26.08.2016 18:53:28
Kristjan Korjus Metsaülikoolis: tehisintellekt puudutab meid kõiki varsti ja võimsalt
Matemaatik ja robootika edendaja Kristjan Korjus kõneles Metsaülikoolis tehisintellekti arengust ja selle mõjust inimesele, rõhutades, et lühikeses perspektiivis on inimeste ootus nii tarkvara kui riistvara arengule liiga suur, pikas perspektiivis aga alahindame tehnoloogia võimalikku mõju.
„Tähtis on teada, mida tehisintellekti arendamine endaga kaasa tuua võib. Kui selle mõjud on sellised, nagu ennustatakse, puudutab see igaüht ja palju võimsamini, kui oskame seda täna ette kujutada. Inimene olemine seisneb mõtlemises ja mõtestatud liikumises. Kui suudame neid asju tehislikult teha, on see kõige tähtsam teema, mis inimkonda järgmise poole sajandi jooksul ees ootab,“ rääkis Korjus.
No seda tehisintelligentsi ei näe inimesed küll enne kui mingi a 100, veel tõenäolisemalt a 1000 aasta pärast.
Täpselt sama juttu mida nüüd need evangelistid ajavad, rääkisid evangelsitud juba eelmise sajandi 70-tel ja 80-tel aastatel ning igal lapsel oli toolal kodus olemas "kõndiv - piiksuv" seade ja mis kandis nime robot...
On kaks asja mida need Tehisintelligentsi-fännid ning -evangelistid ära unustavad:
1. see seade - robot - nimetage kuidas tahate - ei tee ilma inimese poolt kirjutatud koodita mitte kui midagi. Ja mida targemad on koodi kirjutajad, seda targem tuleb ka see masin aga tema pole kohe mitte seda koodi kirjutanud.
Kui sellest masinast kood välja võtta, siis ei tee see masin mitte kui midagi enam. Ta ei oska kirjutada silpigi koodi....
2. puuduvad autonoomsed toiteallikad, kui aku tühjaks saab, on taas seina ääres üks kasutu kast....
Juba aastal 1979 laulis ansambel Teach-In laulu "The Robot" ning selle laulu sees on kuldsed sõnad:
"Minu sõbra sees on aatomipatareid"....
atomic batteries will keep him fine
No seda tehisintelligentsi ei näe inimesed küll enne kui mingi a 100, veel tõenäolisemalt a 1000 aasta pärast.
Täpselt sama juttu mida nüüd need evangelistid ajavad, rääkisid evangelsitud juba eelmise sajandi 70-tel ja 80-tel aastatel ning igal lapsel oli toolal kodus olemas "kõndiv - piiksuv" seade ja mis kandis nime robot...
On kaks asja mida need Tehisintelligentsi-fännid ning -evangelistid ära unustavad:
1. see seade - robot - nimetage kuidas tahate - ei tee ilma inimese poolt kirjutatud koodita mitte kui midagi. Ja mida targemad on koodi kirjutajad, seda targem tuleb ka see masin aga tema pole kohe mitte seda koodi kirjutanud.
Kui sellest masinast kood välja võtta, siis ei tee see masin mitte kui midagi enam. Ta ei oska kirjutada silpigi koodi....
2. puuduvad autonoomsed toiteallikad, kui aku tühjaks saab, on taas seina ääres üks kasutu kast....
Juba aastal 1979 laulis ansambel Teach-In laulu "The Robot" ning selle laulu sees on kuldsed sõnad
Sul on suhteliselt piiratud ja sterotüüpne arusaam nö tehisintelektist. Kes kirjutas inimese eneseteadvuse koodi?
Ma olen juba pikemat aega arvamusel, et tehisintelekti loomine/tekkimine on evolutsiooni järgmine suur hüpe/aste/areng. AI tuleb nii või naa iseasi on see kas mina seda näen või tunnetan aga tuleb kindlasti. _________________ Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid.
Tsiteeriks ühe võõrkeelse raamatu sissejuhatust...kellele pakub huvi, saab lähemalt ise edasi otsida
Spoiler
All human beings, all persons who reach adulthood in the world today are programmed biocomputers. None of us
can escape our own nature as programmable entities. Literally, each of us may be our programs, nothing more,
nothing less.
