[Etz]

[jeesus188]

2 seinas on lisaks veel 40-50cm betooni kui paksust plaanid mõõta
Aga kui avad, siis teed kord ka

[Fisher]

Oleks vaja paar pinda katta/kleepida materjaliga, mis tekitaks kummise vms katte, et libisemist vältida. Olen trepi peal kasutanud sarnast teipi, aga too on liiga kare, otsin pigem kummi sarnaset lahendust.

Tegu sellise 10x20cm suuruse kogupinnaga, aga erinevate suurustega tükid, et peaks olema ise muditav suurus.

Ons kellelgi ideid?

[jägaja]

[ivokas]

jeesus188, pommivarjendis elad

[jeesus188]

[ivokas]

Aa, kepivarjend hoopis

[elukaz]

[Magic]

Plasti Dip, seal olemas selline läbipaistev kummi...ongi põrandatele. Tegin hiljuti ühe tehnilise lahenduse sellega.

[ivokas]

Naabermajal vahetatakse katust

Spoiler

[Sold OUT]

Kartuliga pildistad vä

[kodanik2]

Keegi päikesekollektoritega on kokku puutunud? Kuhu läheb suvel üleliigne soojusenergia? Nagu ma aru saan, siis vaakumtorudes käib antifriis ringi ning akupaaki eraldab üleliigse soojuse. Kuid mis saab siis kui akupaagis vesi keeb?

[Smati]

Osad panevad maaküttesse.

[jägaja]

kodanik2, pead basseini murtsema.

[kodanik2]

[namstoop]

Dušširuumi võimalikke küttelahendusi otsides sattusin säärase asja peale:

http://heatplus.ee/

Kas tegu on mingi tõsiseltvõetava tehnoloogiaga või mingi täitsa vuhvel värk? Sellega seotud veebilehed väga pädevat muljet ei jäta.

[mihkel7]

[H_K]

Teoreetiliselt lähenedes peaks olema võimalik päikesekollektoriga köetava veega seonduv arvutuslikult dimensioneerida nii, et ülekuumenemine ei oleks oht.
On ju võimalik päikesekollektorite arvu-pindalaga, boileri mahutavusega ja boilerivee eeldatava temperatuuriga teha projekt nii, et ka maksimaalse päevase päikesekütmise järgselt boileri keemakütmist ei toimu. Kuidas päriselt see probleem lahendatakse, seda ma ei tea
Teoreetiliselt on võimalik boileris hoida ka üle keemistemperatuuri vett, lihtsalt rõhk on kõrgem ja eeldab vastavat boilerit ja kaitseventiile.
Muidugi lahendus radikas õue ja ventikas jahutama sobiks ka, lisaks veel ülerõhuventiilid, et häda jahutuse tõrke korral boiler või torustik rõhule pauguga järgi ei annaks vaid üleliigne rõhk eraldub läbi kaitseventiili.

[raxz]

Tõmba kollektoritele peegeldav kate peale, kui temperatuur liiga kõrgeks tõuseb.

[Smati]

[jägaja]

Arvestades, et paneelid asuvad üldjuhul päikesele suhteliselt lähedal, ehk siis katustel, on nende kinnikatmine ka suht problemaatiline.
Hakkad lisaks investeerima automaatsetesse päikesekatte ekraanidesse? Kogu eelneva asja mõttekus?

Ei-ei, bassein oleks parim lahendus. Või koduaia tiik. Maasse suunamise jaoks on vaja eelnevalt suht suuri kulutusi teha. Radiaator koos sundventilatsiooniga , no mida veel.

[Smati]

Bassein või siis suurem akupaak.

[jägaja]

Jah. Akupaak nr 2. on ka lahendus. Mitte suurem, vaid justnimelt eraldi lisapaak. Tahad sa ju päikese abil korraliku portsu sooja, mitte leiget vett saada.
Ehk siis energia ülejääk suunatakse eraldi akupaaki.

