[HDvurle]

Tšehhi päritolu turbetarkvaraettevõte Avast ostis 1,3 miljardi dollari eest üles konkurendi AVG Technologies, kirjutab Venturebeat.
AVG (algse nimega Grisoft) asutati juba 1991. aastal toonases Tšehhoslovakkias.

Praegu annab ettevõte tööd üle maailma rohkem kui 1800 inimesele ning peakontor on kolitud Amsterdami.
Eelmisel aastal kasutasid ettevõtte teenuseid rohkem kui 200 miljonit inimest üle maailma.
Edasi loe Postimehest

[tahanteada]

[Number1]

Mõttetud tegelased mõlemad nii AVG kui Avast. Kes kasutab viirusetõrjed tänapäeval?

[owndyaa]

[LKits]

[salatoimik]

[Number1]

[crashromeo]

Minagi ei kasuta mingit viiruse/pahavara tõrjet.
Kaks -kolm korda aastas panen üeale Eseti ja malmwarebytesi.
käin arvutist üle ja tulemus on null.

[Tomorrow]

[arny]

kasutasin ka avastit aga kui win 10 ajal keeras interneti kasutamise tuksi ja pidin kogu värgi maha laskma, pole enam avastit tagasi pannud. Pole ka vajadust kui aus olla. Kasuta millist asja tahes midagi ei leia nad. Olen saanud omale ka pahalase arvuti kui avast olemas oli nii et vahet pole.

[bitCON]

Loobusin ka ~aasta tagasi viirusekaitsest. Eile lasin siis korra avasti peale kontrolliks, ei leidnud miskit. Panin jälle rahus uninstalli.

[Dirty Harry]

link :: Antivirus software is 'increasingly useless' and may make your computer less safe

[LKits]

Zero-day tüüpi viiruste vastu ei aita miski ja neid tavakasutajatele nagunii ei levitata, sest milleks investeerida toode kellegi/millegi peale, mis raha sisse ei too.

Minu jaoks on viirusetõrje esmane virtuaalne kaitse, mis peaks igaks juhuks olemas olema, sest eksisteerivad ka vanakooli viirused (kasvõi vanakooli zero-day viirused), mida saab suvaline "script-kiddie" alla laadida ja levitada.
Loomulikult esimene tihend hoiab enamuse kinni, kuid igaks juhuks siiski olemas, sest nii mõnelgi korral karjub ohtlike javascript failide peale, kahtlased .exe, .dll.

Lõppkokkuvõttes on siiski ka määrav, mida arvutiga tehakse. Kuna pidevalt mässan klientide nakatunud arvutitega, siis viimane asi oleks, et ka minu seadmed nakatuda saaksid (vähetõenäoline, sest ei ühenda samma võrku vms).

[Dirty Harry]

[LKits]

Lunavara on vähe teine asi, kuna lunavara ongi tavakasutajatele mõeldud ehk mida suurem mass, seda parem.
Ja lunavara vastu aitab ilusasti viirusetõrje, aga loomulikult esmane on ikkagi tihend. Ei pea igat faili alla laadima, kui tuleb "invoice" e-kiri.

[isiklik]

[bitCON]

[UrmoZ]

Läbi aastate olen kasutanud mitmeid tasuta viirusetõrjeid - Avira, Avast, AVG vb veel mõned vähem tuntud. Kõigil tulevad kaasa tüütud featuurid, mida koguaeg näkku surutakse - a´la mingid puhastus ja optimiseerimis softi jupid.
Sel aastal sai soetatud 15€ eest 3 PC jaoks 3a kestvusega Bitdefender Internet Security 2016 litsents - siiani rahul.

Puht antiviiruse programmi eriti ei usalda.

[owndyaa]

Ma ise laksin kogu aeg ESET Smart Securityl triali kasutajatega. Ei ole siiani pettunud. Tööl kasutan F-Secure

[isiklik]

[tahanteada]

Ja ärge siis unustage üht väikst seika - paljudel Op.süsteemidel on olemas ka enda isiklikud Antiviirused ja kui ei ole töös mõni Kolmada Osapoole Antiviirus, siis töötab automaatselt Op-süsteemi enda Antiviirus.

Näiteks on sisseehitatud Antiviirus kenasti olemas Windows 10-s, samuti näiteks ka Linuxites.

Seega võitlus viirustega ning Krüpto-pahalastega käib ikkagi päris mitmel rindel ning tihti isegi arvutiomaniku käest üleüldse ei küsita kas ta tahab seda tõrjet või ei taha.