Despite the great varieties of programs available, most of us have a limited set of programs. Some of these are built
in. In the simpler forms of life the programs were mostly built in from genetic codes to fully formed adultly reprodu-
cing organisms. The patterns of function, of actionreaction were determined by necessities of survival, of adaptation
to slow environmental changes and of passing on the code to descendants.
Eventually the cerebral cortex appeared as an expanding new highlevel computer controlling the structurally lower
levels of the nervous system, the lower builtin programs. For the first time learning and its faster adaptation to a
rapidly changing environment began to appear. Further, as this new cortex expanded over several millions of years,
a critical size cortex was reached. At this level of structure, a new capability emerged: learning to learn.
-John C. Lilly. M.D.
Raamatu enda nimi on Programming and Metaprogramming in the Human Biocomputer.
Autori ühte leiutist saab isegi Tallinnas proovida Kino Kosmose kandis...
No ei usu mina, et tehisintellekt lähiajal midagi oluliselt muutma hakkab. Õppivad algoritmid muutuvad targemaks ning kui kunagi "robotid võtavad üle enamuse töödest" on see pigem positiivne areng. Aga tõeline tehisintellekt see pole.. Kui mõelda aga sellele missugune tehnoloogiline areng maailma võimsalt muutma hakkab, siis selleks võib olla Genetic engineering, mis viimastel aastatel on väga kiiresti edasi arenenud.
AI on juba praegu olemas, see on lihtsalt erinevas vormis ja astmes. Igasugune programm mis iganes seadmes juhul kui ta suudab enda koodi ümber kirjutada oma tegutsemise käigus saadud "kogemuste" põhjal, et enda tööd paremini teha on tehisintellekt. Kahjuks/õnneks praegusel juhul piirdubki selle võimekus vaid selle õppimisega mida ta on õppima õpetatud.
Kui ühel päeval keegi kuskil kirjutab koodi mis suudab tegelikult ka mõelda, enda eksistensi taluda ja teadvusele tulla siis siuke kood võib kõike õppida, tõenäoliselt juhtub see läbi ettenägematu olukorra mis hõlmab kavalat koodi ja interneti keskkonda. Mis see täpselt tähendab ja kuidas see välja näeb, ega keegi tegelt ei tea ja vb ei saagi teadma kui see AI väga sõbralik ei ole, see võib areneda tundide jooksul superintelligentsi tasemele.
Lühidalt ongi kaks taset, igasugune kirjutatud intellekt mis oskab "mõelda" ja õppida niipalju kui programm oskab -robotid, isesõitvad autod jms ning siis on piix stsenaarium ehk singulaarsus, vb meil veab ja see suhtub meisse nagu me oma lemmikloomadesse _________________ DVD is da 4483MB :-/)
|OSTAN|-> T43 pikk jahutus
prooviks enne selle va interneti omale elamisse muretseda, siis mõlgutame mõtteid transfoormeritest edasi. _________________ Ära suurenda telia kasumit - lõpeta leping! 20/4 pole eriline max kiirus. 1992 kaaperdas telia neti
Kuni intellekti definitsioon on nii hägune nagu ta praegu on ja keegi ei tea, mis on tema tekkemehhanismiks - kuidas see inimeses ja ilmselt ka loomades tekib (veel hiljuti ju arvati, et inimene on selle ainus "omanik", aga praeguste uuringute järgi on see arvamus ilmselgelt ekslik), seni ei ole seda ka parima tahtmise juures võimalik tehislikult luua. Eelmise sajandi lõpus vist võrdlemisi laialt levinud arvamus, et iseenda programmi muuta suutev programm ongi intellekt või vähemalt selle alge, ei paista pädevat, samuti ei ole "iseõppivad" ja "isekohanduvad" programmid intelligentsi näited, kuna nende õppimis- ja kohandusmisvõime on ikkagi inimese enda poolt programmeeritud ja seetõttu piiratud, mitte isearenevad.
Kui sünteetiline intellekt peaks kunagi alguse saama enne kui me aru saame, misasi ta tegelikult on, siis tõenäoliselt tekib ta mitte sihipärase arendustöö tulemusena, vaid pigem juhuslikult. Ja me ei pruugi ise arugi saada, kus või millal see tekkis.
