[Tanel]

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal saatis valitsusele tutvumiseks kiire internetiühenduse ehk nn. viimase miili rajamise analüüsi ja ettepanekud. Analüüs sisaldab nii tehnilisi ja rahalisi võimalusi kui ka ettepanekuid õigusruumi parandamiseks. Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2015-2019 näeb ette interneti kättesaadavuse parandamist eeskätt väiksema elanike arvuga maapiirkondades.

“Analüüs tegi ettepanekud kiire interneti viimase miili rajamiseks. Valguskaabli koju toomisele on soodsamad alternatiivid mobiilne internet ja raadiolink. Viimased kaks lahendust on ka tulevikku vaatavalt perspektiivikamad ning pakuvad kasutajale suuremat mugavust,” sõnas Kristen Michal. “Juhtmega valguskaabli koju toomine on mobiilsetest võimalustest ka kulukam, makstes 360-410 miljonit eurot – võrdlusena, sellise summa eest saaks Tallinn-Tartu maantee lõpuni neljarajaliseks ehitada. Kui aga kasutada erinevate võimaluste kombineeritud lähenemist, on ühendusi võimalik oluliselt soodsamalt rajada,” lisas minister.

Internetiteenuse pakkumiseks igas tarbimiskohas ehk igas majapidamises on vajalik ühenduse olemasolu, kas siis valgus- või vaskkaabli, mobiiltehnoloogia või raadiolingivõrgu näol. Maapiirkondades, kus asustustihedus väiksem ning interneti lõpptarbijaid vähem, on majanduslikult otstarbekam pakkuda mobiilsel tehnoloogial põhinevat kiiret internetti. Hinnanguliselt kuluks kõikidele maamajade piirkondadele (kokku ca 80 000 majapidamist) valguskaabli-põhiste juurdepääsuvõrkude rajamiseks suurusjärgus 360 kuni 410 miljonit eurot. Kui aga kombineerida lahendusi, nii optilist kui ka vaskkaablit ja erinevaid mobiilseid ühendusi, võiks ühenduste loomine riigile maksta hinnanguliselt 200-220 miljonit eurot, ehk pea poole vähem.

Nii Euroopa Liidu kui Eesti enda seadusandluses on mitmeid sätteid, mille muutmisel oleks sidevõrkude (ja ka teiste tehnovõrkude) rajamine soodsam ja kiirem. Näiteks on Riigikogus juba muutmisel ehitusseadustik, mille tulemusena saaks internetikaabli paigaldada paralleelselt elektriliinidega samadele postidele või muule olemasolevale taristule. See aitaks ühenduste loomise kulusid märgatavalt kokku hoida. Sama aitaks teha riigilõivude ja notaritasude alandamine või olemasoleva füüsilise taristu ühine kasutamine ja taristu koos ehitamine, mille seadusemuudatused on samuti Riigikogus töös. Lisaks on olemas näiteks Euroopa Liidu rahadele põhinev Leader meede, mille vahendid sobiksid ka viimase miili ühenduse rajamise toetamiseks.

Allikas: www.mkm.ee

[DigeBeni]

... ikka see õhuühenduse mantra lisaks lollakas võrdlus maantee ehitamisega. Äärmustega võrreldes tunduvad loomuliult kõik muud ideed paremad Liiatiigi ei näe ma põhjust, miks peaks kaaluma üldse ühenduse lausloomist igasse küüni ja taresse, sel pole mingit mõtet. Pigem peaks looma eelkõige võimaluse sinna, kus on selleks selgelt soovi avaldatud. Eriline iroonia on muidugi artikli lõpus, et tegelikult oleks võimalik EL vahenditest abi leida küll, kuid siis ei saaks ju kohalikke monopole nuumata ja otsustajate toetus (loe: meelehea) kaoks ära ...

[woox2k]

Toetan DigeBeni, juttu. Õhuühendus võiks jääda siiski viimaseks lahenduseks piirkondadesse, kus muude lahenduste vastu huvi puudub. Samas üle õhu leviv värk ei peakski olema riigi mure enam, see on odavam ja katab rohkem kliente korraga st. sideoperaatorid arendavad seda juba ise niikuinii omast taskust. Pigem tuleks tõesti keskenduda just kaabliveo odavamaks tegemisele ja ehk isegi survestada veidi kohalikke omavalitsusi elanike soove kuulda võtma. Mitmeid kaablisoovijaid ühes piirkonnas peaks kokku viima ja eest vedama just kohalik omavalitsus kus võiks juba olemas olla asja tundvad ametnikud. Enamus kohtades on praegu olukord selline, kus kohalik omavalitsus ei tea ega tahagi teada mis asi see valguskaabel on ja kuidas see elanikele ja sealt edasi neile endilegi kasu võiks tuua.

