[Tanel]

Tarka tööjõudu on Eestis väga raske leida, tõdes Ericssoni Eesti juht Seth Lackman Paides arvamusfestivalil. Eriti terav on targa tööjõu puudus Lackmani sõnul IT-sektoris.

Euroopas on juba praegu vaja miljonit IT-oskustega inimest, Eestis on neid vaja umbes tuhat. Targa tööjõu probleemi üheks lahenduseks peab Lackman õppekohtade arvu suurendamist tehnoloogiaerialadel.

Edasi saab lugeda Äripäeva tasulisest artiklist.

[hans]

Võiksid juba ära otsustada, palju neid vaja on, ja kas vaja on palkade alla toomiseks või oleks reaalselt ka tööd anda?
cv.ee näitab pidevalt ~250 töökuulutust IT valdkonnas, ütleme, et enamus võetakse otse ja läbi tutvuste.. tunduvad ikka välja hõigatavad numbrid ulmelised.

See number kes saaks kohe päevapealt töö kõigub pidevalt 1000-15000 inimese vahel
Olenevalt kes väidab, kust poolt tuul puhub, mis aastaaeg on jne.

[Slazenger]

Otsitakse ikkagi spetsialiste, mitte värskelt baka löpetanud inimesi. Neid on juba liiga palju, aga nendest bakadest sirgunud spetsialiste on väga vähe.

[hans]

Kas meil on ca 1000 kuni n (misiganes number see parajasti on) spetsialistile tööd pakkuda ka? Ütleme sellistele, kes alla 3-4k ei hakka isegi mõtlema tööle minekust?

Ma mõtlen reaalselt tööd, et kui homme tuleks need 1000 spetsialisti riiki sisse.. mitte teoreetilist juttu "Kudias siis saaks teha firmasid ja teenuseid müüa välismaale jne.. "

[kussu]

[Denkeš]

Ma kardan, et asi pole niiväga kinni hariduses vaid andekuses. Eks neid keskpäraseid ole juba piisavalt, vaja on pigem neid kes ise suudavad häid ideid genereerida.

[gen]

[Marie]

[gen]

[jnt]

[Slazenger]

Ma arvan, et praegu pole üldse enam küsimus andekuses ... Tean ise omast käest, et vähemalt TTÜ informaatikas on väga tarku inimesi, aga lihtsalt baka ülesehitus ja ülikoolide-ettevötete suhtlus on puudulik. Koolitatakse välja tudengeid, kes teavad köigest natuke, aga mitte ühestki asjast piisavalt, et minna otse peale kooli tööle. Ainus viis, vähemalt TTÜ-ga, on ise omast ajast kövasti juurde öppida ja siis saab tööle. Vähemalt minu kogemuse järgi. Minu meelest peaks ikka kooli ja ettevötjate vahel rohkem suhtlust olema, et saaks koolitada välja inimesi, kellel on ka mingit kasutust ettevötjatele. Hiljuti sai ühe Telia dTV peaprogrammeerijaga räägitud ka, et TTÜ informaatikas öpetatakse liiga laialt, mille töttu enamused tööle ei saa, sest mingeid reaalseid oskuseid pole.

[hans]

Baka ongi selline, spetsialiseerumine tuleb magistris.

Kui praktilist haridust tahad, et kohe tööle minna, siis EIK vms rakenduskõrg.

Miks peale bakat ei sobi kuskile junior-kohale enda tausta-teadmistega kõigest, kus siis ise õpib juurde?
Kui just terve 3a programm ei ole "Koolitame Java programmeerija" siis ma ei usu, et selline praeguse bakaga pealehakkaja õpib nüüd meeletult kaua, isegi kui baka oleks väga spetsialiseerunud (ja siis peaks suundi olema palju, 10?) pole äsja lõpetanud inimesel mingit töökogemust ja õppima peab niikuinii..

[iceincube]

[RassK]

Sellised artiklid ja arvud ajavad alati muigele.

Iga aastaga on see number tuhandete võrra väiksemaks muutunud. Kui te arvate, et reaalselt pool sellest vähemalt värvati, siis eksite - reaalsus tuleb lihtsalt lähemale.
Piltlikult võib Eestis kahe käe sõrmedel lugeda üles ettevõtted, kes oskavad üldse tipp-spetsialistidega tööd teha. Seega sellest numbrist võib heaga veel ühe kümnelise maha võtta.

Üldiselt tuleks üle lihvida müügivõtted ja eksport. Ida-Euroopa mentaliteet seljataha jätta - ala surume odavama hinnaga müügi läbi, teeme 2 korda kiiremalt mingi käki valmis. Keegi ei tule siia selleks, et olla odav outsourcing partner / tööline.
Ühesõnaga enne management korda, siis alles spetsialistid. Kehv management rikub siin ainult spetsialistid ära... kasu ikka 0.