[The_Boss]

Super AMOLED, ise isegi tahaks minna, aga mis teha, kui see eluplaanid ära võib rikkuda. Kõige õigem oleks pärast gümnaasiumi ära käia, aga tol ajal ei osanud kuidagi ette näha, mis juhtuda võib.
Praegusel hetkel on TÜ noa selga löönud ja nüüd EV võtab selle noa ja lööb paar korda takkajärgi veel.

[ranel]

[ref]

[The_Boss]

[Anti]

[ranel]

[NightStriker]

TÜ osa kõlab nagu tavaline nuga selga TÜ õppekorralduse poolt. Päris mitmed tuttavad on noa selga saanud. Lihtsad asjad nagu: punktid on koos, aga edasisaamiseks nõutud loengusarja sellel aastal ei loetagi= terve kursus tasulise osakoormuse peale.

Keegi reaalselt ka asendusteenindusse on saadetud? Ühele tuttavale öeldi, et kutsutakse siis kui riik rikkaks saab (mittesõdurite peale pole eelarves rahakulutamist ette nähtud).

[The_Boss]

[lexo]

Miks Sa akadeemilist puhkust kaitsevaekohustuse taitmiseks ei votnud?

[The_Boss]

See alles tuleb ja seda ma teengi. Probleem polnud selles. Lihtsalt pole hea õppimise ajal käia seal, aga mis teha, käima peab.

[Sold OUT]

Ikka jah kõik teised on syydi. Mis krdi elu plaanid saab 11 kuud ära yldse rikkuda ~20 aastasel inimesel?

[hervor]

Noorel inimesel on kiire, puudub kogemus asjade rahulikult võtmiseks. Tegelt egas midagi oluliselt ei muutu, kursakaaslased saab ainult uued. Ja keegi ei keela ka vanadega edasi suhtlemast.

[RedFusion]

[Janar!]

Teenistus peaks olema meie vabariigis kaks või kolm kuud lühem.Siis oleks kutsealuse päevad kõik sisustatud ja aeg liiguks kiirelt.

[mauro]

Hetkel ehk 20% ajast on reaalne õpe ja reaalne treening, muu aeg on üht või teist moodi nussimine ja venitamine.

[pistyk]

[miq1988]

[äss]

Siilil sai seda organiseerimatust tohhujaa talutud.

[Taux007]

Käisin 2007/2008 Pärnus teenimas. Ma ei ütleks, et passimist liiga palju oleks olnud. Samuti olen täna tagantjärgi väga rõõmus, et käidud sai. Kui palju sa ise vabal ajal talvel miinuskraadidega paarkümmend kilomeetrit rändad või rinnust saati sügavast jõest läbi lähed? Lisaks need öised orienteerumised, kus tõesti oli huvitav hulkuda kusagil pärapõrgus ja nostalgiliselt mõelda nn tavaelu peale. Ütleksin, et see kogemus oli võib-olla, et senise elu üks parim kogemustest. Distsipliin on samas ka minu teema...

[KoldK]

Ise ka teenistuses, see nv linnaloal esimest.
SBK saab läbi 11. sept ehk ligi 12 päeva on mõttetut kummkvenitamist veel, kogu mant on juba läbitud. Eelmine nädal sai E-R metsalaagris oldud, reedel rännakuga tagasi. Sõbral Kupis sai reedel SBK läbi ja on 9 päevasel puhkusel.

[RaPTiLE]

No ma käisin 2012/2013, siis ei saanud SBK ajal keegi kordagi välja, mingid 1 päevased linnaload a'la matustele vms lasti.
Vend käis 2010/2011, siis sama lugu, SBK ajal ei saanud keegi välja ning peale seda algas NAK, siis NAKi baaskursuse ajal (6 nädalat) ei saadud ka linnaloale.

[ummy]

Ise sain õnneks SBK ajal 4 korda välja osad said isegi 5-6 korda
Esimene kord sai välja peale kuu aega sees olemist

[Taux007]

Meil telefonide kasutamine oli SBK ajal suhteliselt piiratud. Välja saime (oktoobri alguses sisse) novembri keskel üks nädalavahetus (pataljoni sünnipäev) ning peale seda sõdurivande andmise järgi SBK lõpus.

