Plaan koduses elektrivõrgus kasutada interneti jagamiseks elektrivõrgu adaptereid, et ühendada mõned seadmed LAN-kaabliga.
Oskab keegi kogemusi, teadmisi ja väärt nõu jagada - kasvõi, milliste tootjate seadmeid eelistada või vältida.
Artikkel oli tükk aega tagasi mingis arvutiajakirjas. Seal testiti ja lõppjäreldus oli, et üsna kapriisne ja oma hinna kohta liiga kallis. Lühijäreldus oli, et Wifi on odavam ja suurema töökiirusega kui see üle elektrijuhtme. Teine järeldus oli, et kehvad nõukaaegsed kaablid on kui sumblüli internetile. Tänapäevased kaablid olid hulka paremad ja isegi miskit liikus. Kuid ka jätkud liitmikes pidid kvaliteetsed olema, mingi kokkukeerutatud külaelektriku lahendusvõi robustne klemmliist oli kohe massiline andmekiiruse kukkumine.
Teine asi on kui üritad majadevahelist andmesidet. Ka siis on asi kinni kvaliteetses maakaablis aga kui wifi kahe maja vahele ei ulata aga see lahendus ulataks siis on asjal juba jumet.
Kui tahetakse kiiruseid saada siis tasub ikka otsida uusimat tehnoloogiat kasutavaid seadmeid.
Igatahes - uue tehnoloogia seadmete reklaamitud kiirused on täiesti märkimisväärsed ja ei jää mitte alla AC WiFi kiirustele.
Väike näide: 600 Mbps Powerline Gigabit Ethernet Adapter
Tööl sai muude võimaluste puudusel kõrvalmaja teise otsa võrguühenduse tekitamiseks ostetud paar Edimaxi powerline adaptereid HP-5101AC
Üheks eeliseks on see, et pistikupesa jääb vabaks. Töötab juba aasta otsa, lolliks pole läinud. Maksimaalset kiirust ei mäleta, kas testisin. Wifi on märgatavalt aeglasem igatahes. Elektrijuhtmestik ise on osaliselt kuni 50 aastat vana vist juba - st need osad, kus adapterid küljes, on uuemad ja maandusega, aga kahe vahepeal on jumal teab mis.
MAC aadressid tulevad sealt ilusasti muutuseta läbi, mingeid jamasid pole täheldanud. Üles seadmisel probleeme ei olnud, äärmiselt lihtne ja seadistusvaba (kuidagi kaitsta seda võrku ka muidugi võimalik pole hoones viibija eest - peale adapteriga ruumide uste lukustamise, kui see vajalik peaks olema.)
Ah soo, enne tööl ülesseadmist oli võimalus mul neid kodus ühel nädalavahetusel katsetada - siis igatahes kiirust testides tuli enam-vähem see lubatud kiirus sealt ka välja - ehk poole gigabiti kanti. Täpset numbrit ei mäleta jälle, aga mina nende kehvuse üle küll ei kaebaks. Eks ta olene otseselt iga juhtmestiku olukorrast ja küllap mingil määral ka võrku ühendatud muudest seadmetest. Kui ikka miski lekitab väga palju müra, siis küllap see avaldab ka mõju. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Tänud Dogbert, just selliseid kogemusi ja muljeid ootasin.
Niisama välja pakutud (eel)arvamused eriti targemaks ei tee ja sinu jutt juba lisas julgust asjaga edasi tegeleda.
POE jurakad on eestis "letil" ~50€ 2tk. (kaablil on vähemalt kaks otsa). probleem võib tekkida siis kui sul on ahelad, milles sa neid POE sid kasutama hakkad, erinevate kaitsmete all kilbis.. _________________ Kontrollitud ja hooldatud sülerid: https://www.facebook.com/marketplace/profile/100087345405856 või https://www.yaga.ee/mox-fulder küsi akut, klaviatuuri ja laadijat. 5213582 - helista.
Jah, eelduseks on adapterite asumine sama faasi peal sama elektriarvesti taga. Ei pea tingimata sama kaitsme all olema, kui mõlemad kaitsmed on igapäevaselt sisselülitatud asendis. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Kusagil foorumis (elfa äkki) jäi silma, kus keegi kurtis et peale uute kaugloetava arvestite paigaldamist lakkasid kahes kohas need seadmed töötamast.
Arvestid paigaldati vist poole aastase vahega ja mõlemas kohas oli siis sama anomaalia.
Aga hetkel ei suuda googlest mingit viidet sellele leida.
Dogbert, need Edimax'i vigurid - eetripordi juurde on kirjutatud 10/100 aga lubatakse 500Mbit/s liiklust. Does not compute!