[RCC]

ega omaviletsus ei peagi teadma, mis see kaabel on. teine asi, paljud elanikud ka ei soovi seda. ja kolmas asi, isegi kui sa sooviks, siis maal EI OLE laiahaardelist ettevõtet kes sulle a) selle paigaldaks, b) hiljem ka sellel teenust pakuks. mõni ükskik piirkondlik tegija vaid.

[DigeBeni]

... loe kuidas seda kajastust tahes aga igast otsast kisendab ilmselgelt soov ka see viimane miil operaatorite jaoks puhtaks rahaks teha. Kuidas võib valdkonda tundev inimene väita, et õhuühendus on mugavam ja perspektiivsem kui valguskaabel? Püsiühenduse kontekstis kindlasti mitte lõpptarbijale! Valguskaabli puhul ei oska teadus selle tehnoloogia piiregi veel paika panna ja sellest jagub isegi kõige pessimistlikemate prognooside kohaselt aasatakümneteks. Samas, kui õhuühendus vahetab trende ja standardeid nagu aluspesu, mille tulemusena tuleb pidevalt teha kulutusi nii taristusse kui ka kliendiseadmetesse ja otseloomulikult on see kõige piiratum viis interneti tarbimisel üldse. Ma ütleks, et minister peaks sellise avalduse eest lausa tagasi astuma, sest iga vähegi mõistust omav kodanik võiks aru saada, et tegemist pole rahva huvide eest seismisega

[Etz]

[woox2k]

[tahanteada]

[jeesus188]

[Etz]

[indrpo]

Ma pooldan seda järjekordset piirkondlikku projekti nagu Pärnu maakond teeb. Sama tuleks teha üle eesti maapiirkondades, miks mitte ka linnaosades nagu näiteks Nõmme vms. Omavalitsus saaks projekti organiseerida nii koos veevärgi või tänavavalgustusega, miks mitte ka koos elektrileviga.
Pärnu kogub andmed kokku ühenduste soovijatest ja siis planeerib võrgu koos mõistliku hinnaga liitumisega.
Sellel võrgul saavad kõik operaatorid teenust pakkuda ning kliendil on vaba valik.

Küll aga on sealt projektist üks oluline osa puudu, pole mõeldud kaabli järelvalvele ning hooldusele, haldamisele. Kui see mängu tuleb siis on võrgul püsikulud kuid selle maksmist pole kellegi õlgadele pandud. Kas maksja on klient või teenusepakkuja?
Mõlemal juhul tuleb see hiljem kliendi taskust.

ELASA puhul maksavad renti teenusepakkujad mis peaks katma võrgu halduskulud. Praegu seda kliendilt eraldi ei küsita, klient maksab teenuste eest samapalju nii teenusepakkuja kui ELASA kaabli otsas.

[AM1986EST]

Kaabli hooldusest on juba juttu olnud kui süveneksid teemasse. Teenust osutav ettevõte peab pakkuma kliendile teenust tavapärase hinnakirja järgi millest osa makstakse võrgu arendajale.

[jaank]

Isenesest nagu oleks potentsiaali mingi üleriigiline ühistu luua.

[indrpo]

[jaank]

Ikka eraisikute ühistu, mitte mingite kontsernide oma kes EU raha liigutavad sinna kuhu endal tarvis on.

[indrpo]

[RCC]

mtü ja ühisus ei ole mingi võluvits, pärnu digitee projekt on alles PABERIL, millal sealt mõni endale lõpuks neti saab, kes seda teab. elasast võivad kõik võrdselt kiudu rentida, aga enamikele ei tasu see ära (200km tlnst kuhugi lõuna eestisse paari kliendi tarbeks ) ei päde, ega hakkagi pädema. koli aga linna või arenenud riiki.

[KillFrenzy]

woox2k, reaalselt tead ka kedagi kes on interneti pärast linna kolinud? Ükski vdsl ega mobiilne lahendus ei võimaldanud tööd teha?

Ma raiuks enda valguse kirvega pooleks, ja käiks raamatukogus avalikus interneti punktis enne kui koliks kuhugi magala korterisse valguse pärast.

[ott256]

[woox2k]

[DigeBeni]