[Smati]

Muidu kaitseveteenistuse seaduse § 49 on Ajateenija põhiõiguste ja -vabaduste piiramine. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072012001 Aga mulle meeldib, et asi läheb vabamaks, et juba SBK ajal saab koju. Mul endal unustati üks puhkus hoopiski anda, aga see oli mitme väeosa kooskõlastamatusest.

[Winterwind]

Ma käisin 2004a vahipatis ja igasugused telefonid jne olid terve sbk aja keelatud, välja saamisest võisid ainult unistada.
Sellega võrreldes hetkel ikka täitsa lohvaks asi lastud..

[ref]

[Smati]

Oh ole nüüd. Sa tahad tõesti väita, et ajateenistuses on samasugune liikumisvabadus nagu tsiviilis? Et tuleb tuju minna Tartusse, istun bussile ja sõidan? Samamoodi ka diskrimineerimisega. Peaks küll olema, et soolist vahet ei tehta ja vanuselist vahet, aga kas see on nii? Lisaks privaatsus. Kui kästakse kapp laiali tõmmata, siis nii ka teed, mis kuradi privaatsust niimoodi säilib? Samamoodi ei tohi ka rünnata inimeste au ja eneseväärikust. Mäletan küll, kui mõni aasta tagasi teenistuses olles pidime igasugu sporti tegema mõne üksiku inimese üleastumise pärast. Ei olnud hea meel temal, ei olnud hea meel meil, ainult ülemad irvitasid. Söömas pidime käima taktjooksul, samamoodi ka sealt tagasi tulles. Samamoodi on õigus käia rahumeelsetel rahvakogunemistel. Ei ole küll proovinud, aga hästi ei taha uskuda, et selleks linnaluba antakse. Samamoodi on õigus valida oma töökohta ja õigus käia tööl. Jah võib-olla mõni mees oma erafirmat manage'is, aga valdaval enamusel ei oel seda võimalust. Eks muidugi ole kinni kõik suhtlemises. Kui endale pulgad peale sain, siis üritasin olla pigem mõistlik, tegin enda üksuse elu võimalikult heaks teenistuse lõpuni. Aga keegi ei saa öelda, et ajateenistuse näol ei ole tegu inimese põhiõiguste ja vabaduste piiramisega.
http://www.un.org/en/documents/udhr/

Siiski, pooldan kaitseväeteenistust, leian, et seda peaks tegema kõik, ka naised, ning leian, et ajateenistus on täiesti paraja pikkusega. Ega väga seda kärpida ei saakski väljaõppe kohapealt.

[greencow]

Tagasi vaadates on tõesti ainult üks asi mis häiris. Keegi teine keeras sitta ja kõik said pähe. Koguaeg. Tappis motivatsiooni üldiselt. Teenistuse lõpupoole, kui vaba aega oli, tasus perimeetrit jooksmas käia. Kokku pääses nii ikka kümnetest rallidest jms huumorist. Näide: mingi staabipatarei tegelane, keda kogu teenistuse vältel võibolla isegi näinud ei olnud, tuli linnaloalt purjus peaga koju ja kogu pataljon jäeti järgmised kaks nädalavahetust sisse harjutama.

Kui nüüd Siilil sai käidud, jäi ka üht teist silma.

Esiteks: Endiselt on kahte sorti kaadrit. Ühed käisid ka Siili ajal 9to5 võtmes tööl. Kui kell kukkus lõppes ka töö. Siis 200 matsi ootasid hommikut, et saaks relvi puhastama hakata, sest õli ei ole. Teised aga lasid koos reservistidega rõõmsalt kogu öö kui vaja.

Teiseks: varustust ei ole, või siis ei ole varustus töökorras.

Kolmandaks: Meditsiinitugi on endiselt samal tasemel. Nädal aega pärast õppust sain veel haiguslehega kodus pikali olla.