Või mõeldakse selle viiesaja all nö. kogu süsteemi maksimaalset võimekust (ehk kui neid adaptereid on rohkem kui 2)? Datasheet räägib multicastist, jms asjadest selle numbri juures.
Kas kellelgi on uusi kogemusi nende adapteritega?
Sain kingituseks Zyxel PLA5206 v2 adapteri. Panin selle tööle ning andmevahetuse kiiruseks tuli vaid 1,8Mbit, kuigi ruuteril on kõik pordid 1GB.
Samuti ka kortermaja ehitatud vaid 10aastat tagasi ehk elektrivõrgustik peab olema korras.
Proovi testiks mõlemad seaded ühendada ühte pikendusjuhtmesse. Kui kiire siis on? Elektrivõrgustik võib olla korras elektri tarbimiseks, aga ei pruugi siiski sobida kõrgematel sagedustel toimetamiseks. Põhjuseks võib olla näiteks reguleeritava valgusti dimmer (võib genereerida võrku häireid) või mõni muu koduseade. _________________ - censored -
Võtsin kapist välja sellise paari Comtrend elektrivõrgu adapteri komplekt PG-9020
Krt, aru ei saa, kas üks peab olema Ap või mitte.
Lähestiku toimivad ka nii, et APd pole määratud.
Aga sinna, kus mul vaja on nett saada, on asi kapriisne ja kukub aegajalt ära. Proovitud nii ühte kui teist moodi,
Hetkel siis B593 4G ruuteri lan pordist kaabel ühtea Comtrendi, siis 200m särtsu ja teises majas seinas teine Comtrend, ühendatud läpakaga.
Kas see, mis on ruuteri küljes, peab olema määratud APks, või ei?
P.S
Selle teema võiks tõsta andmeside alla. _________________ Hapud viinamarjad
või juhtuda ka nii, et üks on olnud AP ja kaks Clienti. viimased kaks töötavad ka siis kui AP ära kaob võrgust.
sellegipoolest soovitan seadmetele reseti ja paaritamist.
mõlemal pikalt ainus nupp all hoida kuni tuled kustuvad.
käima minnes ühel 2 sek nupu all kuni 1 tuledest vilkuma hakkab, muutub APks, teisel paar sekki nuppu all kuni vilkuma hakkab, siis leiab võrgust AP ja paaritab ennast sellega ära.
elektrivõrguhäireid kinnitab ainult seadmel olev tuli, roheline=hea, oranz=on probleeme aga annan mõned megad ikka läbi, punane=sitt majas häirete või faasiga.
või juhtuda ka nii, et üks on olnud AP ja kaks Clienti. viimased kaks töötavad ka siis kui AP ära kaob võrgust.
sellegipoolest soovitan seadmetele reseti ja paaritamist.
mõlemal pikalt ainus nupp all hoida kuni tuled kustuvad.
käima minnes ühel 2 sek nupu all kuni 1 tuledest vilkuma hakkab, muutub APks, teisel paar sekki nuppu all kuni vilkuma hakkab, siis leiab võrgust AP ja paaritab ennast sellega ära.
elektrivõrguhäireid kinnitab ainult seadmel olev tuli, roheline=hea, oranz=on probleeme aga annan mõned megad ikka läbi, punane=sitt majas häirete või faasiga.
Ma ei tea, kas ma teen midagi valesti või milles asi, aga mul hakkvad nad igatahes mõlemad APdeks. _________________ Hapud viinamarjad
indrekp, selle järgi tegingi, aga seal on üks STEP mainimata jäetud.
Youtuubest sain abi puust ja punaseks, hetkel töötab.
Näis mis õhtu toob
Oletame, et see jääb tööle. Mis seade siia otsa toppida, et wifi tekitada? Suvaline router?
indrekp, selle järgi tegingi, aga seal on üks STEP mainimata jäetud.
Youtuubest sain abi puust ja punaseks, hetkel töötab.
Näis mis õhtu toob
Oletame, et see jääb tööle. Mis seade siia otsa toppida, et wifi tekitada? Suvaline router?
Mis step see puudulik oli, täna tegin tuttava juures sama paaritamist ja küll peast aga lugesin juhendit ja vaatasin videot, suht sama järjekord.
Pikalt ca 10sek hoides RESET mõlemale, paus,
Siis 3sek ühele AP loomiseks, paus,
Siis AP uuesti 3sek, et võrku ootama panna
Siis teisele kliendile 3sek AP otsimiseks ja paaritamiseks.
korras.
wifiks sobib normaalne switch ja wifi AP, mitte ei taha sobida mõni bridgeks keeratud ruuter mis iptv pakette wifisse kipub loopima.
