeetriline krüpto peaks ikkagi jätkuvalt vägagi turvaline olema.
Saan aru, et mõni vanem šiffer, näiteks RC4, ei ole väga kasutusel, aga AES (128, 192, 256), Twofish, Blowfish, 3DES - sellised peaksid olema ju piisavalt turvalised.

Milles täpsemalt iba? Ma vist valesti aru saanud aga kas mitte krüpteerimine ei toimu järgnevalt:
* Genereeritakse mingi ulme võti (arvutis vist);
* Lastakse fail selle võtmega kinni, kasutades mingit sümmeetrilist krüpto šifrit, näiteks AES-256;
* Krüpteeritakse võti asümmeetrilise avaliku võtmega;

Nüüd, kui soovid de-krüpteerida, siis saadetakse ID-kaardi "protsessorile" see krüpteeritud võti, ID-kaardi protsessor de-krüpteerib selle ja saadab tagasi.

Kus lülis nõrk koht on?


Ja kas olen õigesti aru saanud, et matemaatiliselt peaks olema võimalik krüpteerida privaatse võtmega ning dekrüpteerida avaliku võtmega - seda vist nimetatakse signeerimiseks. Ehk krüpteerid/signeerid privaatse võtmega ning dekrüpteerid/tuvastad (verify) avaliku võtmega.
Tavapäraselt on vastupidi - krüpteeritakse avaliku võtmega, dekrüpteeritakse privaatse võtmega.

EDIT: Või siis kogu see krüpteerimise protsess toimub läbi ID-kaardi kiibi? Reaalselt saadetakse 100MB videofail ID-kaardi kiibile, see krüpteerib kohapeal faili ära ning saadab uuesti arvutile, lugeja kaudu? Ei ole reaalne ju.

[Tanel]

[sukelduja]

[LKits]

[mikk36]

sukelduja, LKits küsis krüpteerimise, mitte signeerimise kohta.

[iFlop]

[sooty]

http://tehnika.postimees.ee/4240591/id-kaardi-turvaprobleemile-leiti-lahendus

Veel üks pressikonverents?

[LKits]

Oot, aga ma ikka ei saa aru.
Mis asi seal siis nõrk on?
Võtme genereerimine?

Võtmed ei olegi genereeritud ID-kaardi väljastamise hetkel ID-kaardi kiibile? Iga kord genereeritakse uued võtmepaarid?

Et teatud tingimustel genereeritakse 1024bit võtmepaar? Või veel lahjem?

Kas olen tõesti valesti aru saanud, et ID-kaardi väljastamise (või loomise) hetkel genereeritakse RSA võtmepaar (eeldan, et vähemalt 2048 bit, võib-olla 4096 bit) ning salvestatakse ID-kaardile?