[Desmond5]

Nüüd kus 64 bitised protsessorid tungivad juba tavakasutajate maastikule, peaks ka ennast asjaga kurssi viima. Nimelt nis vahet sel on mitme bitine protsessor on ? Siiamaani on jäänud ainult arusaam (mis ei tohiks vale olla vist), et rohkem bitte võrdub suurem jõudlus. Tõsi ? Aga kuidas asi tehniliselt on ? Kas bittide arvust oleneb protsessori registrite arv ? Mis värk nende bittidega siis on ?

Peale selle ma otseselt ei mõista miks praegused protsessorid suuremalt jaolt veel 32 bitised on, arvestades et graafikakiirendid on juba 256 bitised. Ma olen aru saanud, et bittide arv mõjutab ka tarkvara (näiteks operatsioonisüsteemi), seega näiteks tarkvara mis jookseb 32 bitisel protsessoril ei tööta 64 bitisel. Kuid AMD juba tõestas, et 64 bitise protsessoriga saab ka 32 bitiseid asju jooksutada (tõsi küll, sel juhul ei tohiks sellest 64 bit arhitektuurist mingit kasu olla). Miks ei võiks siis olla näiteks 256 bitine protsessor, mis suudab jooksutada nii 32, 64, 128 ning 256 bitiseid softe ? Kas keegi oskab täpsemalt seletada (mitte mõttetusi nagu a la "ei noh 64 on parem kui 32 sest ta on poole parem" vms) ?

[stepzter]

[allan1]

Lisaks suurema mälu adresseerimisele võiks plussidena nimetada ka:
*(2x laiemate = (2 astmes 32) korda suuremate) arvudega kiireid operatsioone
*lisatud on mõned 64 bitised registrid - lisaregistrid tõstavad prose jõudlust

Lisainfo:
http://www.bcl.co.nz/info/64-bit_processors.html

[dpr2016]

erinevus on selles, et saad hõlpsalt 64 bitiseid täisarve liita lahutada korrutada + loogikaoperatsioone teha. kui sul 32bitise protsessoriga läheb sellist asja vaja, pead tegema keemiat: kasutama ujukoma arve või siis mängima mitme registriga. aga üleminek 16bitiselt 32le ei toimunud üldsegi nii ammu ja praeguste prosedega töötavad 16bitised programmid täiesti vabalt. näiteks niisugune asi nagu DOS oli 16 bitine, nii ka kõik DOSi proged. kurat, meil praegugi kasutatakse tööjuures veel miskit DOSi jaoks ehitatud raamatupidamisprogrammi..
256bitise prose ehitamine, mis jooksutaks 256, 128, 64, 32, 16, 8bit programme... teoreetiliselt võimalik ja ehk teeb keski lähema 10-20 aasta jooksul selle isegi ära. hetkel aga puudub selle järgi otsene vajadus ja ka tehnoloogia jääb pisut jalgu, transistoreid kulub ikka päris palju sellise eluka tegemiseks.
graafikaprotsessorite puhul on asi ikka hoopis teistsugune ja seal ma ei võta sõna.