Avaleht
uus teema   vasta Uudised »  Pressiteated »  Euroopa Kosmoseagentuur kutsub huvilisi kosmoseteemalisele debatile märgi kõik teemad loetuks
märgi mitteloetuks
vaata eelmist teemat :: vaata järgmist teemat
Hinnavaatlus :: Foorum :: Uudised :: Ärifoorumid :: HV F1 ennustusvõistlus :: Pangalink :: Telekavad :: HV toote otsing
autor
sõnum Saada viide sõbrale. Teata moderaatorile
otsing:  
Tanel
HV Guru
Tanel

liitunud: 01.10.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 02.08.2016 16:33:26 Euroopa Kosmoseagentuur kutsub huvilisi kosmoseteemalisele debatile vasta tsitaadiga


PRESSITEADE - 10. septembril 2016 toimub Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmesriikides avalik debatt teemal, milline on liikmesriikide kodanike nägemus ESA tulevikust: milliseid missioone kavandada ja milliseid maapealseid probleeme lahendada kosmosetehnoloogiate abil. Debati eesmärk on kaasata tavakodanikke Euroopas kosmoseteemalistesse aruteludesse.

„Debati korraldamine on hea võimalus tuua kosmosevaldkond ja selle poolt pakutavad võimalused inimestele lähemale, leida läbi arutelude uusi võimalusi valdkonna abil igapäevaste väljakutsete lahendamisel ning anda oma nägemus, kuidas Euroopa Kosmoseagentuur võiks lähiaastatel valdkonda edasi arendada,“ sõnas ettevõtlusminister Liisa Oviir.

22 Euroopa riigi osalusega on tegemist esimese kosmose tulevikku puudutava üritusega, mis hõlmab nii paljusid riike.
Debatis osalejate arv on piiratud ning igast liikmesriigist saab debatil osaleda ligikaudu 100 inimest. Eestis toimuvad debatid Tallinnas ja Tartus (Tõraveres). Avalikust debatist osavõtjatelt ei oodata kosmosealaseid eriteadmisi. Debati tulemused edastatakse ESA peadirektorile Johann-Dietrich Wörnerile.

Eelregistreerimine on kõigile soovijatele avatud, vt: http://www.citizensdebate.space/et_EE/home ja kestab kuni 28. augusti 2016 südaööni.

_________________
HV valuutakalkulaator
Kommentaarid: 461 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 12 :: 7 :: 356
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
486
HV Guru

liitunud: 19.04.2004




sõnum 02.08.2016 17:33:06 vasta tsitaadiga

Hea neile otse välja öelda kui m6ttetu see k6ik on. Parem kulutagu see raha, et autonoomseid roboteid teha. Noid on palju odavam ja kergem kosmosesse saata.
_________________
zero
Kommentaarid: 46 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 3 :: 2 :: 39
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
marxveix
HV Guru
marxveix

liitunud: 01.05.2004




sõnum 02.08.2016 17:56:49 vasta tsitaadiga

Soovitan oma sisekosmosega tutvust teha aga mitte kosmoseagentuure uskuda.
Kommentaarid: 306 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 1 :: 2 :: 267
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
meybo
Kreisi kasutaja
meybo

liitunud: 17.08.2002




sõnum 02.08.2016 18:45:46 vasta tsitaadiga

marxveix kirjutas:
Soovitan oma sisekosmosega tutvust teha aga mitte kosmoseagentuure uskuda.

Harva kohtab siin asjalikke kommentaare thumbs_up.gif

_________________
www.meybo.ee
Kommentaarid: 21 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 19
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
Denkeš
HV kasutaja
Denkeš

liitunud: 11.09.2002




sõnum 02.08.2016 23:17:09 vasta tsitaadiga

486 kirjutas:
Hea neile otse välja öelda kui m6ttetu see k6ik on. Parem kulutagu see raha, et autonoomseid roboteid teha. Noid on palju odavam ja kergem kosmosesse saata.

On see ESA millegi muuga silma paistnud?! Pole märganud, et ESA inimesi aktiivselt orbiidile saadaks, siiani kõik NASA või venelaste kaudu.

_________________
a.k.a Ummikummi
Kommentaarid: 5 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 4
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
kalvis
Kreisi kasutaja

liitunud: 20.10.2009




sõnum 03.08.2016 11:01:10 vasta tsitaadiga

Eks ESA poolenisti maksuraha põletamise projekt on. Iga liikmesriik maksab maksu ja kogutud raha põletab siis kuidagi kosmosevaldkonnas ära.
Täiesti kasutu siiski pole, sest projektid õpetavad hariduslikus mõttes, osalejad saavad kindlasti mingi haridusliku kogemuse ja kenama CV. Tõenäoliselt andes raha otse ülikoolile, saaks sama raha eest suurema hulga tudengid targemaks, kogenumaks, asjalikumaks. Aga see pole ESA eesmärk.
Teine halb väljund on projektide killustatus ja "vaba valik". Kuna väikese rahaga suurt projekti ei saa teha, tehaksi pisike. Paraku pisikese projekti kasulikus on midagi nullilähedast.
ESA-l on just suur probleem, et ei suudeta ühtegi suurt asja arendada - mehitatud kosmoselennu rakette, suuretonnaazilisi kaubarakette, Galileo jne. USA-l seda probleemi pole - raha suunatakse ühte projekti ja asi saadakse valmis (ebaõnnestumisel kaotavad untsakad lihtsalt oma töö ja edaspidise rahasaamise). Tulemuseks on toimivad ja kasulikud lahendused.
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Worm390
HV kasutaja
Worm390

liitunud: 02.10.2005



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 03.08.2016 13:36:04 vasta tsitaadiga

486 kirjutas:
Hea neile otse välja öelda kui m6ttetu see k6ik on. Parem kulutagu see raha, et autonoomseid roboteid teha. Noid on palju odavam ja kergem kosmosesse saata.