[ivokas]

[Renka]

[NightStriker]

Renka, mitmendat korda "kevadtormi" korraldatakse? Neil on olnud aega õppida ja ümber korraldada. Tahaks ka mingeid tulemusi näha.
Kas peab normaalseks pidama, et ette planeeritud kaitseväe õppusel ei jagu meestele relvi, kiivreid, killuveste jne. Autod ei suuda isegi Tapalt välja sõita ja ülejäänud autod surevad tee peal nagu kärbsed? Meditsiiniabi ei aja isegi naerma vaid teeb kurvaks (üks reaalne patsient istus venitatud kubemelihasega päev otsa telgis valudes abi oodates, olles teadaolevalt ainuke reaalset abi vajav isik kogu õppusel).
Ma mõistan, et esimese kevadtormiga võrreldes on asjad kõvasti paremaks läinud, aga relvakonflikti ajal ei huvita kedagi võrdlus kümme aastat varasemaga. Praegune hetk on see mis määrab meie kaitsevõimekuse.

[Smati]

Meditsiini annavad samamoodi ajateenijad/reservarstid + käputäis igapäevatöölisi. Öelda, et kevadtormil on üks reaalne patsient, kellel venitatud kubemelihas...hehe. See, et sinu kompaniis rohkem ei olnud, ei tähenda suurt midagi.

[NightStriker]

Smati, probleem olevat olnud info liikumises. Võrku ei olnud veel käima saadud Siili esimestel päevadel ja sellest tulenevalt jooksis kogu info läbi ussiemmi.

Hiljem soovitati reaalse probleemi korral 112 helistada ja ka sõjaväe meditsiini sellest informeerida.

[Smati]

info liikumine õvib alguses küll probleem olla. Aga ega lihtsalt venitatud lihase puhul olekski ka edasistes role'ides suurt miadgi tehtud, paracetamol ja puhkus. Seda saab ilmselt rühmaparalt ka. Kompanii/pataljoni tasemel eskaleerimine peaks kiirem ka olema samas. Pataljonis juba peaks õde olema, kes annab õigemat sorti diagnoosi ka. Aga kiirabiga võib see olla, et nad ei saa ligi igale poole. Mogiga tee juurde ja siis edasi kiirabi, samas mõneti kiirem on ise haiglasse lennata.

[mauro]

Reservistitest peaks ju ka jaomeedikud olemas olema kes valuvaigisteid saaks jagada.

[Sold OUT]

Mulle küll siilil meditsiini läbimäng meeldis... kahjuks ei saanud muidugi ööseks jääda kuna kohad olid täis kuid haiged veeti lahingualalt MAN'ide ja MOG'idega eemale ja edasi juba MOG'i kuudis kanderaami küljes soojas kuskile kuradi Väike-Maarjasse välihaiglasse kus tehti juba korralik läbivaatus jne...

[Valvejoodik]

http://www.globalfirepower.com/countries-listing.asp

Läti ja Leedu on Eestist eespool. Njah, G36 ja Hummerid on tõsti äästi võimsad asjad. Pasi ja CV on mingid mänguasjad
Naljanumber on see, et kõik soomustatud transpordimasinad (AFV, mida kellelgi tegelikult ei ole) on kokku pandud ja nende koguarv annab tulemuse. Ehk siis samas pajas on pasid, leedukate ürgvanad M113 masinad ja mingid müstilised Lätlaste soomusmasinad...

[Leinö]

http://riigikaitse.postimees.ee/3329797/kuidas-sunnib-uut-moodi-ajateenistus?utm_source=pm_fb&utm_medium=wallpost&utm_content=3329797&utm_campaign=fb_post

[elevant]

NABK käib ja varsti peaks valima kuhu edasi spetsialiseeruda, mõttes on side, oskab keegi öelda mis need naki tüübid teevad ja tegema hakkavad kes sidesse lähevad?

[Leinö]

Sidepatti või sidealale?
Staabi sidemees, kompanii sidemees, rühmasidemees

[elevant]

Sidealale aga tõenäoliselt NAEK sides toimub ikka sidepatis jah.

