[Tanel]

Eesti IT- ja sideteenuste ettevõte Unitcom on koostöös Norra telemaatika ja sensortehnoloogia ettevõttega Nordic Automation Systems lõpetanud tehnilised testid Eesti esimese avaliku üleriigilise asjade interneti võrgu NORAnet käivitamiseks.

Võrk avatakse klientidele kommertskasutuseks 5. oktoobril. Alguse saab uus ajastu Eesti IKT-turul, kus lisaks inimestele saavad internetivõrguga ja omavahel iseseisvalt turvalises ühenduses olema ka erinevad seadmed, süsteemid ja rakendused paljudes eluvaldkondades – tervishoius, põllumajanduses, transpordis ja logistikas, kommunaalteenustes, tööstuses ja ehituses, kodumajapidamistes ja mujal.

Loe edasi: http://tehnika.postimees.ee/3825789/eesti-esimene-avalik-asjade-interneti-vork-on-valmis-kommertskasutuseks

Vaata ka: http://www.nasys.no/

[ummiq]

Oskab keegi inimkeeli selgitada, millega on tegemist? Mis asi on asjade internet ja kuhu ja miks neid sensoreid on vaja paigaldada?
Erinevate artiklite põhjal saan aru, et need on à la veenäidikute sees olevad jullad, mis traadita ühenduse kaudu infot edastavad?
Suht piinlik- mitte essugi aru ei saa, millega tegu ja miks seda vaja on...

[LKits]

Kas sinule meeldib iga kuu elektrinäitu manuaalselt edastada?

[-vodafone-]

Veel üks NAS juures....

[mahno]

Jah, see pole see IoT, kuhu sa oma NASi ja lambipirni ja külmkapi paned.

[ummiq]

[LKits]

Kõik need seadmed, mida sind ümbritsevad teenusepakkujad kasutusele võtavad.

Kui tahavad, võivad sulle pakkuda kaugloetavad veenäidikut.
Kui tahavad, võivad pakkuda kaugloetavad temperatuurinäidikut.

Kui olen asjast õigesti aru saanud, siis arendati välja süsteem ettevõtetele, et nad saaksid kaugloetavaid seadmeid pakkuda.

[gemini]

[tonis12]

Asjade internet. Mis see on ? Õlu ilmselt on ka asi - keegi ei saa vastupidist väita. No ja kui külmik on interneti suuteline, siis kapp saab sensorite abil aru, et õllekogused pole kapis päris need, mis olema peaksid. Automaatselt tellitakse kusagilt laost puuduv kogus juurde, ilma, et lõpptarbija, ehk õllejooja selleks ennast kuigivõrd pingutama peaks. Muidugi raha peab ikka olema, ega õlu ilma rahata iseenesest sinna kappi ei ilmu. No umbes nii need asjad käivad

[ummiq]

Viimaste vastustega sain selgemaks enda jaoks, millega tegu. Ma tänan!

[LKits]

Enamvähem.

Igal juhul oleks ju meeldiv, kui ettevõttes on näiteks joogivee masin (see ~17L paagiga), kohvimasin, mõlemal küljes andurid ning IoT teenus ja automaatselt edastatakse info, kui miski tühjaks saanud ning vajab täiendamist. Ei pea telefonigi kätte võtma, kui paak tühi.

Mulle iseenesest sellised asjad meeldivad, sest minu silmis on selle nimi areng. Ehk ei pea tegelema kiviaegsete tegevustega ja saab tegeleda millegi targemaga (iseasi, kas ka "ülejäänud" aega targemalt kasutatakse).

[gemini]

ummiq, toon sulle veel näited reaalelu kasutusvaldkondadest:
1) Niiskusandur - paned IoT niiskusanduri näiteks vannitoa põrandale ja elutoa diivani taha põrandale. Kui juhtub uputus siis saad kohe sensoritelt häire et anduri asukohas on vesi.
2) Liikumisandur - paned näiteks sellise anduri külmkapi ukse sisse ja programmeerid selle nii et kella 23.00-07.00 vahel külmkapi ust avades saad signaali - keegi patustab öösel toiduga
Ja nii edasi - kasutusvaldkondi on lõputult. Sinu fantaasia on piiriks ainult

[jägaja]

gemini, sinu toodud näited on juba aastakümneid olnud võimalikud ja internetti, nagu inimesed seda tõlgendavad, ei ole niiskus- ja liikumisanduri toimimiseks ja infoedastuseks otseselt vaja.

