[Hiid]

millises pangas nõutakse eesti sisesel maksel täiskoodi?
Üks ei suutvat mulle üle kanda, aga ma tean peast vaid lühikest numbrit.
Samas kunagi pole see teistel probleeme valmistanud.

[arm2004]

"täiskood" tähendab kontonumbrit?
http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/iban-kalkulaator

[Hiid]

see jahh.
Aga küsimus, mis kripeldas, oli see, et kus pangas makstud ei saa lühikese numbriga.

[ref]

[Magic]

Kas mingi hetke ei parandanud pank neid ise?
Swedis vist mingi aja sai...
Tegelikult Hiid märgib täiesti õiget asja, sest Hoiupanga vanad numbrid olid ülilühikesed st. võid ka peast teada.

[NightStriker]

Swed pani eile õhtul omast tarkusest iban osa seb konto vanat tüüpi numbrile juurde.

[Hiid]

Mul on Swed ja LHV, seal saab mõlemas ilma pikka numbrit teadmata hakkama. Samas olen oma lühikest numbrit teistele andnud ja alati on ülekanne saabunud. Nüüd üks ütles, et ei saavat, siis see tuli mulle üllatuseks

[von Wu]

SEB pikendab samuti ise.

[Renka]

[Betamax]

[Tanel]

http://majandus24.postimees.ee/3695431/brussel-kaalub-pankadest-raha-votmise-peatamist

[arm2004]

LHV?

[Märt.]

Mismoodi piirab? Jalutad lihtsalt edasi ega tee tüütust pirinast väljagi. Toimib.

[arm2004]

[Sold OUT]

No inimene ikka ISE oma kàega annab allkirja

[Magic]

[arm2004]

[Magic]

[Smati]

Kui tülitavad ütle et on juba LHV/starman/whatever, või oled tähtajalise lepinguga mujal vms. LHV nagunii kõige normaalsem sellest seltskonnast niikuinii.

[somnambuul]

Ei pea midagi ütlema, lähed lihtsalt rahulikult mööda. Telefonil on punane nupp, vajutad, kui jutt jamaks muutub.

[LKits]

Kas SEB saab kuidagi sisse lülitada selle, et kui teostan näiteks deebetkaardiga (millel on krediitkaarditunnused) Internetimakse, siis saadab mulle e-posti peale selle makse info?
Vajalik pigem selleks, et saaksin e-posti peale absoluutselt kõik krediitkaardi-tunnustega-kaardi tehingud, s.h kui tehingud toimuvad läbi PayPal maksekeskkonna.

[Siim159]

Ainult eraldi internetimakseid eristada vist ei saa, kuid saab sisse lülitada teavituse, mis teavitab kõikidest maksetest ja broneerigutest (s.h kui kuskil poes kaardiga maksad jne).
SEB internetipanga menüüst "Lisateenused/Seaded" --- "Teavitusteenused".

[bladerunner]

LKits, läbi Teavitusteenuse saad jah enamvähem seda mida vaja aga mitte päris.
Kui tahad internetiostude riske maandata ilma Virtuaalkaarti kasutamata, siis tee omale nt. teine pildikaart lisaks ja seo see araldi arvelduskontoga.
Ja tee kõik ostud selle ühe kaardiga. Kontol hoia siis ainult ostuteks hädavajalikku miinimumsummat.
Kui sellele kontole siis veel teavitusteenuse ka tellid siis peakski su soovitu kokku andma.

[Hiid]

internetipanka on mingi rida üllitatud,. mis jura see on?
Kontol olevad rahalised vahendid on tagatud Tagatisfondi seaduses ja teabelehes toodud ulatuses ja korras

[Renka]

ei ole

[Dogbert]

[raxz]

[Magic]

Mul ka kunagi näitas seda
Nüüd on seal krediit...

