[eltso]

indrekp, vabanda, aga ma päris supportina Sind ei tahtnudki kasutada Pigem oligi küsimus selles suunas, et kas on hakatud neid kiiremaid vase tehnoloogiaid ka kuskil rakendama. Meil selline väike tuhande elanikuga alevik ja optika tuleb telia kappi. Samas keskmine vanus on jällegi selline vastav ja enamus eramajad, seega optikat tuppa ma ei loodagi, pigem just huvituks uudistest vase peal arendatavate teemade kohalt.

[indrpo]

[jägaja]

Ma ei tea, kuidas Uukkivi juhtimise all asju aetakse, Jõelähtme vallas pidi igavene kepp olema igasugu kaevelubasid juba saada. Telia siin aasta lõpus lasi välja vahetada välja amotriseeruud vasest magistraalkaabli ja puurijad ja vist mingi projektijuht mainisid natuke seda kohaliku asjaajamise keerukust.

[eltso]

Meil siin mõned aastad tagasi nii palju tehti kohaliku vasega, et hunnik pesunööre postide otsas, vahetati ühe jämeda nööri vastu, rohkem pole väga tegeletud, ok see ka, et kohalik jaam vahetati alles paar aastat tagasi digi vastu ja viidi kohaliku postkontori keldrist välja põllale. EstWin raames toodi ka valgus kohalikku kooli(minust linnulennult 100m), telia jaama(linnulennult 400m) ja moblamasti, peale seda saingi vdsl-i endale külge. Enne EstWin-i tulekut saadeti mind pikalt, ehk siis naaber sai vdsl-i ja mulle öeldi mitme küsimise peale et ei, oled 900 meetrit ja kõik Samas meil on siin nüüd päris palju uusi maju püsti aetud, äkki mingil hetkel survestavad vähe valda, et see midagi ette võtaks, aga kahtlen, seega loodan ikka veel mõne kiirema vase süsteemi peale

[raxz]

Pailaps, kõik oleks okei olnud, kui viga oleks sisevõrgus olnud. Aga ei olnud. Viga oli katkises ruuteris. Tugi aga väitis, et võrgus on ulmeliiklus ja ruuter peabki selle peale surema. Pärast ruuteri vahetamist samasuguse uue vastu ei ole probleeme olnud. Samas ei ole internet meil nii kriitiline, et ilma olla ei saa. Seetõttu ilmselt ei viitsinud keegi väga palju ka suruda Teliat. Pidevalt, kui maha kukkus, helistati lihtsalt. Kui ma üle pika aja kontorisse tagasi läksin, siis palusin uue ruuteri tuua. See, et punased tuled ruuteril põlema jäid pärast crashi, tekitas mul tunde, et see jupp on ise katki.
Ma muidugi ei tea, kas Telia üldse tulemüüri taha näeb, et öelda, mis seal toimub. Cisco ASA 5505 või midagi sarnast oli pärast Intenot ja enne sisevõrku. Inteno veebiliideses pole kunagi suurt koormust näidanud.

[indrpo]

[Pailaps]

indrekp, ega ikka ei ole küll haruldane. Lihtsalt tehniku lauale jõuavad vähesed. Ma oma töös ikka kohtasin aeg-ajalt juhuseid, kus töötaja p2p jooksutades ajas firma välisühenduse umbe. IP konfliktid topelt DHCP serverite olemasolu jpm.

Müüri taha Telia ei näe. TG 784/789vn/Inteno ongi Telial diagnostimise vahendiks. Kui tuleb CAT5(E) ots sisse, siis piisava teadmise olemasolul võib võrgu püsti lükata ilma Telia ruuterita, mis sisuliselt on sild. Vaja ainult üks interface juurde tekitada.

Inteno DG301 sobib ärikliendile hästi. Inteno DG200A kohta on naised saunas rääkinud, et kohe mitte ei sobi erinevate softibugide tõttu.

Ahjaa, tule viskas intenol punaseks arvatavasti seetõttu, et QoS mittetoimimise tõttu ei suudetud enam vaikelüüsi pingida.

[JazZ]

Ma vist olen varem juba küsinud, aga vastust ei saanud. Kas DG200A enam attainable rate ei näita?

