[OFFF]

Ainulaadne võimalus IT-hariduse koha pealt sõna sekka ütelda. Ma koostan parasjagu ainekaarti õppeaine "Linuxi administreerimine" jaoks, mida ma sellest sügisest IT-Kolledžis lugema hakkan.
Ma olen kuulnud PALJU PALJU vanade IT-spetside ja tööandjate nurinat, et "ülikool õpetab valesid asju" ja "ülikool ei õpeta asju mida tingimata peaks õpetama".
Nüüd on kõigil meeldiv võimalus avaldada oma arvamust: Teemad, mida aine Linuxi administreerimine ILMTINGIMATA peaks sisaldama, teemad mida aine võiks sisaldada ja teemad mida pole vaja käsitleda.
Kuna ma ei taha kellegi mõtlemist "oma rööbastele" suunata, siis oma ainekaardi kavandit ma hetkel ei avalda. Head mõtted ja soovitused võtan kindlasti arvesse.

[hans]

1. sissejuhatus Linuxi administreerimisse: Kasvata habe!

[Andrus Luht]

Kas sellele õppeainele eelneb ka mõni üldine *nix'i laadsetega tutvumise õppeaine või alustatakse seal nullist?

[jnt]

Ma adminn pole, töötan arendajana. Kuid mis oleks arendaja vaatepunktist kindlasti vajalik adminnil teada, on virtuaalmasinad, nende konfimine ja seal teenuste käima lükkamine. (Nii kokku, kui eraldi virtuaalmasinatesse jne) Väikese serveripargi loomine (kus on n+1 serverit, igal ühel omad virtuaalmasinad sees, teenused suhtlevad omavahel ja väljaspoole), tulemüürindus kogu selle kama peale ka muidugi. Ilmselt tasuks tuttavaks teha ka end reaalsete Amazoni, Azure'i jmt teenustega.

Arenduse poole pealt näen neid asju vajalikuna, kui adminnide poole vaatan.

[OFFF]

No ma natuke selgitan veel tausta. Meil on kolm õppeainet
1. Operatsioonisüsteemide haldamine (seal haktakse Ast-B-st pihta: käsurida, awk, grep, sed, ja lihtsamad haldustegevused (apt-get, partitsioonid, natuke teenuseid ja värke). Baseerub linuxil
2. Linuxi administreerimine (eeldusaineks on 1. läbimine) -- selle tahaks saada sinna "advanced admin" tasmele, aga siiski linux "asjana iseenses" ilma mingite teenusteta või teenuste teemat napilt puudutades kui aega üle jääb.
3. IT infrastruktuuri teenused (eeldusained on 1. ja 2.)
See läheb ka ümber muutmisele, selle tahaks lüüa selle aine lahku ehk kaheks:
IT infrastruktuuri teenused (linuxi baasil) -- kõik see, mis ei ole kasutajale nähtav ja mida ta ei tarbi otseselt teenusena: DHCP, DNS, RAIDUS, logimised, keskhaldused, IDS, IPS jne. jne. Kõik see, mille peal IT infra püsti seisab.
4. ÄRI-infrastruktuuri teenused -- sinna koondaks "kasutajataseme" teenuste (kesk)halduse -- apached, tomcatid, puppetid ja sõbrad.
Natuke käsitletakse kõiki neid teemasid veel Introduction to Computer Systems aines.

Minu algne küsimus käis siis 2. aine kohta -- mida üks oskaja linuxi admin peaks teadma linuxi kui operatsioonisüsteemi kohta ja mida oskama seadistada, häälestada, paigaldada, tuunida jne. Just OSi ennast ja OS põhiteenuseid mitte mingeid III teenuseid a la Apache.