Täpsusta, mida sa mõtled "autonoomse roboti" all. Hetkel on su väide täielik nonsense, kuna enamus tehiskaaslasi on suuremal või väiksemal määral autonoomsed "robotid".

kalvis kirjutas:
Eks ESA poolenisti maksuraha põletamise projekt on. Iga liikmesriik maksab maksu ja kogutud raha põletab siis kuidagi kosmosevaldkonnas ära.


Kosmosevaldkonnas raha põletamine? Vaidlen vastu ning väidan, et sinna investeeritud raha teenib ennast väga mitmekordselt tagasi. Väga paljud meie igapäevaelus kasutusel olevatest esemetest kasutavad väiksemal või suuremal määral "kosmosetehnoloogiat": meetodid, protsessid, materjalid, kosmosest hangitud info jne. Kosmosesektoris (ESA, NASA) tehakse ära tohutult kapitalimahukad alusuuringud ning esimesed rakendused. Pärast seda hakkab see tehnoloogia alla tilkuma töötusesse ning igapäevasesse kasutusse. Selleks läheb aga tihti aastaid. Googlelda kosmosetehnoloogiat igapäevaelus ning saad hunniku näiteid. Ilma kosmosetehnoloogiata oleksid väga paljud asjad võimatud või oluliselt kehvemad: globaalne positsioneerimine, satTV, satelliittelefon, satelliidipildid, ilmaennustus, katastroofide seire jne. Aru tuleb saada, et kosmosevaldkonda investeeritud raha on väga pikaajaline, aga kõrge tootlusega investeering.

kalvis kirjutas:
Täiesti kasutu siiski pole, sest projektid õpetavad hariduslikus mõttes, osalejad saavad kindlasti mingi haridusliku kogemuse ja kenama CV. Tõenäoliselt andes raha otse ülikoolile, saaks sama raha eest suurema hulga tudengid targemaks, kogenumaks, asjalikumaks. Aga see pole ESA eesmärk.

Mida sa mõtled projektide all? Selles mõttes, et on olemas hariduslikud projektid ja on olemas teadusprojektid ning rahastuse mõttes moodustavad teadusprojektid ikka oluliselt suurema osa. ESA eesmärk on koordineerida suuri kosmosemissioone ning nende jaoks vajaliku tehnoloogia arendamist. Kas seda tehakse ESA enda R&D osakonnas, kuskil firmas, ülikoolis või kuskil mujal on juba spetsiifika.

kalvis kirjutas:
Teine halb väljund on projektide killustatus ja "vaba valik". Kuna väikese rahaga suurt projekti ei saa teha, tehaksi pisike. Paraku pisikese projekti kasulikus on midagi nullilähedast.
ESA-l on just suur probleem, et ei suudeta ühtegi suurt asja arendada - mehitatud kosmoselennu rakette, suuretonnaazilisi kaubarakette, Galileo jne. USA-l seda probleemi pole - raha suunatakse ühte projekti ja asi saadakse valmis (ebaõnnestumisel kaotavad untsakad lihtsalt oma töö ja edaspidise rahasaamise). Tulemuseks on toimivad ja kasulikud lahendused.

ESA just teeb väga suuri projekte ning väga vähe väikeseid projekte. Tüüpiline ESA projekt on ikkagi mitusada miljonit eurot ning suuremad üle miljardi.
Miks on vaja mehitatud kosmoselennu rakette? Inimesi saadetakse kosmosesse ikkagi väga spetsiifilistel põhjustel ning nende seal hoidmine on ka meeletult kallis. Oluliselt mõistlikum on saata "autonoomseid roboteid". Asjade üles saatmise võimekus on ESAl täiesti olemas.
Suuretonnaazilisi kaubarakette - jällegi miks? ESAl on hetkel kasutada Ariane 5, mis veab LEOle 21 tonni. Vaadates nimekirja: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_heaviest_spacecraft, ei ole just väga palju satelliite, mida A5 ei suudaks üles viia. Satelliitide ehitamise tendents liigub pigem just väiksemate satelliitide suunas ning suured satelliidid on ainult väga spetsiifiliste rakenduste jaoks.
Galileo edeneb minuteada võrdlemisi hästi ning peaks lähiaastatel tööle täismahus tööle hakkama.
Kommentaarid: 20 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 20
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
kalvis
Kreisi kasutaja

liitunud: 20.10.2009




sõnum 03.08.2016 15:48:06 vasta tsitaadiga

tsitaat:

Kosmosevaldkonnas raha põletamine? Vaidlen vastu ning väidan, et sinna investeeritud raha teenib ennast väga mitmekordselt tagasi. Väga paljud meie igapäevaelus kasutusel olevatest esemetest kasutavad väiksemal või suuremal määral "kosmosetehnoloogiat": meetodid, protsessid, materjalid, kosmosest hangitud info jne. Kosmosesektoris (ESA, NASA) tehakse ära tohutult kapitalimahukad alusuuringud ning esimesed rakendused. Pärast seda hakkab see tehnoloogia alla tilkuma töötusesse ning igapäevasesse kasutusse. Selleks läheb aga tihti aastaid. Googlelda kosmosetehnoloogiat igapäevaelus ning saad hunniku näiteid. Ilma kosmosetehnoloogiata oleksid väga paljud asjad võimatud või oluliselt kehvemad: globaalne positsioneerimine, satTV, satelliittelefon, satelliidipildid, ilmaennustus, katastroofide seire jne. Aru tuleb saada, et kosmosevaldkonda investeeritud raha on väga pikaajaline, aga kõrge tootlusega investeering.


Vaidlen just eesti rahapõletamise (ja suures osas ESA suhtes) vastu! Too kasvõi üks reaalne näide kus ESTCUBE tõi tagasi kasvõi ühe sendi!
Need kõik sinu toodud näited kehtivad suurte projektidega tagasi teenitud kasust - sellega olen täiesti nõus.

ESA suurtest projektidest on mitmed OK. Aga raketiarendus toppab, Galileo seisab. Viimase puhul vist ongi see hea, sest väidetavalt arendatakse uusimat lahendust, et vanarauda ei viidaks kosmosesse. Praegu võib positiivse poole peale kanda suured uuringute projektid.
ESA rahapõletamise projektid on just need killustatud projektid. Mitte ainult eesti vaid suur osa ESA liikmeid tegeleb selles vallas tühikargamisega.
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
486
HV Guru

liitunud: 19.04.2004




sõnum 03.08.2016 16:22:41 vasta tsitaadiga

Worm390 kirjutas:
486 kirjutas:
Hea neile otse välja öelda kui m6ttetu see k6ik on. Parem kulutagu see raha, et autonoomseid roboteid teha. Noid on palju odavam ja kergem kosmosesse saata.


Täpsusta, mida sa mõtled "autonoomse roboti" all. Hetkel on su väide täielik nonsense, kuna enamus tehiskaaslasi on suuremal või väiksemal määral autonoomsed "robotid".


Ma m6tlen neid mis iseseisvalt suudavad planeeti vms. läbikammida, vajalikke mineraale korjata jne.

Kust otsast need k6ik autonoomsed on? Marsi robotid on ju k6ik kaugjuhitud, mingi 30min intervallidega. Tohutu ajakulu, et pisiasjugi teha saada.

_________________
zero
Kommentaarid: 46 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 3 :: 2 :: 39
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Worm390
HV kasutaja
Worm390

liitunud: 02.10.2005



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 03.08.2016 18:39:05 vasta tsitaadiga

kalvis kirjutas:
Vaidlen just eesti rahapõletamise (ja suures osas ESA suhtes) vastu! Too kasvõi üks reaalne näide kus ESTCUBE tõi tagasi kasvõi ühe sendi!

Väga lihtne, olles üks EC1 põhiarendajatest, siis saan väga reaalse näite tuua:
Mitmed EC arendajad on teinud enda firmad ning tegelevad elektroonika/mehaanika/tarkvara arendusega erinevate sektorite jaoks. Mina isiklikult tegelen elektroonika arendamisega tööstussektorisse ning vähemalt osa minu kontrollerites jooksvast koodist on sama, mis jooksis satelliidi peal või selle edasiarendus. Väga otsene tulu riigi kassasse kuna 95+% toodangust läheb ekspordiks.
Ma ka loodan, et te olete kursis, et enamus EC1st ehitati valmis vabatahtlike tudengite (projekti jooksul 100+ tudengit) poolt, kellele töö eest ei makstud. Kogu projekt (koos ülessaatmisega) maksis umbes sama palju kui uus 3-toaline korter Pirital (lihtsalt et asjad perspektiivi panna). Ma ütleks, et tegemist oli pigem üliefektiivse ressursside kasutamisega, kui raha põletamisega.

486 kirjutas:
Worm390 kirjutas:
486 kirjutas:
Hea neile otse välja öelda kui m6ttetu see k6ik on. Parem kulutagu see raha, et autonoomseid roboteid teha. Noid on palju odavam ja kergem kosmosesse saata.


Täpsusta, mida sa mõtled "autonoomse roboti" all. Hetkel on su väide täielik nonsense, kuna enamus tehiskaaslasi on suuremal või väiksemal määral autonoomsed "robotid".


Ma m6tlen neid mis iseseisvalt suudavad planeeti vms. läbikammida, vajalikke mineraale korjata jne.

Kust otsast need k6ik autonoomsed on? Marsi robotid on ju k6ik kaugjuhitud, mingi 30min intervallidega. Tohutu ajakulu, et pisiasjugi teha saada.