Keegi oskab nende andmete põhjal öelda kas mingi valemiga kiiremat ühendust saaks? See mis hetkel on toimib igati normaalselt, ainult masendavalt aeglane on. Isegi ussimängu ei kannata mängida kui kasvõi ühes telekas Youtube mängib.

Spoiler

DSL Mode
Current
VDSL2 Annex B PTM Mode(0x0)
Bit Rate
Downstream Upstream
Actual Data Rate 25000 5999
Operating Data
Downstream Upstream
SNR Margin 18.3 17.4
Loop Attenuation 22.1 0.0
Error Counter
Downstream Upstream
FEC Corrections 809980 1089
CRC Errors 563 0

Ja Teine küsimus, kui ma võtan kellegi teise interneti, aga tahan Telia TV'd alles jätta. Digiboxiga pole probleemi, selle saab Telia võrku jätta, aga telerid kus on äpp? Kas see Telia alusühendus annab telerile mingi interneti ka või toimib siis ainult äpp?

[Mirkel]

Kuidagi kahtlaselt palju CRC, FEC-e võiks ka vähem olla. Samas kiirused tulevad läbi. SNR päris ilus (vist) ja ilmselt lühike liin. Ma arvan, et kusagil pikem kui paar m kaablit mis ei oma keerupaari (mingi 10m+ lapikut telefonikaablit ehk). Ei välistaks ka mõnda kehva jätku, kuigi siis SNR oleks ka kehvem.
Muid küsimusi ei tea aga liin korda ja siis vaata edasi... Sul 10 või 20 megane ühendus mis võiks ikka paar kolm hd youtube ära kannatada paralleelselt.

[jägaja]

[indrpo]

JazZ, arvestades pordi kiirust siis on tegemist liiniga 800-1200m vahel. snr väga hea, ilma interneti teenuseta äpiga telerid ei tööta, ainult digiboksid.
jägaja, aegajalt punase tule hetkeline vilkumine ei tee midagi, kõik toimib. Kui punane aga põlema jääb, siis ilmselt on juba ühendus purgis ja sellega võib softi küsimusega 123 juba helistada. Ajutiselt aitab restart/reset.

[jägaja]

teenused nagu toimivad, lihtsalt punane aeg-ajalt põleb jah. Aga nüüd loe, mis juhend selle kohta kasutajale selgitab.

[Pailaps]

FYI:

Internet
Roheline
Internetiühendus on olemas.
Punane
Internetiühendust ei ole.

Ergo internetti ei ole ja mul , kui kasutajal on luulud.

[JazZ]

[Pailaps]

1100 meetri pealt kiiremaks läbi vase ei venita. Kui just optikat endale kolmekohalise numbri kaudu ei telli.

[DamienDK]

JazZ, SNR on hea, aga.. mitte piisavalt. Kui su liin on 1.1km, siis on võimalik hea liini korral tööle panna ka 40Mbit ühendus, kuid selleks pead downstream SNR'i 21 peale saama. Lihtsalt kõrgema pordikonfiga SNR kukub päris tugevalt ja sellepärast ongi teatud piirid paika pandud. (tegelikult kontrollitakse ka upstreami, kuid see on sul vist üle piirväärtuse). Seda aga, kas SNR'i saaks paremaks enda kodust võrku muutes, ei saa sulle nende andmete põhjal küll mitte keegi öelda, sest SNR võib langeda ka magistraalkaablis. Parim võimalus on lasta nt indrekul või kasvõi minul liiniandmeid vaadata ja võrrelda neid andmeid teiste samas kaablis (kui on) olevate ühendustega (helpdesk üldiselt sellist asja ei tee).

[indrpo]

[JazZ]

Pailaps: Nagu ma kirjutasin, ma ei ole selles 1100m kindel, võimalik et mäletan valesti.
Kus seda optikat kolmekohalise numbri eest saab? Kolmekohalise numbri oleks nõus kohe maksma optika eest. Pool aastat tagasi pakkus Telia hinnanguliseks summaks 5k.