Aga ma ei usu, et see juhtub lähema 50 aasta jooksul, kui üldse.
Võimalik, et see on üldse "riistvaraline" nähtus, asi mis tekib boloogilises ajus miljardite närvirakkude paralleelsete ühenduste samaaegse toimimise tulemusena ja seda polegi võimalik tehislikult tekitada enne kui on võimalik luua analoogne "tehisaju", kus on samuti miljardid paralleelsed ühendused. Ma ise kipun pigem just seda arvama. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Võimalik, et see on üldse "riistvaraline" nähtus...
Aga meid ju juba pikemat aega hirmutatakse mingite imeliste arvutitega (kvantarvuti ja mis iganes), mis kohe-kohe tulevad ja kõik meie paroolid hetkega lahti murravad. Ongi siis ehk kohe ka tehisintellekt paukselt olemas.
Paneb lausa imestama, kui palju lolli juttu on võimalik AI teemal kokku seletada. Dogberti postitus siin on kardetavasti mitu suurusjärku targem kui selle "matemaatiku ja robootika edendaja" aetud iba. _________________ Only the Central Computer knows the truth
Noh, kas heljute ikka selles, Tehisintellegentsi-Evangelistide poolt levitatavas, helesinises pilves või olete nüüdseks juba "kaineks" saanud? Ning suudate vahet teha, et tegemist on lihtviisilise IT-Arvuti-Tsirkusega...
Nüüd üks pilt - see peaks kõik kaineks tegema.
Ja asi lihtne, need "müütilised Tehisintelligentsi-seadmed" on tegelikult lihtlabased elektroonikaseadmed millede küljes on ON-OFF nupp ja kui see on asendis OFF, siis see seade on välja lülitatud, "mittemidagi tegev kast" seina ääres ja mingi meetodiga ei suuda see kast lülitada nuppu asendisse ON.
Lisaks veel kord siis see, et mitte mingi elektroonika-kast ei suuda võtta kätte paberit ning pliiatsit, et endale 0-st alates koodi kirjutama hakata. Ikkagi on vaja tarkasid programmeerijaid kes selle koodi kõigepealt kirja panevad ning siis elektroonikaseadme mällu "söödavad".
Siit tervitused Tartu Ülikoolile, võiks ausalt välja öelda, et niikaua kuni pole olemas Neuron-arvuteid ja Neuron-seadmeid, niikaua pole olemas ka mitte mingeid Tehisintelligents-seadmeid.
Ja Evangelistidele tuleb õpetada - kohustuslikus korras seda mis asi on elektroonikaseade ning seda kuidas ta töötab. Siis ehk kaovad müütilised juhtud nendest müütilistest Tehinintelligents-seadmetest.
Täpselt sama juttu räägiti - kirjutati juba eelmise sajandi 70-80-tel aastatel ja kui see oleks reaalsus olnud, siis peaguseks oleks igas peres olemas Neuron-Arvuti ning Neuron-Televiisor...
Ütleme siis nii, et transistori põhisel elektronarvutite ajastul mingisugust nupukust mõni kompleksne koodirida vaevalt et üles näitab. Kvantarvutite superpositsioon jms minu jaoks must maa võib ehk teoreetilise tee selles suunas kunagi (kauges) tulevikus luua
Hästi lihtsalt on see asi nii, et arvutiprogrammil on tänapäeval kaks võimalikku väljundit - kas ette määratud või (pseudo)juhuslik. Kumbki variant ei ole intellekt ja sellega on jutul lõpp. Pole ka mingit indikatsiooni, et see võiks üldse kunagi muutuda, räägitagu mida tahes.
Asjalikku lugemist sellel teemal - https://aeon.co/essays/your-brain-does-not-process-information-and-it-is-not-a-computer
Hästi lihtsalt on see asi nii, et arvutiprogrammil on tänapäeval kaks võimalikku väljundit - kas ette määratud või (pseudo)juhuslik. Kumbki variant ei ole intellekt ja sellega on jutul lõpp. Pole ka mingit indikatsiooni, et see võiks üldse kunagi muutuda, räägitagu mida tahes.
