Kvantarvuti on ikka täiesti tavaline arvutusmasin, mis teeb ainult seda, mida tal kästakse. Kvantarvuti ei tee midagi üleloomulikku. Kõiki kvantarvuti funktsioone on võimalik tavalise arvutiga täita, iseasi, millise ajakuluga. Unistus sellest et mingil hetkel oskab inimene käskida masinal intelligentne olla on savijalgadel ja sellel ei ole praktiliselt midagi pistmist arvutusvõimsusega või arvuti tööpõhimõttega.
Tehisintellekti alal täielik võhik, kuid see biti näide on hea.
Kui sellesse ahelasse lisada juurde tagasiside ahel siis peaks väljund olema õppimisvõimeline. Ainult et see tagasiside ahel ise on momendil utoopiliste omadustega. Kui tagasiside ahel on flashitav siis hoidku jumal meid tulevikus.
Sa kirjeldad suures jaos nt "flip-flop" mälubitti. Väga lihtsustatult arvutite RAM'i. See on juba olemas... _________________ Seisab keldris vana 386-486-Pentium1? Räägime! Ehk saan vanakesele uue elu anda.
Vaata siia, äkki müün midagi põnevat -> https://www.osta.ee/index.php?fuseaction=listing.seller&q[seller]=jnt
JAH, seda küll. Kuid intellekti eriline õppimisvõime sellest tulenebki, et mälubit on tagasisidestatud, st. ta on iseennast modifitseeriv, ehk ta otsustab ise kas laseb sisu üle kirjutada või mitte.
Kvantarvuti ei ole midagi muud kui kasutatakse mälus hoidmiseks kvantarve ja kvantarvudel endil ei ole vaheasendeid. Kvantarvudest endist ei tulene tehisintellekti. Küll aga võimaldab kvantarvud kiireid andmetöötluskiiruseid ja suuri mälusalvestusmahte.
Ka uusi viise probleemide lahendamiseks peab suutma tekitada.
A'la tule süütamine:
Klassikaline viis on kasutada tikku näiteks, aga intellekt avastab/proovib, et ehk saaks ka sädemega elektrist ilma eelneva infota, et selline viis võimalik on.
kalvis, sinu arvuti teeb täpselt sinu kirjeldatut pidevalt. Mälu olemasolu ja võime mälust bitte lugeda (ja neid bitte kasutada töös) ei muuda asja intelligentseks ega lahenda reaalse tehisintellekti saavutamise probleeme... _________________ Seisab keldris vana 386-486-Pentium1? Räägime! Ehk saan vanakesele uue elu anda.
Vaata siia, äkki müün midagi põnevat -> https://www.osta.ee/index.php?fuseaction=listing.seller&q[seller]=jnt
Ka uusi viise probleemide lahendamiseks peab suutma tekitada.
A'la tule süütamine:
Klassikaline viis on kasutada tikku näiteks, aga intellekt avastab/proovib, et ehk saaks ka sädemega elektrist ilma eelneva infota, et selline viis võimalik on.
See tule süütamise näide on huvitav.
Mis arvad kaua läks aega enne, kui intelligentne inimene tuli selle peale, kuidas süüdata tuld?
Tänapäevased tule süütamise meetodid tulenevad eelteadmistest. Ja ma ei räägi siinkohal konkreetselt meetoditest, vaid näiteks ka lisainfost, mida on võimalik välja lugeda kõrvalistest isikutest, kui toimub näiteks tule süütamise protsess.
Kui kõrvaline isik seisab su juures ning sa proovid tulesüütamise meetodit, millest sina ei ole teadlik, aga tema on, siis vägagi kindlalt on võimalik välja lugeda tema kehakeelest, näoilmetest, kas oled õigel teel või mitte.