DamienDK: Kunagi vanema ruuteriga minu meelest näitas attainable rate 49000 vms, aga praegune ruuter ei näita seda üldse enam. Ma idee poolest saaksin proovida ruuteri panemist kohe majja tuleva liini külge (hetkel on ruuter kaugemal), aga kas see annaks midagi? Mulle need numbrid ei ütle nagunii midagi. Oletame et seal oleks ühendus parem, kas siis tekiks iseteenindusse kohe kiirem valik ise?

indrekp: Nii ongi. Selle pärast ma siin uuringi et mis variandid on.


EDIT: Otsisin ja leidsin, liinipikkus on väidetavalt 1077m.

[DamienDK]

Jah, kui SNR väärtused on suuremad kui piirväärtused, siis alla 1200m liini puhul tekib automaatselt tellimise võimalus, peale seda kui sul ruuter on 7 või 10 päeva liinil olnud (automaatselt kontrollitakse liiniandmeid pikema aja jooksul).

[JazZ]

[DamienDK]

Nagu ma juba kirjutasin, downstream peaks olema 21. Mürki selle peale ei võta, need väärtused on kuskil kirjas, aga ma ei tea mis andmebaasis ja ilmselt mul ei ole sinna ka ligipääsu

[Renka]

Attainable on mul näiteks: 56697 kbit/s alla / 32834 kbit/s üles. Ja 40/10 töötab selle liini peal.

[indrpo]

JazZ, DamienDK, khm,
teil ei ole parameetrite ega tegelikult ka liini pikkuse vaatamisest kasu.
kuni 800M (olgu siis reaalne liini pikkus või amortiseerunud 100M liini pikkus) saab tellida kiiruseid 10,20,40 ning heade parameetrite korral 60Mbit/s
801-1200m 10 ja 20Mbit/s
üle selle ADSL 5 ja 12.

Isegi kui liini max rate näitab sulle pikal ja kehval liinil näit. 66Mbit/s vms. võimekust siis automaatsüsteemid ei luba nii pikale liinile seda konfigureerida ja punkt.
Kõik varasemad pikema liini erikonfid on kuidagi saavutatud liini sätetega mängides ning standardpakkumises seda ei tehta ja ei saa.
Kui liin on küll piisavalt lühike aga amortiseerunud siis ei ole ka eelmainitud kiirused võimalikud sest kaabel on nö märgitud amortiseerunuks.

[JazZ]

Ma nüüd ei saa aru, DamienDK kirjutas "Kui su liin on 1.1km, siis on võimalik hea liini korral tööle panna ka 40Mbit ühendus, kuid selleks pead downstream SNR'i 21 peale saama" ja Indrekp ütleb et ei saa kui on üle 800m. Kumb reaalsusele lähemal on?

Kuidas neid erikonfe saab? Selleks peab siis kellegagi Teliast magama vms? Tavainimesel pole mingit võimalust?

Igal juhul tänud kõigile kas vastata viitsisid. Ma huvi pärast proovin ruuteri majja tuleva kaabli otsa panna ja vaatan mis SNR siis on...

[Pailaps]

[KillFrenzy]

Väiksemas kohas ilmselt natuke lihtsam omavalitsusega asju ka ajada kui kuskil tallinnas või tartus.
Keegi kaikaid kodarasse ei loopinud, telia, elektrilevi, vald, veevärk, maaomanikud kõik olid koostöö valmis.
Projekti, teostusjoonist ja otsastamist ei teinud ise. Muidu olin nii projektijuht, ehitaja, kopamees, labidamees ja asjaajaja

Eltelit ootasin ainult paar kuud, kuni tulid siia ühte teist objekti tegema. 40€ vs kümmekorda rohkem ilmselt kui oleks ainult enda kaablit kutsunud otsastama.

[indrpo]

[smily]

Mida sellise liini pealt oodata oleks? Tulevikus kiirust juurde on võimalik oodata?

Hetkel 60/10 Inteno DG400A ja Uptime 85d 3h 4m 45s
Liini pikkus umbkaudu mäletamist pidi 400-450m

[Dirty Harry]

indrekp jutust on vist üks nüanss kaotsi läinud kuulajate jaoks. Kui rääkida selles, et mis kiirust saab *DSL'i puhul saab siis esimene piiraja on liini pikkus. Ja seda teab vaid Telia. Ruuterist seda ei näe.