[DigeBeni]

... lihtsalt puusalt tulistades, olen oma isikliku kogemuse puhul täheldanud lektori üsna leiget huvi kuulajaskonna tegeliku taseme suhtes. Tihti on targad pead niivõrd veendunud oma geniaalsuses, et loevad tarka juttu sisuliselt kurtidele kõrvadele. Ollakse nii veendunud, et see on vaid kuulaja asi neist aru saada. Eiratakse igasugust paindlikust ja suisa sihilikult ignoreeritakse olukorda, kui kuulajaskonna tase pole ootuspärane. Seega, ma soovitaks ainekaardi paika panna vaid põhimõtteliselt, mitte konkreetse plaanina. Suure tõenäosusega tuleb sul sinna üsna ettenägematuid korrektuure ja täiesndusi teha, kui soovid oma ainet efektiivselt edasi anda. Eeldades, et sa annad edasi baasteadmisi, siis ei tohi millesti lihtsalt jäigalt paika pandud ainekaardi tõttu mööda vaadata ...

[OFFF]

[Psych0]

jnt, +1. Igasugune virtuaalmasinatega, nende klastritega ja teenustega majandamine võiks kindlalt sees olla.

[d3t]

OFFF, panen nüüd väga MS keskselt kuid oskused kui sellised võiksid klappida ka Linuximehel. ADDS ja ADFS laadse teenuse LDAP peal käima ajada, GPO, ACL ja DAC laadsed lahendused kuidagi klientidele selga suruma. Rakenduste serveri jaoks TS: RemoteApp alternatiivi konfimine. Virtuaalmasinate loomine, nende võrguhaldus ja kolimine ilma downtimeta. Harukontoritesse miski RODC laadne asi püsti. Välja tuleks mõelda ilmselt uus backup strateegia, võrgust masinate imagimine jne. Teenuste monitooring, logid ja auditeerimine on ise-ensest mõistetavad vajadused.

[Tar]

Võiks tekkuda arusaamine mis karul kõhus on, riistvarast kuni promptini

Riistvara: CPU, RAM, PCI-E, IO jne ning kuidas need opsüsteemis tuunitavad/vaadeldavad/kasutatavad on
BIOS ja UEFI
GRUB
Initrd ja Initramfs
Linux kernel
Device Mapper ja LVM
Init ja Systemd
Failisüstemid ext4, xfs ja btrfs vähemalt
Netfilter/iptables ja et oleks deny by default
Bash jms shellide võimalused

Antud märksõnade wikipedia lehtedelt saab rohkem ideid kuhu süveneda vast.

Üldiselt võiks olla mingigi aimdus mis protsessid süsteemis mida teevad
Nii kerneli/süsteemi tasemel: ps aux | grep "["
Ja ka kasutaja/teenuste tasemel: ps aux | grep -v "\["

Igapäevaselt abiks toimetamisel:
ssh
cron
rsync/scp
Blockdevice & failisüsteemi suuruse jooksult kasvatamine, kuumalt kolimine
Korrektselt DNS/NTP/SMTP/Syslog seadistamine
top/iotop/iostat/vmstat/iftop/tcpdump jms toolide kasutamine
iSCSI/FC/FCoE LUN või NFS/CIFS moundi külge ja lahti haakimine
CPU/RAM/HDD/NET hotplug & hotremove
RPM/DEB pakihaldurite eripärad ja võimalused, patchimine & kompileerimine ning uuesti pakendamine

[SSD]

Vähekene IT-d võiks põhikoolis kohustuslik olla.
Mis klassist see arvutiõpe algab? Kas see on kuskiltmaalt kohustuslik ka?
Ma arvan ja soovin et kord nädalas võiks arvuti tund olla. Jutt mida räägitaks, peaks olema ea kohane.
Hindeid ei pea panema. Iga õpilane kodus, arvutit kasutades, saab oma hinde kätte nii-ehk-naa.
Seega tund peaks olema huvitav ja innustav. On palju mehhanisme mida juhib arvuti ja kui täna ei juhi, siis ongi aeg mõelda, et kuidas saaks seda teha.