Mul jäi sealt juhendist see arusaamatuks, et kui Ap on loodud, siis seda veel peaks näppima.
Nüüd on olnud 24h Uptime Mul on miski buffalo kapis. Proovin seda tahza keerata.
Kas dhcp tuleb maha võtta? _________________ Hapud viinamarjad
Väikene värskendus vaikuse järel. Oman ühes suuremas hoones kahes kohas ruume. Ühes neist on korralik optika sees ning selle otsas on senimaani kõik vägagi kena olnud. Nüüd kui teine ruum juurde tekkis, hakkas ka huvitama mismoodi ma seda sama (esimese ruumi) ühendust ära saaks kasutada, ilma et peaks teisele ruumile uue liitumise tegema. Pean ka mainima et ilma liitumiseta sellesse uude ruumi midagi ühendada võimalik ei ole (võimalik ehk oleks, kuid mingit luba et selliselt süsteemi sekkuda mulle kindlasti ei antaks).
Seega otsin võimalikult head lahendust et saada see ühendus ühest ruumist teise. Kuna vahepeal on kaks korrust ning palju betooni ja koridorid, siis õhus levivatest asjadest kahjuks midagi välja ei tuleks. Vahemaa on ca 50 meetrit. Elektrisüsteem kogu majas on uus.
Nii palju kui ise olen uurinud, jääb mulle mulje et ainsaks lahenduseks oleks powerline repeaterit kasutada. Kui nüüd siit edasi minna, siis millele peaksin tähelepanu pöörama? Milliseid seadmeid soovitaksite?
Oluline on, et ühendus oleks hea, stabiilne ning kiire. Ei tea kui oluline osa see on, kuid ideaalis võiks see asi olla selliselt, et optikat omavast ruumist läheks otse modemist kaabel saatjasse ning teises otsas istuks vastuvõtja sabas veel eraldiseisev wifi ruuter mis teeb ka teises ruumis oleva ühenduse õhus levivaks.
Igat kopikat ei pea kokku hoidma kui kallima asja soetamisel on põhjust. Ise nagu ei suuda midagi konkreetselt välja valida, ehk oskate mind kuskile poole suunata või ka midagi konkreetset välja pakkuda. Kõikvõimalikud pisemad detailid mis seda ühenduse viisi puudutavad ja on olulise tähtsusega, on vägagi oodatud.
Gbit LAN pesad aga läbilase vist sõltub suuresti elektrivõrgust, 100M ikka vast kütab kui el faas sama. Vahemaa on sul küll 50M aga kui ikka eraldi faasid ja kilbid siis vist tulemus sant.
Teliast saad asja ära osta, proovid ära ja kui ei tööta saad tagastada. e-poes on ka gramm kallim variant läbiva EL pistikuga aga pole kindel kas see suhtlemise poolest parem on.
indrekp, tänan tähelepanu eest. Kui see Telia kõrvale jätta ning oletada, et osta võiks ükskõik kust ja ükskõik mida, siis on ka mingi reaalne vahe nendel asjadele? Sinu viidatud Telias müüdav toode vs 2x kallim asi ükskõik kust mujalt? Läbiv pistik ja väljanägemine ei ole asjal absoluutselt oluline, prioriteediks on see kuidas asi töötab. Kui praegu annab näiteks selles optikaga ruumis enam-vähem Asuse wifi ruuteri otsas 100 mbps nii üles kui alla ja see on ka senimaani täiesti piisav olnud, siis kalduksid arvama, et sinna teise ruumi seda sama asja on keerukas saada? Faase annab ju ringi tõsta kui see peaks mõjutama midagi? Kilbid on vahel kindlasti eraldi. Ühes ruumis on enda seinakilp kus automaatkaitsmed ning sama on ka teises ruumis + vahepeal on kindlasti veel midagi.
Kuidas seda asja testida saaks? Pean silmas seda, et kas annab ka enne midagi ära teha kui neid seadmeid ostma torman? Kapist midagi mõõta või testida (faase jms silmas pidades)?
essb, sul pole suurt midagi testida ilmselt, seda sa kuidagi teada ei saa, kas faas on sama või mitte.
Selleks ongi Telia, et sa saad seadme osta ja tagastada kui ei toimi. Samas võid suvalisest e-poest ka seadme osta ja 14 päeva jooksul tagastada.
Paraku ei ole teiste tootjatega kogemusi, zyxel töötab kui on ok liin, töötab kuidagimoodi kui ka faas sama ei ole ja ainult 0 klapib aga pigem panustaks ainult "rohelisele" tulele.
Ühesõnaga, midagi pead nendest seadmetest kohapeal ära katsetama. Kui ostad, siis vähemalt vaata spece mis lubavad suurimaid kiiruseid ning millel on kindlasti Gbit LAN pesad.