[JazZ]

Asi selge. Eks uurin kas saab siin urkas midagi muud proovida. Kuigi mul nendesse üle õhu asjadesse erilist usku ei ole, aga mis teha.

[ufo56]

Kas inteno dg400 softiga DG400-WU7U_ELION3.9.3-161208_1358 on mingi jama QoS'ga ?

üle 150mbit download võtab tv pildi täiesti kokku.

[Pailaps]

[Nastix]

[ufo56]

[olafsand]

Osad võibolla mäletavad, et kuidas ma 40/10 ühenduse sain üle poole aasta tagasi. Lühidalt siis koperdasin digiboxis selle valiku otsa, iseteenindus jne näitab siiani 20/5 maksimaalseks. 40/10 toimis ideaalselt kuni üleeile otsustasin optika ühenduse üldse kinni panna ja siinsele aadressile üle tuua enda nimele. Ehk siis optika pealt vase peale, kuna olude sunnil elan nüüd eramajas Nõmmel. Eelmise omaniku ühendus sai lõpetatud (40/10) ja oma nimel ühendus aktiveeritud uuesti. Sisimas kartsin, et see on viga ja nii läkski. Nüüd loomulikult 40/10 valikut pole enam (eile veel oli "vana" ühendusega).

Telia tegelased raiuvad vastu, et see pole võimalik ja et ma ei saa kuidagimoodi seda 40/10 ühendust endale. Kui küsisin, et varem ju oli, siis oli vastus umbes selline, et "ju sa kujutasid ette"
Palusin eelnevaid eelmise omaniku arveid vaadata (mida ma ise maksin muidugi, inimene on hooldekodus üldse) ja selle peale onu telefonis ütles, et tal pole seda võimalik teha, sest leping on lõpetatud.

MÄNGITE TE RUMALAID VÕI OLETEGI SEDA, KALLID TELIA TEGELASED???

[seeru]

[jeesus188]

Üldiselt jah, tehniline tugi saab vast aidata. Kui nemad annavad dabroo, siis teenindajannad saavad seda anda.

Ma ükskord helistasin nii 3-4 korda edasi-tagasi kui ma tahtsin 300/300 ühendust. Klienditeenindus oleks mind surnuks kasvõi rääkinud, et ilma inteno ruuterita ma näen seda 300m vaid unes

[olafsand]

Õnneks täna sain kaubale teh toe tüübiga just, et annab asja kõrgemale uurimiseks, et kuidas enne oli 40 ja enam pole. Eks näis mis saab.

[Renka]

See kuramuse esimese astme tugi on ikka päris mõttetu ajaraisk kui tahad teada mingit infot mida neil nagunii avalikult väljas pole. Mitu aastat üritasin infot saada, et millal minuni jõuab optiline võrk (Tallinna kesklinnas) ja vastuseks sain alati, et lihtsalt ei saa ja ei ole ka pole lähiaja plaanides. Peale kolme aastat viskas natukene kopa ette ja torkisin teemat natukene rohkem ning sain lõpuks asjadega niikaugele, et anti võrguehituse osakonnast mulle üks kontakt. Sai sinna oma mure ära kurdetud ning peale natuke üle nädalast ootamist sain vasuse, et nad tegid mu päringu peale tasuvusarvutused ja optiline võrk saabub minuni (ja kahte naabermajja) paari kuu jooksul

[LongHorn]

Sõbrannal oli ka 12/1 max, ümberringi majad 40/10.
Infotelefon ütles, et kapis VDSL jaoks ei ole vaba porti ning väga suure soovi korral tuleb rajada optika... kalli raha eest.
Tassisin oma vana Thomson 789vn aseduseks ja piilusin korra digiboksi menüüsse kus märkasin 40/10 ühendust ning aktiveerisin selle. Ei läinud vist paari minutitki kui uus pakett aktiveeritud ning ühendus juba toimis.
Lihtsalt huvitav, kuidas süsteemid nõnda erinevalt toimivad.