Küsimus on eesmärgis, mis teed sellega? Viid Kuule/Marsile kaevad n tonni materjali x ja siis ...? Ma olen kindel, et selles suunas tegeletakse kuskil agentuuri nurgas, aga kuna tegemist ei ole "kohese" valdkonnaga, seega seda ka ei kajastata avalikult.
Ja sa vist väga ei mõista kui keeruline on autonoomset seadet arendada, eriti sellist, mis töötaks teisel planeedil. Miks NASA/ESA selle peale hunnikut raha magama ei pane? Arendus oleks liiga kallis, et selle vajadust maksumaksjale selgitada.
Autonoomsus on mõistlik ainult siis kui sul on vaja palju seadmeid paralleelselt juhtida (nt Starshipi pakirobotid) või kui tegemist on tüütu korduva tööga (robot muruniiduk/tolmuimeja). Kui sul on teisel planeedil 2.5 miljardit dollarit maksev projekt (Curiosity), siis on oluliselt odavam lasta inimesel seda juhtida kui kulutada meelteuid summasid suure autonoomsuse saavutamiseks. Kusjuures, Curiosity sõidab autonoomselt: http://www.jpl.nasa.gov/news/news.php?release=2013-259.

Enamus tehiskaaslasi (satelliidid) on ülimalt autonoomsed. Näiteks teevad pilte kindlaks määratud ajal kindlaks määratud regioonist, hoiavad oma asendit ning orbiiti õigetes piirides (mitte kõige triviaalsem ülesanne kusjuures), haldavad energiatootmist (päikesepaneelide suunamine), hoiavad oma temperatuuri sobivas vahemikus jne. Kui sa mõtled autonoomsuse all, et täna edastavad GPS infot ning homme võtavad vastu otsuse, et edastan nüüd Iisraeli hümni, siis seda jah mitte. Liigne autonoomsus ei ole ka vist väga mõistlik?
Kommentaarid: 20 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 20
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Tanel
HV Guru
Tanel

liitunud: 01.10.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 03.08.2016 18:47:39 vasta tsitaadiga

Worm390, thumbs_up.gif
_________________
HV valuutakalkulaator
Kommentaarid: 461 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 12 :: 7 :: 356
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
486
HV Guru

liitunud: 19.04.2004




sõnum 03.08.2016 18:49:16 vasta tsitaadiga

etem ikka kui inimesi marsile saata teades, et kunagi tagasi ei saa. Kus nad aastakümneid konteineris elama peavad. Ja siis veel oodata, et nad teadustööd teevad. 100% kindel, et pööravad ära ja projekt raisku läinud.
Targad robotid sinna saata, mis ehitaksid vajaliku infrastruktuuri, k6lab palju paremini. Liskas ei ole vaja tonnides vett, toitu ja muud jama vaja saata, mida inimesed eluks vajavad.

_________________
zero
Kommentaarid: 46 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 3 :: 2 :: 39
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Denkeš
HV kasutaja
Denkeš

liitunud: 11.09.2002




sõnum 03.08.2016 22:20:40 vasta tsitaadiga

486 kirjutas:
etem ikka kui inimesi marsile saata teades, et kunagi tagasi ei saa. Kus nad aastakümneid konteineris elama peavad. Ja siis veel oodata, et nad teadustööd teevad. 100% kindel, et pööravad ära ja projekt raisku läinud.
Targad robotid sinna saata, mis ehitaksid vajaliku infrastruktuuri, k6lab palju paremini. Liskas ei ole vaja tonnides vett, toitu ja muud jama vaja saata, mida inimesed eluks vajavad.

Sa eeldad, et Esa peaks olema mingi organisatsioon mis toimib sinu ideaalnägemuse järgi ?! Saan aru su murest aga on ka palju teisi maksumaksjaid ja palju teisi arvamusi kuidas asjad käima peaks. icon_smile.gif
Organisatsioon on võrdlemisi suur ja tal on projekte erinevatel rinnetel, ka infrastruktuuri rajamise osas. Esimene mis kohe meenub on too Marsi maja kus ka eestlaste käsi mängus.

_________________
a.k.a Ummikummi
Kommentaarid: 5 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 4
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
kalvis
Kreisi kasutaja

liitunud: 20.10.2009




sõnum 04.08.2016 11:22:18 vasta tsitaadiga

tsitaat:

Väga lihtne, olles üks EC1 põhiarendajatest, siis saan väga reaalse näite tuua:
Mitmed EC arendajad on teinud enda firmad ning tegelevad elektroonika/mehaanika/tarkvara arendusega erinevate sektorite jaoks. Mina isiklikult tegelen elektroonika arendamisega tööstussektorisse ning vähemalt osa minu kontrollerites jooksvast koodist on sama, mis jooksis satelliidi peal või selle edasiarendus. Väga otsene tulu riigi kassasse kuna 95+% toodangust läheb ekspordiks.