[zaitz]

Põhiline point on vist siiski sõnaühenditel "low power" ja "wireless". Ehk siis igasugu andureid saad võrku ühendada ka täna, abiks GSM/3G aga kui sul pole vooluvõrku ? Teatavasti on GSM moodulid suhteliselt voolujanused.
LoRaNetti ühenduvad andurid peavad vist aku toitelt aga väga pikalt, kui pikalt, seda pole täpsemalt uurinud

[Tanel]

NATAS999, miks hated ja lahmid, kui pole tehnoloogiaga ja võimalustega kursis?
Selline suhtumine küll HV kasutajale au ei tee.

NAS esindaja lubas lähipäevil anda küsimused teie vastustele ja selgitada tehnoloogia põhimõtet.
Kasutaja on tal juba igatahes registreeritud.

[Draqula]

Intelligentsed, suhtlevad masinad on Industry 4.0 ehk neljanda tööstusrevolutsiooni põhiline alus.
(Meenutuseks: 1. oli 19. sajandi industrialiseerimine, 2. oli elektrifitseerimine, 3. oli digitaliseerimine, robotiseeritud tootmisliinid)

Sa paned masina tööle ja masin saab hakkama ilma, et inimene käiks "kätt hoidmas" (vähemalt normaaloludes), masin tellib endale ise vajadusel hoolduse (ei passi tehnik kohal, kuupalk jooksmas) ja suhtleb ahelas eelneva ja järgmise masinaga.

Antud uus võrk lahendab masinatevahelise suhtluse osa kulu- ja eelkõige vooluefektiivselt.

[Tanel]

Siit näete NAS pakutavaid tooteid http://www.nasys.no/

Mitmed välismaised suurkorporatsioonid on väga huvitatud nendest lahendustest.

[Mnator]

[jägaja]

[tahanteada]

[NATAS999]

[LKits]

Kui see "komputerifitseeritud" seade minu elu lihtsamaks teeb, siis igati oodatud

[Tanel]

See vist ikka rohkem tööstusautomaatikale mõeldud.

[Draqula]

[jägaja]

[DVDRW]

2$-ga saab asju Wifisse visata kui ise nokitseda

[jnt]

[lehm2]

[mahno]

Wifi pole tasuta, wifi peab sinu asukohas X asuva sensorini ulatuma, wifi on suht voolujanune ja samas ebaturvaline...

GSM on vahva, aga jällegi pole ta tasuta ja voolujanune on ta ka. Ja põhineb suht arhailisel tehnoloogial.

Siin on ikkagi mõeldud äriettevõtteid, kes antud võrgu pealt hakkaks teenuseid pakkuma. Ja kui su teenuste skoop on automaatika, siis viimane, mida sa tahad teha, on igale poole hakata wifi levialasid tekitama ja neid haldama. Siis on ju ideaalne, kui sul on kasutada häirekindel ja stabiilne kõikjaleleviv taristu. Pealegi 2,4GHz leviala on juba häireid ja seadmeid nii täis, et selle kasutamine on kohati probleem.

[Tanel]

mahno,

[netmaster]

[NATAS999]

netmaster, no enne oligi kaugloetav elektri- või vee- või soojamõõtja, nüüd asja nimi asjade internet ja see on innovatsionaalne, sest nii on.

[NAS]

LoRaWAN töötab 868MHz sagedusalas. Igale tänavale, kortermajja jne ei ole vajadust tugijaama paigutada, kuna antud võrgu "link budget" on väga hea. Tiheasustuses on levi mitmeid kilomeetreid ning maapiirkondades reaalselt kuni 15km. WiFi võrguga ei saa antud tehnoloogiat kindaslti võrrelda, lähim analoog on mobiilsidevõrk. Mobiilside kasutades aga ei ole võimalik nii madala energiatarbega ühendusi luua, ka mitte LTE-M ega NB-IoT tehnoloogiaid kasutades. LoRaWAN on ka avalik standard, mis tagab ühilduvuse erinevate tootjate seadmete vahel.

[LKits]

Mis turvameetmed kasutusel? Mis takistab suvalisel kodanikul ühendamast sinna sagedusse, kasutades teie IoT protokolle ning tekitada kaost?

[NAS]

[netmaster]

[LKits]

Mis krüptot andmesideühenduses kasutate?
Eeldan, et autoriseeritud seadmetel on mingisugused unikaalsed identifikaatorid - mis takistab ründajal neid "spoofida"?
Kas seadmetel on peal "geolukud" ehk ei saa kasutada Norras registreeritud seadet Eestis ilma, et ümber registreeritaks?

[NAS]

[netmaster]

[NAS]

[netmaster]

[NAS]

Omavahel ei suhtle, iga tugijaam on internetti ühendatud, see aga ei tähenda, et iga tugijaama all peab olema netiühendus. Mõnedel juhtudel saavad tugijaamad ühendust jagada raadiolinkide kaudu kui selleks vajadus peaks tekkima.