See tule näide on selles osas huvitav, et inimene mingil hetkel sai aru, et tuli on hea asi. Ja miks? Sest inimesel on eneseteadvus, ta suudab ennast maailma kontekstis tajuda ja enda huvidest lähtuda. Sealt edasi on ise tule süütamine põhimõtteliselt ainult trial and error meetod.
Arvutid sellist asja ei oska ja tõenäoliselt ei hakkagi kunagi oskama, kuna eneseteadvuse matemaatiline mudel (isegi kui eeldada, et see on üldse võimalik) pole ikkagi mitte midagi muud, kui mudel, mitte reaalsus. Turingi masina töö põhineb sajaprotsendiliselt matemaatilistel mudelitel, mis omavad seost reaalse maailmaga ainult läbi inimmõistuse vahenduse.
Inimene sai aru, et teised loomad kardavad tuld ning lisaks saab lahtise tule peal küpsetada liha, mille seedimine on lihtsam/vaevatum.
Selle läbi tehti omad järeldused - tuli on hea.
Arvuti suudaks samamoodi teha erinevaid järeldusi eneseeksistentsi säilitamise, optimeerimise ajendil, sest seda just inimesed lahtise tule kasutuselevõtmise juures jälgisid.
Tegu ja tagajärg.
Paned lõkke põlema - kiskjad ei tule lähedale.
Küpsetad toidu lõkkel - seedimine korras.
Järelikult on vaja leida meetod, kuidas tuld tekitada/luua.
Arvuti suudaks samamoodi teha erinevaid järeldusi eneseeksistentsi säilitamise, optimeerimise ajendil, sest seda just inimesed lahtise tule kasutuselevõtmise juures jälgisid.
Arvuti ei taju enese eksistentsi ja nagu ma juba kirjutasin - on väga-väga ebatõenäoline, et see üldse võiks võimalik olla. Tohutu rumalus on teha arvutustehnika võimsuse ajaloolisel kasvul baseeruvaid ennustusi, millal see teoks võiks saada (nagu paljud AI doomsday kuulutajad luuletavad).
Et arvuti ei suuda hinnata näiteks seda, kui serveripark põlema süttib, ära upub, siis arvutisüsteemid lõpetavad töötamise? Või mida sa mõtlesid selle all?
Kui me teaks, milline peaks olema tarkvara, oleks meil juba AI olemas... Olgu või aeglasem, aga meil oleks selline intelligents olemas. Mingid masinad uhavad 10a kuskil nurgas ja "kasvavad" 1a lapsega võrdseks. Kus need arvutid on?
Probleem ei ole otseselt rauas, vaid selles, et meil pole (täna) "valemit" inimese intelligentsi modelleerimiseks. (Kui see oleks olemas, siis loomulikult võivad teatud nõudes sealt tekkida mingitlaadi spetsiaalse raua suhtes.) _________________ Seisab keldris vana 386-486-Pentium1? Räägime! Ehk saan vanakesele uue elu anda.
Vaata siia, äkki müün midagi põnevat -> https://www.osta.ee/index.php?fuseaction=listing.seller&q[seller]=jnt
jnt, nõus, meil ei ole võimekust luua taolisi algoritme, mis muutuksid ajas vastavalt uue informatsiooni saamisele.
Jätkuvalt - inimene praeguses olekus on tekkinud (või tekitatud universumi erinevate olukordade tagajärgedel) miljonite aastate pikkuse protsessi tagajärjel.
LKits, kas just üks-ühele nii kõrvutada neid arenguid, kuid nõus. Loodusel on päris korralik edumaa.
Lihtsalt me arvuteid ehitades tegeleme juhitud evolutsiooniga, kui nii võib väljendada. Looduslik valik toimub trial & error meetodil suhteliselt suvaliste muteerumiste abil.
Ükspäev suudame "teadvuse" lahti mõtestada matemaatikasse, vot siis tekib see "singulaarsus" tehnoloogiliselt. _________________ Seisab keldris vana 386-486-Pentium1? Räägime! Ehk saan vanakesele uue elu anda.