Siin ei olnud juttu otsesest kasust mida ESTCUBE teenis vaid kaude saadud haridusest. Oma esimeses postituses mainisin seda! ja ütlesin, et selle kuubile kulutatud raha eest oleks võinud palju suurema hulga tudengeid otse õpetada (kosmosesse saatmise raha asemel oleks tulnud n korda rohkem kontrollereid programmeerida (kindlasti terve toatäie kursuse jagu!), seejuures miks mitte droonidele), seejuures oleksime saanud kordades rohkem inimesi, kes eksporti kasvataksid! Ja oma esimeses postituses mainisin, et see on pea ainus positiivne külg selle rahapõletamise juures - tegijad saavad targaks.
Ütlen otsesõnu - selle kolmetoalise korteri tuulde lennutamise asemel oleks võinud ühe ütlemata võimsa kontrollerite klassiruumi sisustada kõigi õppevahenditega! Iga kursus saaksime klassitäie eksportijaid EV luua!
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Worm390
HV kasutaja
Worm390

liitunud: 02.10.2005



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 04.08.2016 13:23:51 vasta tsitaadiga

kalvis kirjutas:
tsitaat:

Väga lihtne, olles üks EC1 põhiarendajatest, siis saan väga reaalse näite tuua:
Mitmed EC arendajad on teinud enda firmad ning tegelevad elektroonika/mehaanika/tarkvara arendusega erinevate sektorite jaoks. Mina isiklikult tegelen elektroonika arendamisega tööstussektorisse ning vähemalt osa minu kontrollerites jooksvast koodist on sama, mis jooksis satelliidi peal või selle edasiarendus. Väga otsene tulu riigi kassasse kuna 95+% toodangust läheb ekspordiks.

Siin ei olnud juttu otsesest kasust mida ESTCUBE teenis vaid kaude saadud haridusest. Oma esimeses postituses mainisin seda! ja ütlesin, et selle kuubile kulutatud raha eest oleks võinud palju suurema hulga tudengeid otse õpetada (kosmosesse saatmise raha asemel oleks tulnud n korda rohkem kontrollereid programmeerida (kindlasti terve toatäie kursuse jagu!), seejuures miks mitte droonidele), seejuures oleksime saanud kordades rohkem inimesi, kes eksporti kasvataksid! Ja oma esimeses postituses mainisin, et see on pea ainus positiivne külg selle rahapõletamise juures - tegijad saavad targaks.
Ütlen otsesõnu - selle kolmetoalise korteri tuulde lennutamise asemel oleks võinud ühe ütlemata võimsa kontrollerite klassiruumi sisustada kõigi õppevahenditega! Iga kursus saaksime klassitäie eksportijaid EV luua!


Sa saad aru, et enne ECd ei olnud Eestis põhimõtteliselt ühtegi inimest, kes oleks tänapäevast satelliiti arendanud? See projekt tekitas põlvkonna inimesi sektorisse, mida varem Eestis põhimõtteliselt ei eksisteerinud.
Sinu arvamus sellest, kuidas "tudengeid õpetatakse" on kaunis puudulik (ma olen tudengeid õpetanud Tartu Ülikoolis viimased päris mitu aastat). Lähenemine "istume klassiruumis ja programmeerime kontrollerit" on vajalik, aga kindlasti mitte meetod, mis koolitab spetsialiste, kes suudaksid tipptasemel tööd teha tänapäevases interdistsiplinaarses maailmas. Selleks on vaja sul projekti-/probleemipõhist õpet, kus rakendatakse erinevaid ülikoolis õpetatavaid teadmisi reaalses elus, reaalse probleemi lahendamisel. EC täitis seda rolli ideaalselt: ehitame satelliidi missiooniga X. Just sellise õppevormiga õpitakse kõige rohkem: raamatus täielikke lahendusi kirjas ei ole ning tuleb leida unikaalseid kombinatsioone erinevatest meetoditest ning lähenemistest, et lahendada projekti raames tekkivaid probleeme. Meeskonnatöö arendamisest, aja planeerimisest, keelepraktikast (väga suur osa tööst toimus inglise keeles, kuna meeskond hõlmas ka inimesi välismaalt), rahvusvahelistest kontaktidest kosmosesektoris ja paljust muust ma ei jõua isegi rääkima hakata. Lisaks, on Eestisse tulnud õppima (magistrantuuri/doktoratuuri) väga mitmed välistudengid just meie projekti pärast (kus nad ka osalevad). EC annab tudengitele kogemuse, mis ei ole üheski klassipõhises õppevormis põhimõtteliselt võimalik.
Ütlen otsesõnu - selle kolmetoalise korteri hinna eest said 5 aasta jooksul 100+ tudengit arendada reaalset süsteemi ning pandi alus kosmosetehnoloogia sektorile EVs uue põlvkonna inimestega. Arvuta rahaks ümber kui seda nii oluliseks pead.
Kommentaarid: 20 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 20
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Dogbert
HV Guru
Dogbert

liitunud: 03.05.2004




sõnum 04.08.2016 23:09:40 vasta tsitaadiga

486 kirjutas:
Worm390 kirjutas:
486 kirjutas:
Hea neile otse välja öelda kui m6ttetu see k6ik on. Parem kulutagu see raha, et autonoomseid roboteid teha. Noid on palju odavam ja kergem kosmosesse saata.


Täpsusta, mida sa mõtled "autonoomse roboti" all. Hetkel on su väide täielik nonsense, kuna enamus tehiskaaslasi on suuremal või väiksemal määral autonoomsed "robotid".


Ma m6tlen neid mis iseseisvalt suudavad planeeti vms. läbikammida, vajalikke mineraale korjata jne.

Kust otsast need k6ik autonoomsed on? Marsi robotid on ju k6ik kaugjuhitud, mingi 30min intervallidega. Tohutu ajakulu, et pisiasjugi teha saada.