[Jerry]

ma panustaks siis juba päikesepaneelidele, kui selle veevärgiga selline jama

[Magic]

[H_K]

[Jerry]

[bladerunner]

Tuttav kel paneelid katusel suunab üleliigse põrandasse ja/või katla veesärki.
Tal seal miski omatehtud ventiilide süsteem selleks.

Üldiselt ta tegi arvutusi ka ja leidis et tore on ju roheliselt mõelda aga reaalne kokkuhoid on selline, et asi end tegelikult ära ei tasu meie kliimas.
Aga tore ikkagi et paneelid katusel ja puha.

[kodanik2]

[ranel]

[NightStriker]

--

[kodanik2]

[Jerry]

[ranel]

[namstoop]

[Smati]

No mis seal ikka, eks ta tavaline elektriküte ole, lihtsalt hajutatum võib-olla. Põranda alla võib vast panna, betooni ei julgeks, äkki põleb läbi, siis vahetamine porno.

[_marek]

Õhk-õhk soojuspumba soetamise osas on tekkinud mõte, et puuküttele talvel veidi vähem valu anda.
Maja on väike, köetavat pinda ca 40-50m2. Praegu annab sooja pliit+soemüür.

Turgu ja mudelivalikut paraku ei tunne, kas on mingid kindlad kriteeriumid, mida jälgida?
Tootjatest on silma jäänud Fuji, Fujitsu, Mitsubishi, Panasonic - mida valida? Või mingi muu tootja?
Sooviks täislahendust koos paigaldusega, s.h. nii et töömehed oleks võimelised ka otse kilbist voolu tooma.
On äkki ka mõne teenusepakkuja osas soovitusi? Guugeldades tuleb umbes pool miljonit soojuspumba pakkujat/paigaldajat välja...

[jägaja]

_marek, selle elektrikaabli vedamise osas tõrguvad enamus paigaldajaid. Ja kui nad seda ka ise teeksid, ei tuleks see odavam elektrifirmast tellitud tööst.
Endal õhk-vesi üump puudub, seega ei tea midagi soovitada.

[ranel]

[_marek]

[jägaja]

Isiklikult arvan üha enam, et soodsaim ja tulevikukindlaim lahendus on kombikatel /pellet, puitprikett,puit/ ja sealt vastavalt võimalusele valid, millise küttega kütad.
Pelleti kulu hooaja kohta ei tea, samas on see automaatne, nagu gaasikatlaga kütaks.
Raha kokkuhoiuks paned puude või briketiga. Viimaste puhul on investeering küll kallim, kuna eeldab ka akupaagi paigaldamist.

Muidugi võib tulevikus vastavalt juurde lisada igasugu õhk ja päikeseküttesüsteeme.

[salatoimik]

tulevikus pannakse su korstnale mõõtur külge ja maksad selle tosutamise eest nii et vähe pole.

[jägaja]

salatoimik, pelletiga kusjuures pole korstnat vajagi. Lükkad toru läbi seina ja sealt tuleb sisuliselt veeaur välja.
Mis siis alternatiiviks on? Vinguvad siin jah, et puit saastab.
Viimases ->Elektriala<- ajakirjas kirjutati väga asjalik artikkel puukütte asjalikkusest.

[DVDRW]

[Sold OUT]

[jägaja]

OK. Pelletikamin on selline elukas, mille võid välisseina äärde lükata, auk läbi seina ja ei mingit korstent. Pelletikatel natuka kangem riistapuu.
http://www.pelletikamin.ee/toode/graziosa-steel-8-kw/

Kõiki kaminaid muidugi seina äärde ei lükka. Tahavad takkapihta veel liiga head korstent, et sul vesi tuppa ei voolaks.
http://www.puumarket.ee/?op=body&id=413&art=891

[ranel]

[raxz]

Kunagi oli foorumis juttu - kust saab parima hinnaga Makita käsitolmuimejat osta?

[jägaja]

[bladerunner]

Makita murukääre pole keegi odavamalt kui 99€ kusagil silmanud? Akud ja laadija võtaks ebayst.
Olemasolev Gardena niitja on väsinud, ei kesta enam aku ning üks pisike plastratas kukkus ka juba küljest ära.