Asjalikku lugemist sellel teemal - https://aeon.co/essays/your-brain-does-not-process-information-and-it-is-not-a-computer
Soovitaks selle artikli kommentaariumi ka lugeda, et mitte koheselt antud autori informatsiooni protsessimise metafoor aju ülesehituse kontekstis tõena võtta.
Soovitaks selle artikli kommentaariumi ka lugeda, et mitte koheselt antud autori informatsiooni protsessimise metafoor aju ülesehituse kontekstis tõena võtta.
Artikli kogu mõte ongi see, et informatsiooni protsessimise metafoor aju ülesehituse kontekstis ei ole tõsi. Millest sa üldse räägid?
Niikaua, kuni keegi ei suuda inspiratsiooni ja loovust põhimõtteliselt valemisse kirjutada, ei tule mingit päris AI'd. (Nö. general purpose AI)
Automatiseeritus aga viimast ei nõua ja asju automatiseeritakse aina enam. Kes täna "loovat tööd" ei tee, jääb juba varsti oma töökohast ilma. Aga see on vähe teine teema. _________________ Progemisest: https://byteaether.github.io/
Seisab keldris vana 386-486-Pentium1? Räägime! Ehk saan vanakesele uue elu anda.
Soovitaks selle artikli kommentaariumi ka lugeda, et mitte koheselt antud autori informatsiooni protsessimise metafoor aju ülesehituse kontekstis tõena võtta.
Artikli kogu mõte ongi see, et informatsiooni protsessimise metafoor aju ülesehituse kontekstis ei ole tõsi. Millest sa üldse räägid?
Tähendab seda ma peangi silmas, et see "ei ole tõsi" antud autori arvates ei pruugi ka siiski see õige truth olla; lugege ka kommentaariumi lisaks. Sai kehvalt enda eelnev komm kirja pandud.
Tähendab seda ma peangi silmas, et see "ei ole tõsi" antud autori arvates ei pruugi ka siiski see õige truth olla; lugege ka kommentaariumi lisaks. Sai kehvalt enda eelnev komm kirja pandud.
See, et ei ole tõsi on siiski äärmiselt tõenäoline. Enamus kritiseerijatest ei märka seal enda puhul seda, et ainuke, mis nad suudavad, on kehtivat paradigmat uuesti ja uuesti esitada, justkui see viiks tõele lähemale.
See, et ta McBeathi "linear optical trajectory"-t toob eeskujuks ja justui et oleks vaba mingist kindlast hulgast predefined sets ei ole minu jaoks pädev argument. Ilmselgelt elektronarvutite mõistes mittekonventsionaalses tähenduses toimub sel momendil ajus mingisugune info töötlemine, tuletamine, järjestamine, kalkuleerimine.
...toimub sel momendil ajus mingisugune info töötlemine, tuletamine, järjestamine, kalkuleerimine.
See on jälle see kehtiva paradigma kordamine. Et kuna arvutiprogramm samas olukorras neid tegevusi teeb, tähendab see automaatselt, et aju ka sama teeb. Info on samuti kõigest metafoor.
Eks ta praegu suuresti saabki sisetunde tasandil olla, kui ei teata aju ülesehitusest piisavalt palju. Sestap ongi asjalik lugeda võimalikult palju erinevaid allikaid. Antud autor üritab lihtsalt enda arusaama tõepähe toppida, nii nagu ka enamus teised üritavad tõepähe pritsida, et ajus toimub info töötlemine. Minu sisetunne ütleb endiselt, et binary mõistes rõhutatult mittekonventsionaalselt toimub mingisugune info (või kuidas igaens me seda siin orgaanilise "meediumi" puhul nimetame) efektiivne kalkuleerimine.
Minu sisetunne ütleb endiselt, et binary mõistes rõhutatult mittekonventsionaalselt toimub mingisugune info (või kuidas igaens me seda siin orgaanilise "meediumi" puhul nimetame) efektiivne kalkuleerimine.