Iseseisvalt paneeti läbi kammida ja mineraale korjata? icon_lol.gif Kulla inimene, tule nüüd ulmetulevikust tänapäevase robootika juurde tagasi ja näita mulle kõigepealt robotit, mis täiesti iseseisvalt näiteks metsas kasvõi lageraiet teeks. Või siis kasvõi sedasama sinu nimetatud tööd - korjaks iseseisvalt näiteks kusagil Gobi või Atacama kõrbes (kus muide filmitakse sageli filmide jaoks Marsi-stseene) mineraale, kus inimeste jaoks on tingimused väga ebamugavad ja seal viibimine äärmiselt kulukas. Kui maa peal on sellised rasketes tingimustes ülikeerulisi ülesandeid lahendavad robotid välja arendatud ja igapidi praktikas kasutatud ning töökindlad, alles siis on mõtet kulutada meeletuid summasid sellise masina töölesaatmiseks teisele planeedile.
Loomulikult käib selles suunas arendustöö pidevalt, aga niivõrd iseseisvaid masinaid ei ole lihtsalt veel olemas. Kas peaks nüüd kõik kosmosemissioonid katkestama?
Natuke võiks mõelda enne jaburustesse laskumist.
Et praegused marsirobotid suudavad enam-vähem iseseisvalt neile antud ülesannetega hakkama saada Marsi ja Maa vahelisele sideseansile kuluva pausi ajal või ka pikemaid vahemaid raskel maastikul iseseisvalt läbida, on iseenesest päris suur saavutus.

Tänapäeva nooremad inimesed tunduvad nii sügavalt sci-fi filmide ja arvutimängude maailma reaalsusega harjunud olevat, et on tegelikkusega nagu peaagu kontakt ära kadunud vist?. See on juba teine sarnane postitus siin foorumis sellistelt inimestelt, kes eeldavad kosmosetehnikalt ulmelisi funktsioone või konstruktsiooni, mis ei ole täidetavaid funktsioone arvestades otstarbekas.
Juba see ise näitab, kuivõrd oluline on ESA tegemisi inimestele rohkem tutvustada.

_________________
Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Kommentaarid: 33 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 32
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
486
HV Guru

liitunud: 19.04.2004




sõnum 05.08.2016 10:38:12 vasta tsitaadiga

Jaburdus? Minuarust on see palju loogilisem ja tulemuslikum kui mehitatud missioonid kaugetele planeetidele. Seda tehnoloogiat ka praegu veel ei ole ja tuleb arendada. See raha tuleks etem robotite arendusele kulutada!
Sa ka vist liiga palju filme nagu "Marslane" vaadanud. Ja arvad nüüd, et poole aastaga inimesi Marsile saata on kökimöki. Paar kasvuhoonet veel ehitada ja toitu ja vett on lademetes. Et marsil koloonia ehitada, inimeste poolt, tuleb tohutu palju ressursse maalt sinna viia, et neid inimesi elus hoida. thumbs_down.gif

_________________
zero
Kommentaarid: 46 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 3 :: 2 :: 39
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Dogbert
HV Guru
Dogbert

liitunud: 03.05.2004




sõnum 05.08.2016 15:13:25 vasta tsitaadiga

Ma ei ole Marslane filmi vaadanud (ja tõenäoliselt ei vaatagi, sest ma ei arva sellest kuigi hästi) ja ei arva ka seda, et inimeste saatmine Marsile oleks kökimöki. Millest sa seda järeldad? Ma ei ole midagi sellist öelnud isegi vihjamisi mitte. Lihtsalt tahad mulle vastu äsada ja lahmid niisama?

Sinu algsest jutust aga paistab, justkui oleks sellised täisautonoomsed robotid juba olemas, ainult et neid ei kasutata millegipärast - ühesõnaga lollid on missioone juhtimas. Praegusest jutust aga paistab, nagu oleks sellised robotid kohe-kohe valmimas, et tuleb robotite arendamisele keskenduda ja kosmose uurimine niikauaks ära lõpetada üldse, sest praegune tehnoloogia on liiga vilets.
No ei ole neid intelligentseid roboteid tulemas niipea, midaiganes siis futuroloogid ja muiduennustajad lobavad ja isegi kui kosmoseuurimisele kulutatav raha sinna suunata. Asi on alati olnud keerulisem kui nemad arvavad ja on seda olnud jätkuvalt juba üle poole sajandi ning kosmosetehnoloogia kasutamise ja arendamise hülgamine päris kindlasti robootika ega kosmose-robootika arengut ei kiirenda, pigem vastupidi.

_________________
Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Kommentaarid: 33 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 32
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
atari_
HV kasutaja
atari_

liitunud: 09.10.2004



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 05.08.2016 19:50:21 vasta tsitaadiga

Kui siin juba vaidluseks läks. Mulle on mulje jäänud ,et päris mitu USA erafirmat hauvad plaane kosmosest mineraalide kaevandamiseks - kuna see oleks teema mis ka reaalselt raha sisse tooks. Eriti just asteroididelt ja ma usun, et kui asi päriselt selleni jõuab, saavad need masinad olema üpris autonoomsed. Eks näis muidugi kas sellest ka päriselt asja saab. Ses mõttes, et need marsikulgurid ja värgidki ju võtavad pinnaseproove ilma, et keegi kuskil juhtimiskeskuses robotkäsi ja puure mingi kangiga liigutaks. iseasi jah, et kui autonoomne. Kosmosesse mingite tanklasüsteemide ehitamine jne, on juba natuke kaugem teema vast.