Vaata siia, äkki müün midagi põnevat -> https://www.osta.ee/index.php?fuseaction=listing.seller&q[seller]=jnt
Et arvuti ei suuda hinnata näiteks seda, kui serveripark põlema süttib, ära upub, siis arvutisüsteemid lõpetavad töötamise? Või mida sa mõtlesid selle all?
Arvuti ei suuda üldse mitte midagi hinnata. Arvuti jaoks pole maailma olemas ega saagi olema. Kõik, mida arvuti teeb, omab mõtet ainult läbi inimese intellekti. Inimene loob matemaatilise mudeli mida masin järgib, andmaks väljundi, mis oma olemuselt on arvutus paberil. Vast ei hakka keegi targutama, et pastakas ja paberitükk, mille peal liitmistehe sooritatud, on tehisintellekt või võiks selleks kuidagi iseenesest saada. Ometi räägivad täiskasvanud inimesed seda rumalust arvutite kohta. See viga tulenebki otseselt inimmõistuse kui arvutusmasina ebatõesest metafoorist, mis üle poole sajandi on teadust pidurdanud.
Inimene sai aru, et teised loomad kardavad tuld ning lisaks saab lahtise tule peal küpsetada liha, mille seedimine on lihtsam/vaevatum.
Selle läbi tehti omad järeldused - tuli on hea.
Kuidas inimene teadis liha tulle pista? Kogemata kukkus? Välk lõi lehmakarja sisse? _________________ People have been calling for a month and we've been sold out for a week or so.
Inimene sai aru, et teised loomad kardavad tuld ning lisaks saab lahtise tule peal küpsetada liha, mille seedimine on lihtsam/vaevatum.
Selle läbi tehti omad järeldused - tuli on hea.
Kuidas inimene teadis liha tulle pista? Kogemata kukkus? Välk lõi lehmakarja sisse?
Tõenäoliselt, jah.
Miks muidu kõik see algeline areng, näiteks töövahendite kasutuselevõtt, nii aeglane oli?
Esiteks, info ei liikunud ning teiseks, info talletamine oli puudulik, sest toimus vägagi suure tõenäosusega infokadu.
Hetkeprobleem AI loomisel ongi see, et saada see programm iseennast täiendama. Kui see ära käib ja programm suudab ise järeldusi ning arendusi teha, siis edasine areng on puhtalt arvutusressursi taga kinni ja sellest ilmselt puudust ei tule. Lisaks tuleb arvestada sellega, kui inimene suudab teisele inimesele tarkust üliaeglaselt edasi anda, siis arvutist arvutisse käib see info ikka arulagedalt kiirelt. Iga arvuti ei pea uuesti õppima seda, mille eelmine on juba selgeks saanud.
Tule näitel saaks edasi arvestada ilmselt sellega, et järeldusi saab füüsikareeglite järgi teha. Elekter on vool + pinge. Voolu materjalist läbi surumine tõstab temperatuuri, temperatuuri piisavas koguses tõstmine viib süttimiseni jne.
Reaalselt AI'ks saab nimetada siis, kui ta suudab ka ise neid füüsikareegleid avastada ja neid siis ka ära kasutada enda kasuks.
Hetkeprobleem AI loomisel ongi see, et saada see programm iseennast täiendama. Kui see ära käib ja programm suudab ise järeldusi ning arendusi teha, siis edasine areng on puhtalt arvutusressursi taga kinni ja sellest ilmselt puudust ei tule.