[ShatApp]

Kus pataljonis asud? Ise käisin ka sidenakis. IMO parim aeg ajateenistuse ajal, reedeti 13:00 umbes sai linnaloale ja iga nv sai välja.
Ei olnud mingit jamamist nagu teistel eriala NAK-is. Ja meil toimus SiNAEK Kupis. Vahipatist tuli paar venda ja võib-olla veel kuskilt, ei mäleta täpselt.

[dvd vader]

facebookist, kirjutab õhuväe ülem. väga piinlik lugu

Spoiler

tsitaat:

Täna pidin oma rahvuskaaslaste käitumise pärast piinlikkust ja häbi tundma. Vaatasin Tapa polügonil koos Ämaris õppusel viibiva USA Õhuväe eskadrilli ülemaga kuidas A-10 ründelennukid Eesti, USA, Saksa ning veel mitme teise riigi tulejuhtidega koostöös sihtmärke ründasid. Ilus ilm ja hea õppus. Küsisin kolleegilt, kuidas eskadrilli 300+ inimest ennast Eestis tunneb. Suurepäraselt, väga ilus maa, eestlased on oma riigi üle uhked, majad on korras, tänavad on puhtad. Ainult vahel on mul raske oma õhuväelastele seletada, miks neid linnas halvasti koheldakse, kuigi me tulime siia teie riigile abiks ja toeks. Küsisin täpsemalt ning sain teada, et need liitlased kelle nahavärv on kohalikust veidigi erinev, peavad Tallinnas tihti verbaalseid ja vahel ka füüsilise rünnakuid taluma. Ma oleksin võinud seda inetust ilusamaks rääkima hakata, kasutades tüüpvabandusi meie raskest lähiminevikust jms, aga mul ei olnud tuju. Ütlesin, et mul on eestlasena väga häbi, et meil selliseid asju juhtub. Kolleeg vastas, et tal on inimesena häbi, selliseid asju ei peaks kuskil juhtuma. Kuigi ta tahtis oma ütlemisega olukorda ja minu piinlikkustunnet pehmendada, siis tegelikult tundsin ennast veel madalamana. Ma ei taha alustada uut pagulasarutelu. See on igaühe enda asi mida ta arvab pagulaste Eestisse vastuvõtmisest või piirile müüri ehitamisest. Saage palun aru, et pagulaste (arutluse all olev) vastuvõtmine ja Eestis praegu viibivad teisest rassist või rahvusest inimesed ei ole omavahel seotud teemad. Pime viha võõra vastu teeb meist nõrgema ja üksiseisva riigi. Minnes ilma igasuguse provokatsioonita kätega kallale hotelli ees seisvale inimesele, või karjudes rahulikult restoranis õhtust söövale grupile: “minge tagasi Nigeeriasse”, rünnatakse inimesi kes on siin kaitsmaks meie Eesti riigi iseseisvust. Vajadusel on nad valmis meie vabaduse eest oma elu andma. Kas sina, väiklane “isamaaline” rassist oled valmis meie riigi eest nii palju andma?

[DigeBeni]

[dvd vader]

huvitav et kaitseväe juhataja ja president on kogu selle poleemika üle olnud vait kui sukad

[Sold OUT]

meie twitteritoomas vä

[dvd vader]

õhuväe ülem on nagu twitteritoomaski usa-s õppinud ja töötanud muide, lihtsalt taustainfoks. aga muidugi ega välismaine sõdur kaebama ei lähe naljalt, eks neid on instrueeritud ka vastavalt, et konflikte kohalikega tuleb iga hinna eest vältida. ka eesti kaitseväes on samamoodi ju, kasvõi ajateenistuseski, et kui kaebama lähed, siis see kuidagi tuleb sulle endale tagasi. seda ei taha ükski välismaine sõdur ka, et kusagil teenistuskäigus on kirjas mingisugune konflikt kohalikega kusagilt ida-euroopast ja politsei jne. see võib osutuda edasises teenistuskäigus probleemiks, et "ahah, konfliktne inimene". loomulikult ei lähe niimoodi keegi ametlikke kanaleid pidi kaebama, kui just konkreetselt nuga ei anta vmt. praegu lihtsalt teise üksuse kõrge sõjaväelane ütles et vot nii on juhtunud, ja õhuväe ülem tundis end sügavalt puudutatuna. ega ei ole põhjust arvata, et välismaine ülem valetas või et meie õhuväe ülem selle välja mõtles, nagu osad spekuleerivad.