[Max Powers]

Näitab või ei näita, vahet pole ju. 50 tuhat eurot sinu rahast on tagatisfondi poolt tagatud, ülejäänud läheb kaduma, kui pangaga mingi häda

[batman]

Kuigi Sampo, või Danske, kinnitas veel eelmise aasta lõpus, vastuseks mu kirjale (viitega Äripäevale), et need jutud eraisikutega lõpetamisest ei pea paika, siis eile maandus postkasti siuke kirjatükk:

Spoiler

tsitaat:

Danske Bank lõpetab jaekliendi kliendiprogrammid alates 3.10.2016 06.06.2016 Hea klient! Täname Teid, et olete usaldanud igapäevaste pangatoimingute tegemisel Danske Banki. Danske Bank keskendub alates 2015. aasta veebruarist Balti riikides äriklientide teenindamisele. Meie fookuses on keskmiste ja suuremate ärimahtudega ning keerukamate vajadustega ettevõtted. Oleme lõpetanud konkureerimise jaeklienditurul ja seetõttu ei ava alates 6. juunist 2016 jaeklientidele uusi arvelduskontosid ega ka väärtpaberikontosid. Samuti teeme muudatusi oma teistes teenustes. Kliendiprogrammid lõpevad Alates 3. oktoobrist 2016 lõpetame kliendiprogrammid Danske Standard ja Danske Premium. Programmidega kaasnenud soodustused lõpevad samal kuupäeval ja edaspidi saame osutada klientidele teenuseid vastavalt panga hinnakirjale. Lepingute kehtivust ei pikendata Sõlmitud lepingud kehtivad edasi, kuid alates 3. oktoobrist 2016 ei sõlmi Danske Bank enam jaeklientidega uusi lepinguid ja kehtivaid lepinguid enam ei pikendata. Seega näiteks pangakaardid, hoiused ja reisikindlustus enam ei pikene. Iga teenuse lõpetamisest teavitame Teid aegsasti ette. Täname Teid veel kord, et olete meid usaldanud ja meie teenuseid kasutanud. Kui Te soovite abi, et oma arveldused teise panka üle viia, siis oleme igakülgselt valmis Teile selles osas nõu andma. Nõuandeid arvelduste üleviimiseks leiate panga kodulehe rubriigist „Eraisikule“. Samuti vastame Teie küsimustele kliendiinfo telefonil 6 800 800 tööpäeviti kl 8-19 ning panga esindustes. Lugupidamisega ******** Eraisikute panganduse direktor Danske Bank A/S Eesti filiaal

Ju siis ei olnud piisavalt kasumilk eraisikutele soodustusi teha - mõni (minusugune) tont ei tee ju pensionikarke, et võta laenu, ega liisingut, "käive" olematu - täiesti mõttetu, lõpetame ära.

Nüüd siis endal alled vaid LHV kaart. Elame-näeme, kui kauaks sellel on antud olla, enne kui mõne välispanga osaks hakatakse, ning koormised rakendatakse. Tahan loota, et see aeg vee niipea ei tule, kuigi jah....

[Max Powers]

kui sa midagi ei tarbi, siis pole ju suurt vahet kus kliendiks oled

[batman]

Selles see vahe ongi, et kui midagi ei tarbi, siis maksad mingi kuradi teenustasusi selle eest, et pank võtab vaevaks su raha kasutada. Peened nimed välja mõeldud - kaardihooldus, tõenäoliselt öösel hiilib mingi pangaonu tuppa ja kukub rahakotis kaarti hooldama nii, et silm punnis. Rääkimata veel igasugu ülekandetasudest jms. Selles ongi vahe. Suur vahe.

Nagu ütlesin, õnneks hetkel on veel LHV jäänud.

[Oliverk]

No kaart ei ole veel ju kohustuslikuks tehtud. Normaalsetes pankades on konto tasuta. Või lased palga sulas maksta.

[batman]

Ainult konto on muidugi väga mõttekas, kui sealt makseid ei tee ja kaupdade/teenuste eest ei saa tasuda, sest viimaseid käsitletakse panga poolt juba erilise "teenusena", mis ei saa kohe kuidagi tasuta olla. Huvi pärast - kas praegu on veel võimalik ametlikult küsida töötasu sularahas? Mingi aeg tagasi veel oli see õigus, aga siis hakati kusagil mäe otsas eel- ja taganõusi tegema, et selline maksmine rahastab terrorismi ja muud säärast.
Kui aasta lõikes kokku lüüa (eraisiku)igapäevapanganduse pealt võetavad teenustasukesed, on lõppsumma muljetavaldav. Vähemalt minu jaoks. Lisaks see, et oma raha liigutamise (ehk sisuliselt paari ühe ja nullikese ronimine ühelt realt teisele) on pangale nii koormav teenus, et sellelt tuleb obrokit võtta. Nagu 90datel - loll pole see, kes küsib, vaid see, kes maksab. Eks rootslased taha ka elada, neil paguldiskoorem vaja vastu võtta ja ülal pidada
Samas tore, kui enamus rahul on.