[number]

...

[Tomorrow]

Pahavarast hoidumisel on tegelikult oluline roll ka teisel tarkvaral lisaks Antiviirusele või selle puudumisele. Ehk siis kasutatav OS ja Brauser on väga tähtsad. Windowsile on kahtlemata tunduvalt enam pahavara, kuna see on enimlevinud. Lisaks on küsimus selles, kas Windows Update on tehtud või on see kinni ja masin on aastaid patchimata. Brauser on samuti väga oluline osa pahavarast hoidumisel. See kes kasutab nt IE vana versiooni nakatab oma arvuti palju tõenäolisemalt valele lehele minnes, kui Chrome/FF kasutaja kelle brauser uuendab ennast automaatselt ei lasegi kahtlasele lehele minna. Lisaks kiputakse reklaamidega panema kaasa pahavara ja kui brauseril reklaamiblokeerijat pole on see järjekordne rünnakuvektor.

[arny]

ja nagu see antiviirus programm ise ei oleks paras viirus. Norton vana hea tüütus ja mõned siin veel milledest lahti saamine on paras krempel. Seda mcafeed või mis ta on topitakse pidevalt kaasa paljude asjadega. Samas see Avast kah paras viirus, pidevalt tuli teade tasulise versiooni ostuks. Kui on olemas tasuta ja tasuline versioon siis miks peaks see tasuta asi hea olema. See kui mingi programm näitab, et leidis midagi ei tähenda, et see sul ka reaalselt on ta lihtsalt tahab end asjalikult näidata. Mäletan kui sai tiritus uus antiviirus siis eriti need trial asjad leidis alati hunniku asju, kuigi olemas olev asi, näiteks avast siis, ei leidnud midagi. Kui mõelda miks viirused on siis windows on ilmselt üks paremaid viiruseid.

[LKits]

Et tasuta tootega kaasnev reklaam defineerib programmi viiruseks?
Naljakad trollid siin...

Ka vanemad viirused levivad ning kui ei ole viirusetõrjet, siis neid ka ei blokeerita. Mul Avast karjub nii mõnelgi korral, kui lähen kuhugi veebilehele, kus on viiruslik javascript, keelatud domeen jne. Mul lihtsalt ei ole aega tegeleda selle filtreerimisega manuaalselt ja kui tõesti on soov tahtlikult viirust käivitada, siis saan seda teha virtuaalsel windowsis.

Kas tõesti viirusetõrjed on nii vastumeelsed? Viskavad aknaid ette? Mul tasuta Avast pole siiamaani veel visanud, kord aastas pean uuendama registreerimist, aga kammoon... tasuta!

Igal juhul - eeldaks viirusetõrje mittekasutajatelt argumente, miks viirusetõrjet mitte kasutada.

Teeb arvuti aeglaseks?
Ebaefektiivne?
Tüütu reklaam?
Kallis?

[number]

...

[Mnator]

[number]

...

[Mnator]

ikka seetõttu, et liigse hoolimatuse tõttu oled kerge saak

[Etz]

number ja sa väidad, et teistele OS'idele pole viiruseid?

[number]

...

[Mnator]

pigem suurem tänu lausa kuritegelikule sinisilmsusele

[number]

...

[Mnator]

minul endal pole peale "tracking cookie"-nimelise krempli muud leitud
(põline win kasutaja)

[Betamax]

Et siis varsti hakkab AVG asemel Avast kasutajate arvutist andmeid koguma?

[Mnator]

nagunii teevad nad seda kõik juba praegu pisierinevustega mahus

[bitCON]

[arny]

[isiklik]

[H_K]

Ka mul ei ole viimastel aastatel viirusetõrjed midagi leidnud, mingivahe sai täitsa ilma viirusetõrjeta ja pisteliselt lasin online viirusetõrjega üle, kui tekkis tunne, et äkki on keegi pesa teinud.. aga ei miskit. Tihend on muidugi oluline, kui igasugu torrentid või mis iganes pakuvad exe laiendiga asju ei tasu seda varianti proovima hakata.
Isiklikult arvan, et nn arvutite ja windowsi viiruseid on vähemaks jäänud nutitelefonide tõttu, mis on viirusekirjutajate massidele palju seksikam väljakutse, kui mingite vanurite arvuteid kiusata Mõned väidavad lausa, et sirka kolmandik tasuta nutirakendustest tegeleb vähemal või suuremal määral ka muuga, kui ainult sellega mida ta ennast tegema väidab. Androidi puhul on tavaliseks tunnuseks see, kui a'la mingi taskulambi äpp küsib sujuvalt õigused kogu su kontaktidele, piltidele, asukohale jne. Milleks punnitada windowsis läbi erinevate turvatõkete, kui nutitelefonis installib kasutaja viiruse täitsa vabatahtlikult koos kõigi õigustega. Viirusekirjutajate energia on nutimaalilmale kulunud, windows levinud viiruselevikuplatvormina hakanud tahaplaanile jääma.