See pole hetkeprobleem vaid põhimõtteline barjäär, millel ei ole mingit ajamääratlust küljes, et "homme käib ära". See ei pruugi mitte kunagi õnnestuda. Arvutite areng toob kaasa selle, et programmid suudavad kiiresti kasutada üha suuremaid andmehulki, kasutada aina kiiremini ja edukamalt sisendseadmete infot programmi töö suunamisel ning sellest tulenevalt teha üha paremini asju, mida inimesed ise ei taha/viitsi teha või mille jaoks meie füüsilised eeldused jäävad arvuti võimalustele alla. Lihtsustades võib selliseid programme AIks nimetada (hetkel on hea näide isesõitev auto), kuid fakt on see, et kuna sellistel programmidel ei ole ega tule eneseteadvust, pole see päriselt intelligents ja areng edasi on võimalik ainult tänu inimese panusele. AI on ja tõenäoliselt jääbki filosoofiliseks probleemiks.
Hetkeprobleem AI loomisel ongi see, et saada see programm iseennast täiendama. Kui see ära käib ja programm suudab ise järeldusi ning arendusi teha, siis edasine areng on puhtalt arvutusressursi taga kinni ja sellest ilmselt puudust ei tule.
See pole hetkeprobleem vaid põhimõtteline barjäär, millel ei ole mingit ajamääratlust küljes, et "homme käib ära". See ei pruugi mitte kunagi õnnestuda. Arvutite areng toob kaasa selle, et programmid suudavad kiiresti kasutada üha suuremaid andmehulki, kasutada aina kiiremini ja edukamalt sisendseadmete infot programmi töö suunamisel ning sellest tulenevalt teha üha paremini asju, mida inimesed ise ei taha/viitsi teha või mille jaoks meie füüsilised eeldused jäävad arvuti võimalustele alla. Lihtsustades võib selliseid programme AIks nimetada (hetkel on hea näide isesõitev auto), kuid fakt on see, et kuna sellistel programmidel ei ole ega tule eneseteadvust, pole see päriselt intelligents ja areng edasi on võimalik ainult tänu inimese panusele. AI on ja tõenäoliselt jääbki filosoofiliseks probleemiks.
Kogu internetis leiduva info andmetöötluse käigus, mida ükski inimene never ei suudaks elu jooksul läbi teha, võib hea arvuti ikka ära teha...
Selle põhjal võiks igasuguseid seoseid sensoritest tuleva info kohta tegema hakata. Näiteks arvuti "nägemisevõime" peaks peale VR revolutsiooni oluliselt paranema. Ja kui meil tublid teadlased peale kasvavad ja vanadega edasi töötavad, siis istume varsti suu ammuli, et milleks masinad võimelised on.
Üks tita kasvab igatahes:
http://thecreatorsproject.vice.com/blog/baby-x-the-intelligent-toddler-simulation-is-getting-smarter-every-day
Kui ta aga väga paljudel inimestel ümber pea olevate sensorite data lives ära saab "õppida" vastavalt inimeste õppimisvõimele (ja need teadmised omavahel summeerides) siis võib sealt väga huvitavaid ülmefilme tulla inimeste "tuleviku" osas... Sealt edasi on esialgu inimestel ise paar tulevikku valida, kuid lõpuks on masintulevik ja Terminator 6.
Minuarust võiks Eesti e-riigile kohaselt juba sel hooajal e-presidendi peale minna, muidugi võiks seda AI-d maailma tipp arendada, mitte TTÜ teadlased...
Huvitav oleks näha mis otsuse e-president eesti meediat, riigiarhiivi ja kogu e-riiki läbi kammides praeguste parlamendiliikmete ametissesobivuse kohta ütleks?
R A T kirjutas:
Milleks tavalise biti juures peatuda?
"Kuna klassikaline protsessor võib igal ajahetkel olla täpselt ühes seisus, (Diraci tähis), siis kvantprotsessor iga ajahetkel on ühel ajal kõikides baasisseisundites ja igas seisundis ...
Seda kvantseisundit nimetatakse kvantsuperpositsiooniks..."
Kogu selle AI teema taga on liiga palju asju, mis meie väikestesse peadesse veel ei mahu... kuid äkki arvutid suudavad selle meile selgeks teha mingi hetk...
Kui nüüd kvantarvutite juurde tulla, siis ma olen enam kui kindel, et seal luuavarrest tuleb veel pauk ja antud seadmeid õpitakse uutmoodi kasutama.