Project Starshot tundub üks viimase aja põnevamaid ideid - miniatuursed sateliidid, põmst kogu krempel ühes kiibis ja selle küljes puri, millele maalt laseriga hoog sisse lükatakse. Isegi kui see laseri osa tundub väheke ulmeline, eriti just mis see maksta võib, võiks miniatuursete kosmoseaparaatide arendusega lõpuks kosmose uurimise kõvasti odavamaks muuta küll. Siin ja seal on veel jäänud silma projektid kus teoretiseeritakse, kui palju oleks võimalik säästa, kui kogu aparatuur oleks pisem ja ei kaaluks nii palju. isegi kui sellised Estcube laadsed aparaadid on võrdlemisi pisikesed, koosnevad need, nii palju kui ma aru olen saanud, arduino ja co laadsetest osadest. Kas poleks põnev kui suurte ESA rahadega välja arendada a la mingi 3d printeri laadne agregaat mis prindiks kiipe. Luua standard, nende kiipide füüsiliste mõõtmete ja pinnide kohta, et tulevikus arduinode tinutamise asemel terve EC laadse projekti elektroonika arvutis valmis disainida ja siis see ühe ainsa kiibina välja 'printida'. Usun ,et sellisest kiipide prototüüpimis agregaadist oleks kasu ka muudes valdkondades, peale kosmose.

_________________
Kommentaarid: 94 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 1 :: 80
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
ikruusa
HV kasutaja

liitunud: 01.03.2003




sõnum 07.08.2016 10:45:17 vasta tsitaadiga

Njah, keeruline teema. Poliitiliselt sama tundlik nagu näiteks surmanuhtluse keelamine või lubamine. Kindlasti on tänu kosmoseprogrammidele meie igapäevaelu paremaks läinud. Töömeetodid, protsessid, materjalid, probleemilahendused, tehnoloogiad jne.
Aga kas selleks tuli ilmtingimata kogu kupatus orbiidile saata, et parimad pead panna probleeme lahendama? Vastus on vist kahjuks "jah".
Põhimõtteliselt võiks panna mistahes maapealse keerulise ülesande püsti, mis toodab väljundiks neidsamu ennekuulmatuid tehnoloogiaid, protsesse ja materjale. Aga kuidas sa saad selle projekti taha 1 miljard raha, parimad ülikoolid ja teadlased eri riikidest? Sõna "kosmos" teeb ses osas juba pool tööd lihtsalt ära. Ja siis ongi nii, et paljude leiutiste eelarvele tuleb kosmoseraketi, raketikütuse ja kosmoseagentuuri ametnike palgaraha otsa kirjutada, sest alternatiiv puudub. Kui see on tõsi, siis mina isiklikult pole sellise olukorraga rahul icon_smile.gif Inimkond võiks siin "kohapeal"rohkemaks võimeline olema.
Kommentaarid: 11 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 11
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
kalvis
Kreisi kasutaja

liitunud: 20.10.2009




sõnum 07.08.2016 13:31:21 vasta tsitaadiga

tsitaat:

Ütlen otsesõnu - selle kolmetoalise korteri hinna eest said 5 aasta jooksul 100+ tudengit arendada reaalset süsteemi ning pandi alus kosmosetehnoloogia sektorile EVs uue põlvkonna inimestega. Arvuta rahaks ümber kui seda nii oluliseks pead.

Ikkagi - mitu satelliiti või selle otsest osa on need tegelased kaubaks ükskõik kellelegi maha müünud? Siia alla ei lähe mitte ükski muu äri ja teenimine kontrolleri valdkonnas.
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Dogbert
HV Guru
Dogbert

liitunud: 03.05.2004




sõnum 08.08.2016 11:46:11 vasta tsitaadiga

atari_ kirjutas:
Kui siin juba vaidluseks läks. Mulle on mulje jäänud ,et päris mitu USA erafirmat hauvad plaane kosmosest mineraalide kaevandamiseks - kuna see oleks teema mis ka reaalselt raha sisse tooks. Eriti just asteroididelt ja ma usun, et kui asi päriselt selleni jõuab, saavad need masinad olema üpris autonoomsed. Eks näis muidugi kas sellest ka päriselt asja saab. Ses mõttes, et need marsikulgurid ja värgidki ju võtavad pinnaseproove ilma, et keegi kuskil juhtimiskeskuses robotkäsi ja puure mingi kangiga liigutaks. iseasi jah, et kui autonoomne.