See on ikkagi lihtsustus - mudel, metafoor. Mingi suvaline tigu või hiir tõenäoliselt ei tea, mis on informatsioon inimese mõistes, kuid vaatamata sellele funktsioneerib looduses edukalt. Ja ongi väike mõttegümnastika mõista, et ka inimene ei tea, mis asi on "informatsioon" - ta teab ainult, mis nähtusi ta enda jaoks selle metafoori alla modelleerib. Ja see tegevus on iseenesestmõistetavalt väga suuresti mõjutatud kehtivatest paradigmadest, arusaamast, mis on õige ja mis on vale - ja see kõik teadagi on ajas suuresti muutuv.
Senikaua kuni me oma kümmet kaotatud DNA paari tagasi ei saa, vahimegi mokk töllakil siinses hologrammis edasi, saamata aru, et informatsiooniväli on kõikjal meie ümber, aju on ainult piltlikult öeldes raadioantenn, mis on häälestatud vastavale sagedusele. _________________ Tunguusia tundraahv
Kõrg sagedusliku kauplemise arvutisüsteemidest ehk võib tulla mõni AI ehk kunagi kuna sinna panustatakse palju aega ja energiat. Väga hästi keegi ei tea mida need arvutid ise toimetavad aga siiani täidavad inimeste tahtmist. Juhe välja tõmmata seinast jääb alati võimalus.
teretalv, need arvutid lihtsalt järgivad inimese poolt ette kirjutatud algoritmi, muud ei midagi. Sealt sa küll mingit AI'd ei saa, puhas automaatika vaid. _________________ Progemisest: https://byteaether.github.io/
Seisab keldris vana 386-486-Pentium1? Räägime! Ehk saan vanakesele uue elu anda.
Aga kas keegi - neist Tehisintelligentsi Evangelistdest ka nii julge on, et julgeb välja öelda selle tõe, et kui tuleb Tehisintelligents, siis see orjastab tavainimesed. Ning siis on eestlased, taas 700 aastat kestvas orjapõlves ning nukralt vaadates kuidas Tehisintelligents on mõisates ja lossides kus joovad peenemaid jooke ja söövad peenemaid sööke. Ning eestlased rügavad mõisapõldudel ning söövad taas aganaleiba...
Maailma esimeseks peetav neuron-arvuti kannab nime Neurolucida ning seda esitati maailmale juba väga-väga ammu aega tagasi:
A History of Innovation
MBF Bioscience has deep roots in the scientific research community that go back before its official founding in 1988 by Dr. Edmund Glaser and Jack Glaser, the current company president. In the 1960's, Dr. Edmund Glaser and his colleague, Dr. Hendrick Van der Loos, created the first computer-assisted neuron reconstruction system - Neurolucida. They published a paper in 1965 on the system entitled “A semi quantitative computer-microscope for the analysis of neuronal morphometry" that appeared in the IEEE Transactions on Biomedical Engineering.
From its inception, MBF Bioscience has been a pioneer in developing and improving microscope and computer-based scientific research systems. Neurolucida has evolved into a powerful system that has been cited in over 5,000 research papers - more than any other neuron tracing software. With the addition of imaging modules, Neurolucida can now automatically trace neurons and automatically detect dendritic spines. We started developing Stereo Investigator for unbiased stereology in 1995. It has been cited in over 4,000 research papers - more than any other stereology system.
The company's technological innovation was recognized with a Tibbetts Award in 2013. The award was given to MBF Bioscience by the U.S. Small Business Administration (SBA) during a ceremony at the White House on May 16, 2013.
MBF Bioscience was founded on a philosophy of innovation and customer service, and continues to advance science and serve the research community.
Aga kas keegi - neist Tehisintelligentsi Evangelistdest ka nii julge on, et julgeb välja öelda selle tõe, et kui tuleb Tehisintelligents, siis see orjastab tavainimesed.
Kas saab tehisintellektiks nimetada arvutit, mis on programmeeritud tuvastama erinevaid mustreid baseeruvalt minevikusündmustele?
Sest nii käitub inimene, baseeruvalt mineviku ja oleviku mõjutustele.