[LKits]

Viirusel ja viirusel on vahe ka. Mõttetu on arendada viirust, mis kahjustab ohvri seadet ilma, et viiruse looja sellest kasu saaks.
Sellepärast levibki krüptovara.

Telefonidel on "viirused" igasugu mõttetud rakendused, mis küsivad liigselt õigusi ehk koguvad andmeid, samuti JOKK.

Võin julgelt öelda, et mul arvutis on "viirused" (ehk kahtlase koodiga programmid), aga need on taotluslikult. Ise olen samuti mõne programmi kirjutanud, mis A/V jaoks on viirus, aga reaalsuses lihtsalt eriliste "featuuridega" programm.

[tahanteada]

[LKits]

Ei väitnudki, et telefonidel ei levi krüptoviirused.
Mul on selle kaitseks tagavarakoopia rakendus, mis koduvõrgu wifiga ühendades teeb incremental koopia telefoni sisust ja mälukaardist.

[laurx]

kui üksi oma masinat kasutad ja ülalloetud saidid ainult käidud saavad, võibki kiljuda, et " aga mulle pole kummi vaja " kui nocku kogu aeg püksis on. tänapäeva viirused püüavad sinu pealt raha teenida nt. keeratakse sul tuksi otsingumootorid. sa ei pruugigi aru saada, et sulle tegelikult veebilehitseja kaudu mingeid mitte päris õigeid tulemusi otsingutele anda proovitakse. õngitsetakse su arvutist paroole, et sulle sinu oma meilindust suure raha eest maha müüa või sinu kontaktidele sinu postkastist western unioni rahakerjamisi saata, lunavara on kõige nahhaalsem ja nakatab ka " teadlikud kasutajad". noh ja siis on see, et kohati tuleb kasutaja andmed mingile oma kettale kopeerida. ma pole viitsind logisid alles hoida aga päris palju on pätsitud keygene ja asju mis on tegelikkuses hoopis midagi muud kui see,millena nad näivad. ka google pildiotsingust on omale sodi masinasse saadud..

[Tomorrow]

[LKits]

See oleks täitsa okei lahendus, veider, et Windows seda juba ei paku, et kui intensiivselt olemasolevaid faile muudetakse, siis karjub ja/või küsib adminni õiguseid või midagi.

Aga jah, see oleks tõenäoliselt rohi selle vastu, või siis vähemalt esmane ettapp, sest faile saab ka muuta näiteks 10 faili sekundis, vähehaaval.

[Mnator]

Minu meelest mõned suured paketid tegelevad ka pidevalt hulga failide nimede ja laiendite muutmisega oma töö käigus, igasugused ajutised failid vaja suht tihti ümber muuta. Nende töö oleks häiritud. Ja kui testlävi seada nii kõrgeks, et nende legaalne nimemuutus enam ei ole takistatud, siis kardetavalt jõuaks krüptopahalane oma asju toimetada valulisel määral + veel loomulikult ilmub siis krüptopahalase versioone, mis üritavad oma tegevust maskeerida.

[LKits]

Märksõnaks: whitelist

[Mnator]

kes selle koostaks
ja lisaks ajutiste failide puhul osa nimesid genereeritakse täiesti juhuslikud jadad (laiendid suurelt jaolt vist siiski fikseeritud, pole nii täpselt järge ajanud, aga osa on ka sealjuures ilma laiendita üldse)

[LKits]

Viirusetõrjed koostavad, või siis MS enda digitaalselt allkirjastatud ja usaldusväärsete programmide andmebaasiga.
Need andmebaasid eksisteerivad juba ammu, kus on usaldusväärsed, skänneeritud ja allkirjastatud programmid, aga igaüks ei viitsi ja võib-olla isegi lisamine maksab.
Tõenäoliselt saaks kasutaja vajutada ka "Add to whitelist" nuppu, sest viirusetõrjel on "exception" täitsa olemas, ei näe põhjust, miks kasutaja seda teha ei saaks.
Tüütu, jah...