[Betamax]

Presidenti ei koti. Tal viimane ametiaeg, noor piff käevangus ja elu lõpuni majanduslikult kindlustatud (kui venelased teda juhtumisi Venemaa avarustesse ei küüdita Pätsu eeskujul).

[dvd vader]

link :: Kaitseministeeriumi kantsleriks saab ilmselt Jonatan Vseviov


professionaal, mitte poliitiline tegelane. pole seotud ka ühtegi rubla-, lindi- ega seksiskandaali. ajateenistuses ka käinud, erinevalt paljudest selle valdkonnaga tegelejatest

[Valvejoodik]

Hea kiun teemal "Ei saanudki oma rahakotti kopikat teenida"
pluss.postimees.ee/3480497/norra-soomukiostu-varjus-hoogub-tuli

Spoiler

tsitaat:

Norra soomukiostu varjus hõõgub tüli56 25. jaanuar 2016 00:00 Oliver Kund reporter, Tiina Kaukvere Eesti uudiste päevatoimetaja Norrast ostetava soomuki CV90 platvorm. 1/2 Norrast ostetava soomuki CV90 platvorm. Foto: Kaitseministeerium Hiljutine otsus hankida Norrast 37 toetussoomuki keret on sütitanud sõnasõja. Pakkumisel teiseks jäänud ettevõte süüdistab kaitseministeeriumi suures mastaabis riigi raha raiskamises. Ministeerium nõustus süüdistuste kummutamiseks avama Norra tehingu tagamaid. «See ei olnud korrektne hankemenetlus, vaid riigi raha raiskamine,» leiab endine kaitseväelane, 2008. aastani kaitseväe peastaabi logistikaosakonda juhtinud Raivo Tamm (41). Just Tamm on mees, kes on viimastel nädalatel algatanud Norra tehingu kriitika, mis ulatub sotsiaalmeediast kuni parlamendi tagatubadeni. «Võiksin kõigele ka käega lüüa, aga kuna ma olen eelmisel kümnendil sõdinud selliste soovmõtlemisel baseeruvate kokkulepete vastu, siis ma põhimõtteliselt ei pea seda õigeks.» Jutt käib kaitseministeeriumi kaks nädalat tagasi allkirjastatud lepingust, millega ostetakse Norralt 635 000 euro eest 37 toetussoomuki keret, et need seejärel ümber ehitada. Masinapargist peaks lõpuks kujunema toetusjõud – miinipildujasoomukid, meditsiinimasinad, pioneerisoomukid jt – juba varem Hollandist ostetud lahingumasinatele CV9035. Olgu öeldud, et Tamm pole toetussoomukite ostu asjus erapooletu. Ta töötab Šveitsi militaartehnika tootja RUAG siinse esindajana. Just tema kirjutas valmis CV90 kerede kõrval teiseks jäänud pakkumuse, millest avalikkus seni midagi ei tea: osta Saksamaalt üle 40 aasta vanused soomukid M577 ja lasta RUAGil need kaitseväe jaoks sobivaks kohandada. «Saksa kaitseministeerium pakkus nii varuosi, remondiks vajalikku sisseseadet kui ka koolitust, kuid nendega ei asutud isegi läbirääkimistesse,» väitis Tamm. Tema teada oli Saksamaa nõus vanu M577 soomukeid Eestile müüma hinnaga 1 eurot tükk. Tamme hinnangul hakkas kaitseministeerium aga juba protsessi algusetapis põhjendamatult eelistama Norra CV90 pakkumust. Formaalselt näis selle põhjuseks olevat asjaolu, et riik nägi kokkuhoiuvõimalust, kui nii lahingumasinad kui ka toetussoomukid oleks samal, CV90 platvormil. Tamme arvutuse järgi tulnuks aga Saksamaa M577te ost ja kohandamine riigile kokkuvõttes 15 miljonit eurot soodsam, kui see CV90te puhul ilmselt olema saab. Lisaks näeb Tamm