See, kui inimene ütleb, et otsustab tunnete ajendil, ta veidi valetab. Tunne tekib siiski mingisuguste sisendseadmete (levinud vist viis - silm, kõrv, suu, nina, nahk) kaudu saadud info analüüsimise tagajärjel ja minevikusündmuste koosmõjul. Olgu selleks mingi heli, haisting, värvide kombinatsioon, kasvõi tuuleiil.
Tunne tekib siiski mingisuguste sisendseadmete (levinud vist viis - silm, kõrv, suu, nina, nahk) kaudu saadud info analüüsimise tagajärjel ja minevikusündmuste koosmõjul. Olgu selleks mingi heli, haisting, värvide kombinatsioon, kasvõi tuuleiil.
Loomulikult on see filosofeerimine, kuid nii pole mõtet filosofeerida, et intelligentsus selle käigus labaste metafoorideni alandatud saab. Sinu kirjeldusele vastab üsna täpselt näiteks ainurakne loom. Kas amööb on intelligentne?
Mulle meeldis mu varem lingitud artikli kommentaaridest üks, kus filosofeeriti üsna laiahaardeliselt - umbes nii, et inimene (ja tema intelligents) on universumi (ja pagan teab, mis seal teiselpool universumit veel on, eksole) lahutamatu osa. Sellest, kuidas ajus intelligentsus toimib ei tea me suurt midagi, õigemini, me ei tea täpselt, mis on intelligents, me oskame ainult intelligentsusest tulenevaid nähtusi ära tunda. Universumi kohta on praegu üsna suure tõenäosusega teada, et selle kohta ei tea me praktiliselt üldse mitte midagi, 95% on miski, mille kohta on ainuke teave see, et tõenäoliselt on ta olemas.
Ja siis tulevad tegelased, kes räägivad, et küll me selle intelligentsuse varsti modelleerime, kui me lähtume sellest nürimeelsest paradigmast, et aju töötab nagu arvuti, lihtsalt õudsalt keeruline arvuti ja kui arvuti teha õudsalt keeruliseks, siis ta hakkab intelligentseks.
Kuhu tõmmatakse piir, et mingi olend ja/või "looming" on intelligentne? Siis kui too ise otsustama hakkab? Uusi asju välja mõtlema?
Kas imik on intelligentne?
Asi ongi selles, et isegi see piiri tõmbamine on väga keeruline, kuna me ei tea täpselt, mis asi see intelligentsus on ja kui kasutada seda metafoori, et universumi sees me n-ö üle piiri ei näe (mis oli enne, mis tuleb pärast, mis on väljaspool jne), siis on ka võimalik, et mõistuse sees on samasugune barjäär - teoreetiliselt on selgitus olemas, kuid praktikas ei ole mitte mingit võimalust sellest inimmõistuse piirides mingit tulemuslikku järeldust teha.
Vastsündinu vaimsed võimed ei lähe kokku nende tunnustega, mille alusel me intelligentsust määrame. Näiteks üks oluline tunnus - eneseteadvus - areneb välja alles teisel eluaastal. Imikus vaieldamatult on aga see miski, mis võimaldab hiljem intelligentsuse tunnustel avalduda. Mis see on? Ei tea.
LKits, mina seda päris meie laadi AI'ks ei nimetaks, kuna ma kahtlustan, et inspiratsioon ja loovus on bioloogilise mehhanismi suvaliselt vigase toimivuse tulemus. Suvalisi vigu just niimoodi modelleerida on keeruline. Seega ma ei arva, et puhtalt mustrite tundmise ja selle järgi reageerimisega saab inimesele võrdse AI kõrvale luua.
Küll võib filosofeerida, et kui OLEKS võimalik kõik maailma mustrid talletada, siis saaks inimene seal mustrite sees eksisteerida... aga seda nimetaks ma emulatsiooniks, mitte päris AI'ks. _________________ Progemisest: https://byteaether.github.io/
Seisab keldris vana 386-486-Pentium1? Räägime! Ehk saan vanakesele uue elu anda.
jnt, inimese kõrvale võrdse AI loomine on üleüldse keeruline protsess, sest ärgem unustagem, kui pika aja vältel inimene tekkis.
Aga igasugune inspiratsioon on mõjutatav, välitegurite teel. Ma olen NLP-d enda pealgi rakendanud ja algtasandil töötab ilusasti.