[indrpo]

olafsand, Siin pole pikalt vaja selgitada sest varem sai seda juba tehtud. Telia muudab liini võimekust vastavalt reaalsele olukorrale, kui selgub, et kaabel on reaalselt ühe või teise pikkusega, on amortiseerunud või on mõni muu põhjus siis märgitakse liinile sobivad tehnoloogilised piirangud. Vastavalt sellele kuvataksegi iseteeninduses ja teleris lubatud kiiruseid.
1. ongi nii nagu näidatud, et see 40M oleks seal lubatud piiril või alla selle, Telia pigem väldib probleemidega teenuse pakkumist.
2. süsteemis on ikkagi keegi midagi valesti kinni keeranud või ei oska automaat liinipikkust ja kvaliteeti arvutada vms.

üht või teistviisi on võimalik seda uurida, saadad mulle PS või püüad läbi Telia õige kontaktini jõuda kes selgitab, mis liinil on ja ei ole.

LongHorn, VDSL kaarte on ADSL kaartide asemele järjest paigaldatud. Oli see kokkusattumus või mitte, ühel hetkel tekib kliendile automaatselt VDSL võimekus kui liinipikkused ja parameetrid sobivad. VDSL ruuteri olemasolul saab kiiruse kohe aktivseerida, kui on vanem ADSL ruuter siis telerist tellimisel jääb töö lauale kuni teenindaja helistab ja uuest ruuterist räägib.

[olafsand]

Hommikul viskasin pilgu peale esimest korda sellele kohale kus majas nö vask tuppa tuleb ja sealt edasi hargneb siis. See "pundar" näeb päris jube välja. Õhtul teen pildi ja panen siia ka üles. Kas toas ebapädev vase jaotus kahe korruse ja tubade vahel võib tingida selle, et kiirused lepitakse jaamas madalamad kokku? Sellest "puntrast" läheb juhe lauatelefonideni (mis enam ei toimi loomulikult) ja siis ka teisele korrusele, kus on ruuter. Igast jaotusfitrid (plastikust jubinad) jne on seal vahel jne. Või käib asi kaugest kapist kuni krundini väikese kapini (selline on mul aia taga posti küljes ja Telia töötajat olen selle kallal askeldamas näinud).

[Vahur]

Sellest vasepaarist mis ruuterini läheb tuleks sul kõik ebavajalik lahti ühendada. Liini kvaliteet sõltub Telia jaamast kuni ruuterini. Kõik mis vahepeal lisaks on mõjutavad liini kvaliteeti.

[Sold OUT]

Mul vanasti parandas näitajaid isegi see kui seinapistikust paar korda lahti-kinni ühendasin. Nüüd on ruuter otse majja tuleva kaabli küljes

[A.S.]

[Pailaps]

olafsand, hargnevused eemalda ja üleminek pane uus. Puntras juhtmeid ei tohi olla. Lisaks küsiks ma tehnilise toe käest ligikaudset distantsi ja võimalusel soone jämedust. Viimasest sõltub, kas 40/10 on võimalik või mitte.
Vaseliini andmed on reaal-ajas muutuvad. Tõenäoliselt võid perses ühenduse tõttu saada max 20/5.

Soovitan küsimus kirjalikult formuleerida.

[olafsand]

Vahur, suured tänud! Tundub loogiline. Õhtul siis katsun aru saada, et missugune juhtmetepaar seal teisele korrusele läheb, siis saan vähemalt toas liinikaod elimineerida.

Samas 40/10 tuli ilusti läbi siiani ja ping 3-5ms.

Ruuteris näitas hommikul nii. Kui see midagi üldse ütleb muidugi.

Attainable Rate (Kbps)
53110
20736
Rate (Kbps)
25000
5999

[jeesus188]

olafsand, lõika juhe läbi ja pista ruuter kõigel lähemasse kohta välisseina juures .....see pundar vast tekitabki errorit

[DamienDK]

Lisa see ka juurde, mis su müramarginal on.

[KillFrenzy]

Juba 53mega alla näitab, et midagi on täiesti mäda. 40 ühenduse puhul vist lingi kiirus oli 45, loogiline et tellida enam ei saa.