[Fumetsu]

[hans]

[lightbluefox]

Mul SEB pluss pakett http://www.seb.ee/igapaevapangandus/seb-paketid/seb-pakett

Pangakaarte võib mitu olla, need on tasuta, iga kuu 1,6€ ja aastas seega 19,2€, kui suudad piirduda viie euromaksega kuus.
Palju odavamalt enam ei saa, kui on oluline ka, et automaate leiduks kust sula lisamakseta kätte saab.
LHV on odav seni kuni sulaga ei tegele (va nende masinad).

[arm2004]

[Sold OUT]

Lhv 0 tasu. Ulekanded tasuta, kaart tasuta. Samamoodi oli ka danskes.

[hans]

Super AMOLED, varjatud tasud on ikka, päris üüratud. Sa vaatad mingit otsekulu siin.

[Sold OUT]

Aa vabandust

[Hiid]

[Black66]

Mul on SEB perepakett. Vist on kokku 7 inimest ja paketi omanik ei maksa midagi, sest on kuldklient.
Mingeid kaardihooldustasusid ega ülekandetasusid ei ole. Kannan palju tahan.

[jeesus188]

[bladerunner]

[KillFrenzy]

[batman]

[NightStriker]

Teenustasusid vaja ikka selleks, et palka maksta, lasteaedu ehitada ja pensione maksta. Ilma teenustasudeta peame esimena pensionäridelt ja lastelt raha ära võtama.


Vabandust, läks riiklike maksudega segamini.
Teenustasusid on vaja selleks, et ukse ees seisvatele kohanäitajatele palka maksta. Täiesti funktsionaalne automaat järjekorrasüsteem oli liiga odav ülal pidada.
Muiste õpetati koolis natuke teistsugust pankade töömehhanismi. "Raha sisse- laenud välja- laenatud raha tagasi + intress= kasum" - Korrata kuni resevid veel nõuetele vastavad. Sama raha võib päris mitu korda uksest välja ja sisse käia. Iga kord tuleb tagasi interssidega.
Nüüd tundub, et teenustasud on mingi aluspõhimõte ilma milleta pangad toimida ei suuda. Käed püsti kõigil, kes on viimasel ajal negatiivse intressiga laenu pangast saanud (laenad raha ja tagasi maksad vähem kui laenasid). Pole seal midagi muutunud. Lihtsalt kooritakse lisaks ka teenustasudelt.

[Markos]

Selle peale ei ole mõelnud, et ehk ei suutnud pangad ette näha intressimäärade sellist kukkumist, mistõttu intressitulu oluliselt kokku kuivas. Teine asi on see, et infrastruktuuri ei peaks ka intressituludega subsideerima või vice versa. Teenustasud ongi infra ja teenindusvaldkonna ülalpidamiseks. Kas me seal kulupõhisustest rääkida saame, on iseasi ja pank ilmselt ei ole kohustatud seda tegema ka. Ma ei saa üldse aru, mis ving nende teenustasude üle käib ? Mul jääb see summa aastas vist 10 euri kanti, kui mitte vähem. Pangasisesed maksed on muidugi tasuta.

[hans]

No selle 10-20 euro üle aastas vinguvad ka need, kes euronicsis kukuvad alla tingima, sest maksavad sulas, ja on pahased kui ei saa -10% uuelt telerilt. Bensiini ostavad vene või läti tuttavalt, et mitte aktsiisi maksta, ja kui kohupiima hind tõuseb 2 senti lähevad delfi rahva häälde kirjutama kohe. Või kui sideoperaatori poolt pakutud 2 aastane soodusperiood saab lõpuks läbi ning kuutasu tõuseb 1.99 eurot.

Põhimõtte värk juu know.