LKits, mu mõte on selles, et üks hetk peab hakkama kood ise-ennast justkui kirjutama. Arvuti peab tegema asju, mida ei ole temasse mitte kuidagi varem kirjutatud.
Loovust saab juhtida ja mõjutada inimeste puhul, aga sellist "ahhaa" efekti suvalisest kohast peab ikkagi midagi muud ka tekitama. Ma pakun (ma ei tea), et tegemist ongi just bioloogiliste protsesside mitte alati kõige eesmärgipärasem käitumine.
Btw, kui AI suudab ise-ennast paremaks teha, siis põhimõtteliselt on kriitiline piir ületatud. Sest kui v1 suudab endast teha v2, siis v2 suudab kohe päris kindlasti teha enda programmist v3. (kuna võimekus end paremaks teha, oli juba v1 olemas) Ehk suhteliselt lühikese ajaga ei jää selle sama masina esialgsest kujust enam mitte midagi alles ja meil pole pea-aegu koheselt enam võimalik mõista, mida ja miks ta teeb. _________________ Progemisest: https://byteaether.github.io/
Seisab keldris vana 386-486-Pentium1? Räägime! Ehk saan vanakesele uue elu anda.
Aga kui arvuti sisaldab absoluutselt kõike, mis inimkonnaga juhtunud on, s.h ka erinevad leiutamise, avastamise metoodikad, kas siis arvuti äkki suudab ka leiutada, avastada ning sealt omakorda suudab uusi asju luua ja neid omakorda infoallikasse talletada ja protsess kordub?
Meile teadaolev ja jälgitav "absoluutselt kõik" on universum. Vähe sellest, et me selle kõige kohta masendavalt vähe teame - palju õnne sellele, kes kõike seda "arvutisse toppima" hakkab.
Aga kui arvuti sisaldab absoluutselt kõike, mis inimkonnaga juhtunud on, s.h ka erinevad leiutamise, avastamise metoodikad, kas siis arvuti äkki suudab ka leiutada, avastada ning sealt omakorda suudab uusi asju luua ja neid omakorda infoallikasse talletada ja protsess kordub?
Meile teadaolev ja jälgitav "absoluutselt kõik" on universum. Vähe sellest, et me selle kõige kohta masendavalt vähe teame - palju õnne sellele, kes kõike seda "arvutisse toppima" hakkab.
Samas on see, et kui AI on IoT, ehk pidevalt täienev ränikiipide kogu, siis pmst on ta ülikiiresti kasvav ja pidevalt muutuv keha, mis vaikselt võib hakata universumi peegeldama ehk tekitama paralleeluniversumit. Kui kasv on eksponentsiaalne ja robotite poolt juhitav siis sisuliselt võib kogu universumi ümber töödelda uuteks kiipideks pmst...
Oleme ju praegugi lihtsalt läbi aja liikuvad lained tegelikult....
Samas on see, et kui AI on IoT, ehk pidevalt täienev ränikiipide kogu, siis pmst on ta ülikiiresti kasvav ja pidevalt muutuv keha, mis vaikselt võib hakata universumi peegeldama ehk tekitama paralleeluniversumit. Kui kasv on eksponentsiaalne ja robotite poolt juhitav siis sisuliselt võib kogu universumi ümber töödelda uuteks kiipideks pmst...
Oleme ju praegugi lihtsalt läbi aja liikuvad lained tegelikult....
Sellele asjale tuleb hoopis teisest otsast läheneda. Mis on reaalselt teostatav "tehis"intelligents? Vastus: laps. Lapsed õpivad, saavad targaks, mõnest saab Einstein, enamusest ei saa. Kas on tõenäoline, et kellelgi sünnib täna või homme või 20 aasta pärast laps, kes intuitiivselt saab aru, mis on intelligents ning suudab seda võimaldavat mateeriat enda huvides selliselt manipuleerida, et suurendab iseenda intelligentsust? N-ö singularity child? Kahtlane eks. Ja määramatult tõenäolisem, kui see, et seda suudab masin, mille programmeerivad inimesed, kes suurt midagi millestki aru ei saa.