Masinad on juba praegu igasugu imeasjadeks võimelised ja tulevikus veel rohkem. See ei muuda olukorda, et ehtsat AI-d ei ole olemas ja tõenäoliselt ei saagi olema.
See mingi "tita", mis seal kasvab, on arvutiprogramm, kalkulaator, millele on ette nähtud algoritmilised reeglid sisendi manipuleerimiseks ja mille mitte ükski "emotsioon" või "uus oskus" ei ole midagi sellist, mida programmeerija poleks algoritmis ette näinud. Eriti tüüpiline näide sellest, kuidas aju ja programm omavahel segamini aetakse ja üht teises tuimalt modelleerida üritatakse. Kvantarvutitest ei tule ka mitte mingit pauku, kuna kvantarvuti on täpselt samasugune matemaatiliste mudelite abil töötav "paber ja pastakas" nagu iga teinegi arvuti. Inimese aju on reaalne nähtus, arvutis toimuv on simulatsioon. Arvuti, milles nähakse simulatsioonina ette näiteks dopamiini mõju, ei tunne mitte midagi, ta saab lihtsalt uue sisendi, mille tagajärjel saab arvutada uue väljundi - jällegi täpselt programmeerija suva järgi.
Üsna reaalne asi on näiteks kõigi lihtsas rakus toimuvate protsesside simulatsioon arvutis - sünnist surmani. Lihtne küsimus - kas see on elu? Ja lihtne vastus - ei.
Lugemist - http://www.zmescience.com/medicine/genetic/computer-model-simulation-bacteria-31243/
Kõige lihtsamalt öeldes on arvuti ja sellel töötav tarkvara masin, mis täidab etteantud käske täpselt nii nagu programmis ette on kirjutatud. On võimalik loomulikult kirjutada ka progammi, mis on ise võimeline mingite etteantud parameetrite järgi uut (endast lihtsamat) programmi kirjutama, aga ka see on ainult etteantud käskude täitmine. Ja neid võib niiviisi matrjoškana üksteise sisse laduda hulganisti, aga mitte kusagilt ei muutu see matrjoška intelligentseks, võta endale ise uusi ülesandeid ega oska kirjutada ridagi mingisugust algoritmi, mida programmeerijad otseselt või kaudselt ette pole andnud. Ma ei kujuta ette ka programmi, mis endast keerulisemat programmi oleks võimeline kirjutama. Ka kõik need "intelligentsed" tarkvarajupid teevad ju ainult seda mida neil kästud on teha.
AI peaks olema ise võimeline endale ülesandeid võtma, eesmärke püstitama ja neid täitma. Täiesti iseseisvalt, inimesest, programmeerija poolt ette antud parameetritest sõltumatult. Selline asi on programmeerimise seisukohalt mõeldamatu. Kui programm ei tee täpselt seda mida tal on kästud või hakkab tegema midagi mida tal pole kästud teha, siis on see programm vigaselt koostatud, mitte intelligentne.
Seega olen seisukohal, et AI-d ei ole meie praeguste teadmiste põhjal võimalik sünteesida, programmeerida. AI ei ole programm, tarkvara. See peab ise tekkima mingis struktuuris, mingis süsteemis. See struktuur võib ise küll olla programm, virtuaalne "aju".
Kõige enam potentsiaali AI arendamiseks oleks, kui suudetaks modelleerida käputäie roti ajurakkude elutegevust Petri tassis, nagu selles katses, kus nende ajurakkude tegevust vaadeldi ja õppimisvõimet katsetati. Siis võiks sellel emulaatoril juba olla mingisugust potentsiaali. Et kui need virtuaalsed rakud töötaksid samamoodi ja moodustaksid õppimisvõimelise struktuuri. Aga ma pole kuulnud, et midagi sarnast virtuaalselt teha suudetaks. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.