24.03.2016 17:23:20
Moore´i seaduse lõpp? Inteli protsessorite võimsus ei kasva enam ajaloolises tempos
Hiljuti teatas Intel Moore´i seaduse lõpust, kui avaldas, et nende nn tik-tak (tick-tock) tehnoloogia ajajärk on läbi. See tähendas, et ühel aastal suurendati protsessoris transistoride tihedust, teisel aastal aga uuendati ja täiendati mikroarhitektuuri. Esimene samm oli tik, teine samm tak.
Tik-tak edasiminek pole enam võimalik ja transistoride tiheduse suurendamine kiibis aeglustub või lausa peatub varsti. Samas hakatakse pidevalt muutma protsessori sisemist arhitektuuri ja protsesse.
Mnjah.
Arhitektuuri võib muuta, aga küsimus on selles, kas bitti on võimalik veel väiksemaks teha. Kui saab, siis võib-olla on võimalik praeguste võimsuste juures lasta torust läbi rohkem. Pressiteate järgi tundub, et taktsageduse tõstmine ei ole enam efektiivne. Tegelikult pole ta seda juba tükk aega. Ka tuumade arvu suurendamine ei aita. Lõppkokkuvõttes tahavad kõik tuumad energiat saada. Kogu küsimus taandub sellele, et andmemahud ja rakendused lähevad suuremaks, aga andmetöötlusruum ja tehnika pole eriti muutunud. On jah välja töötatud erinevaid instruktsioone aga ju siis selline kombinatoorika algoritmide abil enam ei anna piisavalt kasu
Järelikult, tuleb andmehulka (bitti) ja sellele vastavat loogikalülitust muuta ehk senine praktika on ennast ammendanud.
Õigem pealkiri oleks ehk: Inteli protsessorite efektiivsus ei kasva enam ajaloolises tempos.
Ehk siis arvutid ei saa enam minna voolusäästlikumaks sama palju tööd tehes.
Sarnane lugu on ka ketastega. Mahu hind ei vähene aga mahu nõudlus pidevalt suureneb (4k video jne)
Moorel oli seaduse aluseks just tõdemus et iga 3 aasta järel õnnestub transistoride arvu kasvatada 2 korda! Transistoride arvu kordsust sai ka peaaegu võrdeliselt protsessori jõudlusesse rakendada.
Intel oma artiklis tõdeb, et neil enam ei õnnestu transistoride arvu duubeldada Moore seaduse alusel. Just see ongi halb.
Edasi tik taki jutt ajas ehk lugejad segadusse, sest transistoride duubeldamist saab erinevalt jõudluse kasvatamiseks kasutada. Võid suurendada tuumade arvu (kõige lihtsam, kõige ebaefektiivsem), bitilisust (keerukas, kuid siiski parem kui tuumade arv), arhitektuur (kohati lihtsam, kohati keerukam nii ja naa) või sagedust (sagedus sõltub üksjagu just transistori enda mõõtmetest - üldiselt väiksemate mõõtmetega transistor kannatab suuremat sagedust).
Seda on varem öeldutki, et lõpmatuseni ei saa transistore mõõtmeid vähendada, lõpuks saabub mingi piir. Isiklik arvamus on, et veel arenguruumi siiski on, Moore seadus on päris edukalt väga kaua vastu pidanud. No ja siis 3 aasta ei saa, saame 4 aastaga.
Küll ei usu et grafeen veel lähiajal tegija on. Selle materjali tehniline tootmine pole laborist kaugemale jõudnud ja pole ka ühtegi uudist et lähiajal jõuaks.
Kodukasutajal suurt vahet enam ei ole, isegi mängurid v.a. entusiastid vist kah suht ükskõiksed juba?
mmm... eks siin ole neid leere mitmeid, kodukasutaja jah vast väga ei nurise. Ise tahaks küll mõnda hea hinnaga 6-core või 8-core proset intelilt. Järgmise upgrade'i ilmselt võtangi siis ette, kui miskit sellist saab juba. Võiksid oma 6-core prosed tuua madalamasse hinnaklassi. Praegused LGA-2011 prosed pole just atraktiivsed oma koguinvesteeringu mõttes.
Biznis vajab jätkuvalt võimsamaid protsessoreid. Kodukasutajal suurt vahet enam ei ole, isegi mängurid v.a. entusiastid vist kah suht ükskõiksed juba?
Milles see ükskõiksus seisneb? Vaimuvaesuses?
Niikaua kui arvutiekraani / VR vaadates on aru saada, et tegemist on mänguga, mitte reaalsusega, niikaua ei ole ei protsessorid ega ka videokaardid piisavalt head.
Biznis vajab jätkuvalt võimsamaid protsessoreid. Kodukasutajal suurt vahet enam ei ole, isegi mängurid v.a. entusiastid vist kah suht ükskõiksed juba?
Milles see ükskõiksus seisneb? Vaimuvaesuses?
Niikaua kui arvutiekraani / VR vaadates on aru saada, et tegemist on mänguga, mitte reaalsusega, niikaua ei ole ei protsessorid ega ka videokaardid piisavalt head.
Tädi maalil on eposti lugemisega probleeme mingi odava APU+SSD combo või NUCiga ?
Minu silmis entusiastid = üle 1080p ponnistavad inimesed. Et pilt selgem oleks ja kõike isiklikult ei peaks võtma...
Casual toksib oma LoL'i või DOTA't, on ülirahul ja neil suva VR'st, 144hz jms kraamist.
Kas FET-e kasutatakse ka prosedes? Ma nagu siiani olen arvanud, et tavalistest transistoritest on protsessorid kokku laotud, väljakatel suht suur mahtuvus, kiiresti lülitamine ala GHz-des keeruline?
Minu teada just FET ongi põhikasutuses. Jah, vanasti olid kõige kiiremad prosed just TTL-is, kuid see aeg jäi lühikeseks. Transistori pindala on väga oluline.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.