[Tanel]

USA teadlased ettevõttest Disney Research Labs on loonud uudse võrgutehnoloogia, mis ei võimalda LED-lampidel mitte ainult omavahel suhelda vaid teha seda viisil, mis on omane internetile ja selle tehnilistele protokollidele.

Loe edasi: http://tehnika.postimees.ee/3327405/teadlased-loid-pirnidevahelise-internetiprotokolli

[Dogbert]

Järgmine internetiprotokoll luuakse õuntele ja ploomidele, apelsinid saavad oma protokolli hiljem koos sidrunitega.

[angel]

Kuidas see veel toimib, pannakse pirn mingil kindlal sagedusel vilkuma? Pms tulevikus on siis väga palju tõbiste silmadega inimesi, tänapäevased led'idki ajavad osadel pea valutama oma virvendamistega. Värelusvabad LCD ekraanid õnneks juba liikvel.

[Sold OUT]

Vaevalt, et nad vilguvad meie nähtavas spektriosas

[angel]

LCD ekraan kah nähtavalt ei vilgu aga mõned ikka tajuvad. Kaameraga filmides enamasti osa lcd'sid ja halogeen lampe värelevad nagu segased, eriti häiriv kui kellegagi video kõnet pidada ja laelamp kusagil kontoris põleb.

[Lordlesta]

Selleks, et valgusega mingeid reaalseid andmeid liigutada saaks tuleb seda vilgutada tuhandeid (kui mitte sadutuhandeid) kordi kiiremini kui siin härra angel arvab. Sellist vilkumist ei näe inimsilm ega ka ükski kaamera.

[meybo]

Härra Lordlesta seevastu ei paista teadvat, et me tunnetame oluliselt rohkem, kui näeme. Nägemise osas oleme nagunii praktiliselt pimedad, suutes näha vaid väga väikest osa kogu valgusspektrist. See aga ei tähenda, et me enda jaoks nähtamatut ei võiks tunnetada või et see kuidagi meid ei võiks mõjutada.

[woox2k]

[Lordlesta]

djstallion, tänapäeval enamus LED lahendused kasutavad impulssmodulatsiooni kontrollimaks valgustugevust, mis omakorda tähendab vilkumist. Näiteks autode LED tuled, mida kõik kummardavad - pole kedagi näinud kurtmas, et ei saa autoga sõita, sest tuled vilugavad. Ise hetkel istud samuti monitori taga mis vilgub. Isegi kui kuskil tootja lehel on kirjas "flickerfree", siis tea, et vilkumine toimub lihtsalt nii kõrgetel sagedusel, et inimsilm ega kaamera ei tuvasta seda enam. Kui juba kaamera ei näe, siis ei saa enam elektroonikavõõrad inimesed kurtma ka tulla, et nende monitor rikub nende tervist ja mida kõike veel. Võib-olla sul juba toas ka mõni LED pirn mis seal vaikselt vilgub, aga ise sellest teadlik pole?

Ümber sinu juba praegu vilgub, sähvib, levib kõiksugu erinevatel sagedustel nii palju müra. Kui see meid mõjutaks, siis me ilmselt ei räägiks siin sellest.

[klf]

Inimsilm (ja kõik mis sealt edasi) on arenenud sellise suunitlusega, et anda endast parim filtreerimaks välja absoluutselt kõik mis on müra ehk pole signaal.

Valgus on olemuselt stohhastiline st juhusliku jaotusega. Ühtlaselt valgustatud taust väreleb pidevalt - seda näeb, kui teha ülesvõte ja vaadata üksikuid piksleid.
Fotoentusiastid jahvatavad pidevalt müravabadest sensoritest jne, andmata endale aru, et suurem osa mürast on tegelikult füüsikaline reaalsus.

Nähtava valguse spekter on loomulikult väga perspektiivikas. Inimene vajab tegutsemiseks valgust, miks mitte kasutada seda ka andmete edastamiseks. Bandwidth'i
on nii et tapab. Teoreetiliselt võib rääkida terabaudidest ja exabaitidest, praktikas on kahjuks teisiti. Vaja oleks vast puhtoptilist arvutustehnikat. Ühesönaga, ulme.
Sellegipoolest, isegi kui suudetakse esialgu realiseerida ainult üks miljondik teoreetiliselt potentsiaalist, on sellistel arendustel kahtlemata jumet.

Valgus - osa elektromagnetilisest spektrist. Nagu raadiolained, aga peenemad, okai? See jutt peavalust ja värelusest on umbes nagu raadiost tingitud kõhulahtisus.

[Lordlesta]

klf,

[angel]

mõnel autol need led tuled küll värelevad nagu segased, samuti mõned foorid

[degreal]

klf, siis sul ei jää muud üle kui õnnelik olla kui sul konstantne stroboskoop pead valutama ei aja. Mul ajasid näiteks 60Hz CRT monitorid jubedalt pea valutama. 120Hz juures kadus igasugune peavalu ära. Mõnele ei teinud selle 60Hz CRT vahtimine jälle midagi. Odavamad LED pirnid virvendavad ikka jubedat moodi julgen väita et nende sagedus on alla 100Hz.

[CALEB]

Nõuka ajal oli mingi venekeelne tehnikaajakiri "Modelist-Konstruktor", kus oli igat sorti õpetusi elektrooniliste seadmete tegemiseks. Meenub ka juhend taskulambi sisse monteeritavast skeemist, mis pani taskulambi pirni kindlal sagedusel värelema, nii et vastuvõtja (mille valmistamise juhis oli seal samas) mis oli ühendatud teleka või mõne muu seadmega, lülitas selle seadme sisse kui taskulamp põlema pandi.

[klf]

degreal, monitoride koha pealt ei vaidle vastu...

Aga võtame näiteks SATA 2.0 ühenduse. 3 Gbit/s 8b/10b kodeeringus. Kodeering tagab, et ühed ja nullid on tasakaalus. Hertside poolest seitse suurusjärku sinu strobost ülespoole. DSL lingid on ka tänapäeval megabittides, ei ole enam 300 baud modemid.

Pirnide juurde tagasi tulles: nende disainis domineerib kindlasti majanduslik komponent st võimalikult odav hind. Ei usu, et powerLED'e on lihtne GHz juures moduleerida. SNR on ka midagi muud, kui SATA puhul. Siiski, wikipedia