[olavsu1]

Trend Micro on avastanud uue variandi FLocker Android krüptoviirusest, mis lisaks Android nutiseadmetele ohutab ka Androidiga varustatud nutitelereid.

Loe edasi: https://yro.slashdot.org/story/16/06/13/1845221/android-ransomware-hits-smart-tvs
Ja veel siit: http://blog.trendmicro.com/trendlabs-security-intelligence/flocker-ransomware-crosses-smart-tv/

[jägaja]

[CALEB]

Huvitav oleks teada, mida asendamatut küll inimesed telekas hoiavad, et kedagi peaks kottima telekat ohustav krüptoviirus ?

[tiirP]

Kas garantii ründe alla sattunud objekti katab?

[jägaja]

[CALEB]

Krüptoviirused ikka krüpteerivad sisu (pildid, muusika, videod, dokumendid jne.) mitte tarkvara. Töös olevaid faile (op süsteem) ei saagi käigu pealt krüpteerida. Selleks peaks olema juurkasutaja ligipääs ja tegevus peaks toimuma mingis boot keskkonnas. Ja ei usu et kui see ka kuidagi peaks toimuma, siis tarkvara ülekirjutamise eest rohkem küsitakse kui krüptovara levitajad seda teevad. Levinud taks krüptovara poolt on enamasti u. 1000 euro väärtuses bitcoine. Enamus telekaidki ei maksa nii palju.

[jägaja]

Teha saab kõike. Küsimus on ainult, et kas tehtav töö on võrdelisuses loodetava saadava tuluga.
Igatahes paneb raha rattad käima ja on aimata püüdu aina keerukamaid krüptolahendusi luua, kuna ainuüksi eestis on inimeste pangakontodel miljardeid eurosid hoiustel, mis tuleb kätte saada.

Teleris on iseenesest niikuinii ka juba tootja poolt krüpteeritud tarkvara osad olemas, neid võib omakorda veel üle krüpteerida vms, saab ka seal töötavaid või vähem töötavaid tarkvaraosasid muuta just sellises suunas, naga suur raha ette näeb. Tegelikult pole olemas sellist asja, et teha ei saa, eespool juba mainisin, et miks.

[CALEB]

Kui uus telekas maksab vähem kui krüpteeritud info lahti tegemise eest nõutakse pole ju nõudel mõtet. Pealegi teleka tarkvara ülekirjutamine on veelgi odavam kui uus telekas või seda ei tehtaks üldse muidu. (Pole mingi eriline raketiteadus ja ei võta eriti palju aega)

[Marie]

Paljudel eestlastel on Androidiga nutiteleviisor, arvata võib, et see on väiksem kui 1%

[kevku]

[CALEB]

See "õpetlik" lugemine käib PC kohta, mitte androidiga teleka kohta. Ja ei vasta minu küsimusele.
See on arusaadav kui inimesed hoiavad oma asju arvutis. Aga telekas ??? Miks peaks telekas isiklikku kraami hoidma ? Jutt oli ju krüptoviirustest, mis muudavad failid loetamatuks.

[mikk36]

Nutitelekas saab ehk ligi üle võrgu su arvutis olevatele andmetele.
Teine variant on telefon või mälukaart/pulk telekaga ühendada ning telekas selle peale krüptib sealse kraami ära.

[jägaja]

CALEB, kui sul on nutiteler ja sa kasutad sealseid rakendusi, siis hoiad sa ju oma isiklikke andmeid ka seal teleris. Või taastada sa tõesti peale igakordselt rakenduse kasutamist tehaseseaded teleris, et hakati igakordselt uuesti telerit seadistama ja oma andmeid kusagile uuesti sisestama?

Ning mille poolest eristub nutiteler PCst või tahvelarvutist?

[Killer85]

[CALEB]

to jägaja:

Nutiteler eristub PCst või tahvelarvutist kasutamise poolest. Telekas on ikka peamiselt televisiooniprogrammide vaatamiseks, exceli tabeleid seal ei tee ja fotosid ka ei hoia. See kui nutiteleris on mõned rakendused, ei tee sellest veel täisväärtuslikku arvutit. Ja rakendused ei võrdu isiklike andmetega. (Küptoviirused lukustavad ainult dokumente, pilte, multimeediat jne. nagu juba mainisin. Pole ju mõtet operatsioonisüsteemi kasutuks teha kui seda läheb vaja, et viiruse autorid saaksid oma nõuet esitada ja sina saaksid neile maksta.)

[kevku]

teler, röster, külmkapp on täpselt samasugused arvutid nagu su pc pahalaste jaoks kui lubad seal piiramatult suvalist koodi jooksutada.

[CALEB]

teler, röster, külmkapp EI OLE samasugused arvutid nagu PC. (Võib küll olla, et mõne tegelase PC samastub rösteriga.)