Gbit LAN pesad aga läbilase vist sõltub suuresti elektrivõrgust, 100M ikka vast kütab kui el faas sama. Vahemaa on sul küll 50M aga kui ikka eraldi faasid ja kilbid siis vist tulemus sant.
Teliast saad asja ära osta, proovid ära ja kui ei tööta saad tagastada. e-poes on ka gramm kallim variant läbiva EL pistikuga aga pole kindel kas see suhtlemise poolest parem on.
Selle toote kommentaarides väidab Telia poolt kasutaja Mari, et:
... ja ZyXel-i elektrivõrguadapterid töötavad erinevate faaside peal.
Väga kindel ma selles ei oleks... _________________ - censored -
Minul on nüüd ligi 3 aastat selline komplekt http://www.tp-link.in/products/details/cat-18_TL-PA6030KIT.html
Proovisin sama faasi peal ja erineva faasi peal... vahet ei ole, kogu minu maja piires jookseb ca 130 Mb/s. _________________ Честных психов можно не лечить...
Kristiine kolmekordses 10 korteriga majas töötab TP-link süsteem sedapsi, et lisaks sellele, et ruuteri juurest jagab üks purk netti sama korteri korrus kõrgemal ja 15m eemal olevasse arvutisse, saab ka 2 korrust allpool elav õde ka oma neti elektrit pidi kenasti kätte.
Võibolla on see loll küsimus, aga näiteks see viimati jutuks olnud TP Link komplekt (TL-PA6030KIT) ja ka näiteks minul huviorbiidis olev TP LINK DHP-701AV - kas neil on mingit vahet kummal pool otsas on ruuter? Mina tahaks anda otse peale otika karpi (seega modemist) kaabli saatjasse ning siis vastuvõtja otsa panna veel ruuteri millega tekitada WIFI võrk.
Sellel on küljes veel nende MIMO tehnoloogia - In addition, MIMO (Multiple In Multiple Out) makes use of all the electrical wiring simultaneously to maximise performance to give you a faster and more stable connection.
Kas on mõtet kulutada see ca 100€ selle peale või ei ole sellel mingit mõtet? Kui asi ei peaks toimima, siis tagasi saan ma anda selle nii Teliast kui ka mis iganes kolmandast kohast ostes, seega see kust ma ostan ei oma mingit tähtsust.
kas neil on mingit vahet kummal pool otsas on ruuter?
Ei ole.
Pole siin saatjat ja vastuvõtjat - arvutivõrk on kahesuunaline nähtus.
Tagasiandmisest 14 päeva jooksul - kas see mitte ainult erakliendile (ehk "tarbijale") ei kehti? Äriühingu puhul vaikimisi tagastusõigust ei ole;
see muidugi ei tähenda, et Telia või kes iganes ei võiks selle võimalusega nõus olla.
Oskab keegi soovitada kumb valik oleks mõislikum.
Elan 4 korrulises kortermajas(13-15a vana.). Korteris on 2 lauaarvutit, üksteisest eraldi toa nurkades, kogu korter on kuskil 50m2.
Algselt mõtlesin, et ostaks 2 võrgukaarti. Leiaks kuskil 20-25 eurot tükk kokku siis 50. Nüüd kuulnud rohkem ka sellest elektrikaablite mööda minevast lahendusest ja kas oleks hoopis mõtet mõelda selle peale? Hetkel tundub, et see tuleks ka olulisemalt kallim - 2 adapterit arvutite jurde ja üks ruuteri. Ei leia, et oleks suurt valikut ka nende osas.
Interneti kiirus on korteri 50mb/s.
Minna lihtsamat/odavamat teed ja lisada võrgukaardid või siis muretseda need adapterid?
Selge siis. Eks see ole rohkem selline katsetamise värk, tegelikult mõlematega võib probleeme tekkida, kõige kindlam oleks ikkagi võrgukaabel vedada. Aga kui peab vaid nende kahe vahel valima, siis mina sinu asemel kasutaks WiFi ühendust. Seal saab probleemide korral kanalit vahetada, elektrivõrgu adapteri mittetoimimise korral (häireallikad võrgus) ei saa praktiliselt midagi teha.
Meeles peab pidama ka seda, et mida rohkem adaptereid ühte võrku paned, seda rohkem kiirus kukub - ribalaius on jagatud ressurss. Oma kogemusest võin öelda, et 3 klientseadmega oli asi veel kasutuskõlblik, aga üldse mitte kiire (lihtsam oli failide liigutamiseks korrust vahetada ja AC wifi otsa ennast pookida).
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.