ohtu trumpide kinkimises ühele ettevõttele, mille külge piltlikult öeldes aheldataks kogu meie soomusvõimekus. Nimelt annab CV90 platvorm ümberehitushankel hinnaeelise masina tootjale, antud juhul rootslaste BAE Systemsile. Kui viimane peaks ümberehitushanke võitma, oleks nii Eesti tulevased 44 lahingumasinat CV9035 kui ka 37 toetussoomukit CV9030 pikkadeks aastateks ühe, monopoolses seisundis ettevõtte teenindada. Viimasel tekiks ajapikku õigus ise Eestile näiteks varuosade hindu dikteerida, kuivõrd erinevalt M577st on ta nende ainutootja. «Me ei räägi siin väikesest rahast,» hoiatas Tamm. Riigikaitse pikaajaline arengukava näeb soomusmanöövervõime ülesehitamiseks 2022. aastani ette 180 miljonit eurot. Tamme andmetel olevat eelarve aga juba praegu lõhkimineku lähedal, kui mitte ületatud. Ministeerium eitab väiteid Et sündmuste tegelikust käigust aru saada, peame astuma sammu ajas tagasi. 2014. aasta juunis saatis kaitseministeerium kaheksale valitud rahvusvahelisele ettevõttele ja Ameerika Ühendriikidele infopäringu. Vähem kui kahel A4-l kirjeldatakse soovitut üsna põgusalt: ostetakse vähemalt 24 toetussoomukit, mis peaks suutma sõita järele lahingumasinatele CV90. Mõne kuuga laekus neli ratas- ja neli roomiksoomuki pakkumist, kõik erafirmadelt. Enamik neist käis lakoonilisele infopäringule lisaks kohapeal maad kompamas, mida Eesti ikkagi osta soovib. USA nentis, et sobivaid masinaid pole pakkuda. Kaitseväe peastaabis soomusmanöövervõime projekti juhtiv kolonelleitnant Kalle Teras tunnistab, et kõige odavam olnuks ehitada ümber juba olemasolevad SISU soomukid ehk rahvasuus tuntud Pasid. Kui aga SISUd koos CV90tega Läti polügoonil proovile pandi, jäi Scoutspataljoni ülema kuuerattaline masin õige pea maastikule kinni ja ülem pidi vaatama, kuidas lintidel liikuvad üksused lihtsalt silmist kaovad. See tähendas, et ratassoomukid langevad Eesti looduses konkurentsist ning kraavide ületamise võime saab ostetavate masinate puhul olema võtmetähtsusega. Valikusse alles jäänud neljast roomiksoomukitüübist kaks uuena pakutavat – rootslaste BvS10 ja Singapuri Bronco 3 – välistas liiga kõrge ostuhind. Edasises lähevad osapoolte seisukohad juba kardinaalselt lahku: Tamm peab enda pakutud M577id hinda arvestades heaks valikuks, kaitseministeerium aga sisuliselt militaarprügiks. «Need soomukid on nii vanad – toodetud aastatel 1960–1970. Kui need olekski meie kavandatavad 30 aastat kestnud, oleks need perioodi lõpuks peaaegu sajandivanused!» nendib Teras. Liiatigi olid sakslased hoidnud masinaid aasta aega õues laoplatsil, kus need ootasid metallipurustajasse minekut. Lisaks ei vastanud M577 puhul nõuetele soomus, selle täiendamisel oleks aga kannatanud kandevõime ja vähenenud võime maastikku läbida. Kuna M577 on ehitatud juhtimissoomukiks, kus ohvitserid saavad püsti seista, tulnuks enamik muu otstarbega masinatest kaitseväe tarbeks 60 cm madalamaks lõigata. Vastasel juhul oleks nad lahinguväljal vastasele liiga kerge sihtmärk. Seevastu norralased olid CV90 kered konserveerinud kuiva õhuga angaaridesse. Kaitsevägi sai iga masina ükshaaval välja sõeluda. Hinda kaubelda ei tulnud, vaid Norra riik nõustus Eesti pakutud 635 000 euroga. Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Ingvar Pärnamäe ütles, et Tamme väidetel 15 miljonit eurot kallimast ümberehituse hinnast pole alust. Millise esialgse hinna BAE Systems CV90 ümberehitamiseks täpselt pakkus, keelab erafirmaga kehtiv kokkulepe avaldamast. «Saan öelda, et ümberehituse kulu olnuks umbes samas suurusjärgus nii CV90-l kui ka M577-l,» ütles Pärnamäe. Vähemasti kahes aspektis on Tamme tähelepanekud õiged. Ka kaitseministeeriumi lootus on, et monopoolset olukorda, mille eest Tamm hoiatab, õnnestub vältida. Pärnamäe sõnul on peaaegu kindel, et sügisel välja kuulutataval ümberehitushankel tekib konkurents ja teiste seas osaleb ka RUAG. «Ei saa välistada, et tulevikus võivad tekkida mingid monopoolsed seisundid, aga lepingutingimuste ja teatud aja tagant hangete kordamisega on võimalik hindade tõusu ohjeldada,» avaldas Pärnamäe. Soomusmanöövervõimeks ette nähtud 180 miljoni euro suuruse eelarve lõhkiminekut asekantsler praegu ei ennusta. «Need arvutused, mis tehti, tehti toonaste hindadega. Ma väidan, et oleme opereerinud nende raames,» ütles ta. Tõsi, sõjalised kriisid on vahepeal tõstnud militaarvarustuse hindu mitu korda kiiremini, kui inflatsioon lubaks eeldada. 2015. aasta alguses lasti vabaks Šveitsi frangi kurss, mis tõstis militaarvarustuse hindu aastaga 10 protsenti. Šveitsis asuvad mitmed kaitseväge laskemoonaga varustavad tehased ning just laskemoon on lahingumasinate CV90 puhul üks olulisemaid kuluartikleid. Seega ei tea keegi, kas lähiaastail tuleb soomusmanöövervõimeks taotleda lisaraha. Tamm selgitab kokkuvõtteks, et ta pole veendunud, kas Sakala tänaval tehakse maksumaksja rahaga parimaid valikuid. Ta sooviks, et riigikogu riigikaitsekomisjon vaataks kaitseministeeriumi tehtavatesse kulutustesse senisest enam sisse. Viimase aja soomushanked on teinud ministeeriumi kergeks rünnakuobjektiks neile, kes väidavad, et ilma tankideta pole lahingumasinaist kasu. Pärnamäe sõnul valiti sõjaliste võimete arendamise strateegia välja juba aastaid tagasi. «Meie lähenemine on olnud, et me liigume lihtsamalt keerulisemale, odavamalt kallimale. Võib-olla see, et me toetusmasinate projekti nüüd läbi teeme, aitab meil tankiprojektis kunagi mõne suure apsu ära hoida. Tanke on vaja, need on plaanis,» kinnitas Pärnamäe. FB Masinate võrdlus Sõlmitud tehing Põhikonkurent CV9030N kere (Norra) M577 toetussoomuk (Saksamaa) Tootmisaeg 1994–2000 1960–1970 Kõrgus 1,9 m 2,2 m Pikkus 6,5 m 4,86 m Lahingukaal 27 t 14,4 t Kiirus maastikul 70 km/h 64 km/h Kraaviületusvõime 2,6 m kuni 1,8 m Tõkkeületusvõime kuni 1 m kuni 0,61 m Ostuhind Eestile 17 162 eurot tk 1 euro tk* Toetussoomukiteks ümberehitamise kulu** 47,7 mln eurot 32,1 mln eurot *Kaitseministeeriumi ja RUAGi eeldus **Hanke kaotaja RUAGi arvutus, kaitseministeeriumi väitel täiesti väär