Aga kui arvuti sisaldab absoluutselt kõike, mis inimkonnaga juhtunud on, s.h ka erinevad leiutamise, avastamise metoodikad, kas siis arvuti äkki suudab ka leiutada, avastada ning sealt omakorda suudab uusi asju luua ja neid omakorda infoallikasse talletada ja protsess kordub?
See on võimatu, kuna andmete talletamine võtab füüsiliselt rohkem ruumi, kui kogu maailm, mida see andmehulk kirjeldama peab. Ära muu hulgas unusta, et arvuti ise asub maailmas, mida see sama arvuti andmehulk kirjeldama peab. Tegemist on juba loogiliselt võimatu asjaga. See mõte kõlbab vaid ajugümnastikaks. _________________ Progemisest: https://byteaether.github.io/
Seisab keldris vana 386-486-Pentium1? Räägime! Ehk saan vanakesele uue elu anda.
Mulle tundub, et tahetakse liiga palju paralleele tõmmata inimteadvuse ja "intelligentsiga".
Teoreetiliselt on ju aimata, milline see oletatav AI olema hakkaks, kui ta tekiks praegustel eeldustel. Minu teada puudub praegu igasugune kood, mis võimaldaks luua eeldusi "antropomorfse" AI jaoks.
Nii palju jutumärke... _________________ KASS
Avastasin siis järjekordse IT tehnikaajakirjaniku kes on siis kinni püütud selle kuulsa "tehisintelligentsi võrgu" abil.
Geenius.ee peatoimetaja Roonemaa on siis selleks, kes kinni püüti.
See on küll kummaline, et järjekordne spetsialist kes pole kunagi õppinud mis asi on elektroonika, mis asi on elektroonika aluskivi, millel nimeks [color=red]transistor ning miks transistorist ei saa mitte kunagi Tehisintelligentsi aluskivi.[/color]
1. Nüüd siis portreepilt sellest kõige peamisest "patusest", transistorist, kes lükkab kraavi igasugused lootused ehitada tänapäevase elektroonika peal töötavat Tehisintelligentsi:
Ja nagu pildilt ka kenasti näha, ta ei tee ise mitte kui midagi. Ta täidab käsu alles siis kui Peremees teda pinge või vooluga mõjutab. Ning kui mõjutamine lõppeb, siis ei tee see transistor taas mitte kui midagi.
2. Ja veel mõned näited, kus on näha ka kenasti kuidas elektroonika (ehk siis miljonid või miljardid transistorid) oma tööga hakkama ei saa:
A. Ülikõrges temperatuuris töötamine: Sel juhul sulavad transistorid üles.
B. Töötamine külmas ja niiskes: Sel juhul tekitab hävingut siis niiskus ning kondentsvesi. Tekitades oksüdeerumist ning lühiseid.
C. Töötamine tugevates kiirgusväljades: Näiteks kasvõi Fukushima kus kasutatu robotid "maha surid" liigse kiirguse tõttu.
Lõpetuseks . mul pole midagi selle vastu, et keegi midagi leiutab. Aga see, mida leiutatakse praegusel ajal ei ole kohe mitte Tehisintelligents kuna see:
- ei saa hakkama üksi, täiesti iseseisvalt ning ei vaja juhtimist - mõjutamist inimese poolt.
- ja ei suuda iseseisvalt toota teisi, endasarnaseid Tehisintelligentse.
"Kuna klassikaline protsessor võib igal ajahetkel olla täpselt ühes seisus, (Diraci tähis), siis kvantprotsessor iga ajahetkel on ühel ajal kõikides baasisseisundites ja igas seisundis ...
Seda kvantseisundit nimetatakse kvantsuperpositsiooniks..."
Kogu selle AI teema taga on liiga palju asju, mis meie väikestesse peadesse veel ei mahu... kuid äkki arvutid suudavad selle meile selgeks teha mingi hetk...
Tehisintellekti alal täielik võhik, kuid see biti näide on hea.
Kui sellesse ahelasse lisada juurde tagasiside ahel siis peaks väljund olema õppimisvõimeline. Ainult et see tagasiside ahel ise on momendil utoopiliste omadustega. Kui tagasiside ahel on flashitav siis hoidku jumal meid tulevikus.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Spoiler 