[netmaster]

[NAS]

Võrgu ülalpidamiskulud ei ole kindlasti foorumi teema ja selle pärast muretsema ei pea. Unitcomil on üle-eestiline IT infrastruktuur mis toetab ka NORAnet'i võrku. Kindlasti ei ole tegemist ebatöökindlama sidevõrguga kui seda on tänapäevased mobiilivõrgud.

[netmaster]

[NAS]

Tegemist ei ole ülisalajase projektiga. Ametlik avamine on 5. oktoobril ja siis on avalik info kõigile kättesaadav.

[mahno]

Netmaster, miks sa niiviisi lahmid? "meeletult kallis ja ebatöökindel" ei ole midagi konkreetset ja mõõdetavat. Või mismoodi sulle seda töökindlust siin foorumis esitama peaks? Mingi SLA protsendiga?

Teine asi on see, et kui nüüd kitsalt mingitest näitudest rääkida, siis ei pea näidikule võrk pidevalt saadaval olema. Esiteks ei saadeta näite pidevalt, vaid perioodiliselt, teiseks suudab mõõtja mingi koguse näite puhverdada ja tagantjärele saata, kolmandaks on nendes ühendusprotokollides ühenduse ebakindluse peale mõeldud ja näitu saadetakse mitu korda. Kui su mõõtmine käib üle laivõrgu saadetavate impulsside loendamisega...well, see lahendus ei tööta normaalselt isegi koduwifis

Üks näide "meeletult kallitest" IT projektidest on see, kui põhjendamatult teenuse SLA üles aetakse.

[Tanel]

Hetkel Kuku raadios räägitakse asjast.

[H_K]

Ka minu ettekujutus asjade internetist olnud natuke teine, kui seda on antud ärilise eesmärgiga püsti pandud lahendus. Senini olen asjade interneti põhimõttest aru saanud lihtsalt, et aina enam asju on tulevikus võimelised end internetis nähtavaks tegema ja seeläbi võrgustunult saab neile panna ülesandeid mida senini ei saanud. Täpselt nii, et iga lambipirn, triikraud, taskulamp, fotokas, telefon, rahakott, kasvõi seksilelu karjub eetrisse - olen olemas, ja iga "tark asi" saadab edasi ka teiste tarkade infot, ehk võrk ei ole tsentraalne kus kõik jupid ühenduvad a'la mobiilivõrgu põhimõttel ühe masti külge, vaid asjad ise kannavad-pikendavad võrku edasi, mis ei välista kuskile auku ainult pikendaja lisamist. Nii oleks võimalik, et asjad võivad teiste asjade infot ka salvestada, a'la sinu auto või telefon jätab meelde, et kuskil karuperses üks veemõõtja ütles näidu ja soojuspump teatas hooldusaja kättejõudmisest, ning telefon annab selle info interneti olemasolul kohe edasi ja auto alles siis, kui jõuab kuskile levialasse. Teatud seadmed ei eelda ju info edastamise vajadust reaalajas, vaid midagi ei juhtu, kui info liigub edasi viitega.
See kuidas sellises võrgus asju süstematiseeritakse ja eeliseid ära kasutatakse on juba omaette teema.
Selline asjade internet on ju väiksematel skaaladel kogu aeg arenenud,alates arvutitest, kus plug&play on ju põhimõtteliselt sama, lisad mingi seadme "võrku" karjub see välja - olen olemas ja süsteem oskab ise selle kasutusele võtta, olgu tegemist lokaalses võrgus mõne võrguseadmega või lihtsalt arvuti külge ühendatud printeri või muu seadmega. Vanemad arvutikasutajad mäletavad aegu, kus mingi seadme installimisel ei piisanud ainult draiverist vaid tuli ka eraldi port-ressurss arvutis ette anda - areng on olnud kogu aeg, lihtsalt nüüd sama asi laieneb veelgi.

Antud reklaamitud asjade internet ei erine ju oma olemuses suvalisest ISP-ist, mis pakub oma võrku neile kes tingimustega nõustuvad ja maksavad.
Minu nägemuses päris asjade internet oleks eelpoolkirjeldatu, kus keskne võrk-maksmine puudub ja asjad ise suhtlevad ja kannavad infot edasi, kuni mingi teenusepakkuja süsteem või minu kodune süsteem asjade hulgast leiab "oma" identifikaatoriga asjad, mille infoga siis midagi teeb või saadab tagasisidet.
Aga muidugi võib mu nägemus olla vildakas, idealiseeritud ning sügavalt ekslik.

[netmaster]