Selles asi ongi, et kaevandamine juba avastatud maardlast ja mineraalide otsimine suure planeedi pinnalt on väga-väga erinevad asjad ja nõuavad erinevaid oskusi. Ka Maa peal tegelevad kaevandamise ja kaevandatavate maavarade otsimisega väga-väga erinevate oskustega inimesed. Üks asi on kindlas kohas maad uuristada, sootuks teine asi on see koht üles leida, kus uuristada tasub. Kuigi proovi võtmisega ja maastikul täiesti iseseisvalt ringisõitmisega võib robot üsna varsti hakkama saada, sest nad peaaegu juba saavadki, siis inimest huvitavate mineraalide ja kaevandamiseks sobivate maardlate leidmine vajab geoloogiharidust, et vastavalt pinnavormidele, pinnase värvusele, kivimite välimusele jm omadustele, mida sageli vaid geoloog märgata oskab, "ennustada", mida kust kohast leida võiks. Ma usun, et edukale geoloogile on vaja lisaks spetsialisti teadmistele ka veidi inimlikku intuitsiooni - nn kõhutunnet. Ja kui nüüd veel arvestada, et tegemist on sootuks teise planeediga, siis ei pruugi Maa peal kehtivad reeglid sinna päris 1:1 üle kanduda ja isegi tippgeoloogile võivad osaks saada üllatused - nii meeldivad kui ebameeldivad.

Ma väga ei usu, et lähemate kümnendite jooksul neid omadusi robotitele progeda suudetakse. Praegune marsirobotite juhtimismeetod, kus ikkagi geoloogid otsustavad, millise mäekünka või uhtoru juurde tasub sõita ja millisest kihist või kivimist seal proovi võtta on mõtet, on veel pikaks ajaks ainus praktiliselt rakendatav meetod. Masinad võivad minna kiiremaks ja iseseisvamaks, aga inimene peab ikkagi näpuga näitama, kuhu minna ja mida teha.

_________________
Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Kommentaarid: 33 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 32
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
intsice
HV kasutaja

liitunud: 29.05.2002




sõnum 08.08.2016 12:37:43 vasta tsitaadiga

Ütleks ka oma arvamuse, siis välja - pakuksin hoopis teistmoodi vaatenurka kogu asjale. Minuarust on sellised küsimused isegi filosoofilised. Et kui mingi valdkond küündib inimhaardeulatusest kaugemale, siis mingist piirist edasi tegeletaksegi nö foobiaprojektidega. Antud juhul, siis avastamisega ja lootusega millegi kasuliku leidmisega tundmatust. Kosmose vallutamise algus oli ju puhas poliitika tulemus. Praegu on asi muidugi märksa reaalsmaks läinud. Maailm on ratsionaalsemaks muutunud oma vajaduste ammendamiseks. Igat senti tahetakse teenima panna, et saada rohkem. Samas olge ausad kõiki investeeringuid ei saa maksimum kasumisse viia. Seega sellise teema tulevik ei ole võrreldav kunagi ainult kasumi vaatenurgast. Pealegi vahel on tehnika ja inimkonna areng pöördvõrdeline. See, mis täna tundub absurdne investeering võib tänu homsele tehnoloogiale või muule ennast toimima saada ja siis tullakse asja juurde tagasi. Näiteks viikingid käisid ka ameerikat avastamas, aga ülejäänud maailmale sellest polnud mingit kasu kuna polnud kuidas seda teada anda ja polnud laevu kõigil, et sinna kohale oleks saanud. Kauba/inimeste vedu jne. Aeg aga möödus ja tehnika arenes ja kui kõik elemendid olid selleks sobivad tehti ameerika avastamine uuesti ära nii, et sellest ka midagi muutus. Iseasi muidugi mida se kõik kaasa tõi. Selle kosmosega on suht sama seis. Täna punnitatakse kõvasti, et edasi saada, aga noh ütleme, et paari põlvkonna pärast on asi lihtsam. Kuid jah kutsuda inimesi arutelule on ju positiivne, et leida midagi, mis aitaks seda valdkonda tagasi pildile on igati tore ju. Täna ju enam kosmoses suurt poliitikat ei tehta. Vb olla Hiina vm üritab ennast näidata et õigustada valitud riigikorda, kuid moraal on ikkagi selles, et ega ühest uksest kaks korda läbi minna pole mõtet loosungiga mina avastasin icon_smile.gif eriti veel täna kus uudiseid valataske igast august ja tavainimesele ei anna se küll mitte raasugi elus juurde. Lipu heiskamine marsil oleks justkui "must be" aga samas praktilisest seisukohast sisutu. Seega kogu selle suure raha kulutamine ongi suht selline filosoofiline küsimus. Et kui inimkond tahab nii ütelda edasi liikuda oma arengus, siis ei peaks alati mõtlema iga sendi investeeringu kasumlikkusele. Teoreetliselt ei anna ju ka tv vaatamine sulle mitte midagi juurde vaid kulutab ainult aega kui samas võiksid ju tööd teha ja raha teenida kuid kaudses mõttes sa puhkad valmistad vaimu ette, et jaksad rohkem ja efektiivsemalt oma tööd teha. Seega laske asjadel areneda ja vähem kriitikat iga kulutatud penni üle. Pole neid ültarku inimesi ka liiga palju vaja. Tulemuseks võib olla üks suur targutamine ja asjade areng takerdub sootuks icon_smile.gif
Kommentaarid: 18 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 18
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
näita postitusi alates eelmisest:   
uus teema   vasta Uudised »  Pressiteated »  Euroopa Kosmoseagentuur kutsub huvilisi kosmoseteemalisele debatile
[vaata eelmist teemat] [vaata järgmist teemat]
 lisa lemmikuks
näita foorumit:  
 ignoreeri teemat 
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis



Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.