See, kui palju halba mõni pahalane teha saab , sõltub just nimelt sellest, millega on tegu. PC on koht kus inimesed hoiavad oma intellektuaalset vara. Külmkapis hoitakse muud sorti kraami.

Artikkel räägib just krüptoviirustest, mis teadupärast ründavad intellektuaalset vara, mitte sinki su külmikus või saia rösteris. See, kui külmkapil on kusagil süsteemis mingi jupp tarkvara jooksmas ei tee sellest veel mingit arvutit. Pealegi halvaks läinud piim ei ole võrreldav kadunud reisifotodega.

[kevku]

krüptoviirus on lihtsalt hetkel enamlevinud meetod kuidas kergelt raha teenida, mis on pahalaste peamine eesmärk, nagu eelnevalt linkisin on sadu võimalusi kuidas ülevõetud masinad panna raha teenima ja kui inimestel on pohhui mis nende arvutites toimub siis aina hullemaks asi läheb. Poliitiku meilikasti saab lukustada sama hästi sinu teleri, külmkapi või pc kaudu.

[Marie]

[olavsu1]

Marie, nutikülmkapi arvuti on sama võimekusega mis ipad. ja hoitakse seal toiduretsepte....

printereid on rünnatud küll, ühe kiriku võrguprinteri soft olla üle kirjutatud nõnda, et see printis ainult pornot ja niikaua kuni ressurssi (paberit ja tahma) oli.

[CALEB]

Toiduretseptid külmkapi arvutis ? Miks mitte vaadata internetist, kasutades tavalist arvutit ?
Külmkapi arvuti sama võimekusega mis ipad ? Kuidas on see seotud krüptovaraga ?
Kuidas on pornot printiv printer seotud krüptovaraga, mis on käesolevaks teemaks ?

Teemast kõrvale kaldudes kaob teema point ära.

[Marie]

[LKits]

Ära loobi protsente, kui ei ole viiteid.

Reaalsus on see, et telekas, külmkapp, röster ei ole peamiselt "nutiseadmed", mida inimene kasutab enda isiklike andmete säilitamiseks. Enamjaolt asuvad nendes seadmetes olevad andmed ka paralleelselt kusagil pilves (ühendatud kasvõi wifi vahendusel) ning siis iseenesest muret ei ole.
Teleka ründamine krüptoviirusega on tülikas nii tarbijale, kui ka tootjale ja edasimüüjale.
Kes vastutab? Tootja? Edasimüüja? Tarbija?

Kui lahtikrüpteerimine maksab mingi väikese summa, siis tõenäoliselt selle kaudu teenitaksegi. Lihtsam on maksta 30€, kui et oodata mitu-mitu nädalat, kuni telekat transporditakse jne.
Aga kes garanteerib, et see ei kordu? Pirakas kivi arendaja kapsaaeda...

[NATAS999]

aga kui on nagunii android, kas siis sellele ei piisa usb sappa, arvuti külge ja sealt puhas rom sisse sööta? aga noh jah, need uued ägedad teleka süsteemid on küll nii vastikuks mõeldud, et mina isiklikult ei viitsigi enam jännata nendega. telekas toas käima pandud ja midagi huvitavat seal näitab, siis võin vaadata, aga ise käima panna ja kanaleid otsida jne, seda lihtsalt ei viitsi. igasugust tarbetut vilkuvalt pläusti viskab ette ja laadim midagi täiendab ja uuendab ja värskendab ja jookseb kokku... pigem vaatan siis juba arvutist dvb-t kaudu levivaid vabu kanaleid, kui isu peaks tekkima.

[mikk36]

Ei peagi tingimata kusjuures krüptoviirus olema, piisab ka sellest, kui ta suudab sinna telekasse või muude nutiseadmesse sisse pugeda ning järgmiseks kogu võrguliikluse läbi enda suunata tehes sujuvalt MITM rünnakut sinu vastu. Või siis näiteks saab sisse sinna ja järgmiseks läbi selle sinu arvutisse, kuna asuvad ju samas lokaalses võrgus, mida su arvuti usaldab rohkem kui välist maailma.

[seeru]

[Ramones]

Keegi siin üldse uudist luges ka enne postitamist?
Uudises pole mingit juttu inimeste isiklike andmete krüpteerimisest vaid lihtsalt ekraan pannakse lukku ja enne ei ole võimalik seadet kasutada, kui lunaraha makstud on.
Lisaks on võimalik ADB-d kasutades (juhul kui see on muidugi eelnevalt sisse lülitatud) antud pahalane lihtsasti killida ja kontroll oma seadme üle taastada.

[degreal]

Järelikult pole tegu krüptoviirusega kui krüptimist ei toimu.

[Betamax]

Süsteemifaile krüptitakse.
Aga see on huvitav killuke

[Mnator]

oma maa ja peamised levitusmaad (botnet võrguga) kustkaudu mujale levitatakse

[jägaja]

[seeru]

[Betamax]

Internet of Things...