[Wusses]

[OFFF]

Panin ainekaardi kokku, aitäh, mõned head ideed arutelust sain.
Nüüd on veel võimalus kritiseerida, täiendada, parandusettepanekuid teha.
Kõigepealt EELDUSAINE. OsAdmin.
Õppeaine programm (teemad loogilises järjestuses)
0 Sissejuhatus, Operatsioonisüsteemide
põhimõisted
1-8 Operatsioonisüsteemide haldus GNU Linux näitel
9 IT süsteemide dokumenteerimine 2
10 IT süsteemide jälgimine 2
11 IT süsteemide käideldavus 2
12 Operatsioonisüsteemide turvalisus 2
13 Tulemüürid 2
14 Operatsioonisüsteemide teenused (valikuline
teema)
2
15 IT taristu teenused 2
Praktikumid
0 Laborikeskkonnaga tutvumine.
Operatsioonisüsteemi paigaldamine.
2
1 Töö failidega 6
2 Kasutajate haldamine 2
3 Tarkvara paigaldamine 4
4 Protsessid 4
5 Ketaste kasutamine ja saaleala 6
6 Kontrolltöö ja oskuste demonstreerimine 8

Eeldusaine on kohustuslik aine.
Nüüd siis minu teemad.
Linuxi administreerimine (kohustuslik)
Sissejuhatus ainesse
UNIXi ja UNIXi laadsete s[steemide lühiülevaade ja ajalugu. Linuxi ajalugu.
GNU
Ülevaade Linuxi (ja unixilaadsete) ülesehitusest: kernel, shell jne.
Praktika Kordamine OSAdmin
2. Alglaadimine
BIOS, UEFI, alglaadurid LILO ja GRUB2, initrd, grubi seaded (boot partitsioon, root partitsioon), kernel image, moodulite lisamine initrd-sse, grubi paigaldamine, modifitseerimine ja parandamine, kerneli parameetrid
3. Käivitamine
udev, systemd, init, kerneli moodulid, nende laadimine ja seaded (sysconfig, etc ja udev), runlevelid
4. Failisüsteemid ja partitsioonid
softraid, mdadm, LVM. Levinumad failisüsteemid (kui mahuliselt mahub, siis NFS, fuse), fstab, identifitseerimine erinevate tunnuste "nimi" "label" UUID SCSI-ID jne. järgi.
Virtuaalsed failisüsteemid /sys /dev /proc nende ülesanded ja mida nende abil teha saab
loop devices
5. Võrgu seadistamine ja lihtsam tõrkeotsing
Staatiline vs. dünaamiline IP konfiguratsioon, DHCPCD, utiliidid ifconfig, ip, nslookup, route, netstat
/etc/interfaces vs. /etc/sysconfig
/etc/resolv.conf ja dnsmasq
/etc/hosts
networkmanager (CLI)
iptables
Lihtsam tõrkeotsing route, netstat, ping, ip, tshark/tcpdump, netcat, ngrep
6. Teenused ja teenuste keskhaldus puppetiga

Koos OSAdmin õppejõuga vaatasime üle, et ei tuleks kattuvusi ja samas kataks eeldusaine teemad niimoodi ära, et "auke" ei jääks.

Ja sellele järgneb IT Infra aine, mis kahjuks on küll valikaine hetkel.
Selle teemad oleks järgmised:
Lihtsamad võrguteenused: DNS, DHCP, NTP, DNS-forwarding, DHCP relay, DNS ja DHCP koostöö, automaatne registreerimine, DHCP liiasus
Teenustele ligipääs: tulemüür, intra-VLAN filtering, VPN, proxy, reverse-proxy, load-balancing L2, L3, L7, “Split-horizon DNS” vs. “hairpin NAT”, cahce vs. proxy
Keskne kataloogiteenus autentimine, autoriseerimine, pam, RBAC, RADIUS vahekiht, PKI
Virtualiseerimine
Monitoring, IDS, IPS, keskne logimine
Backup and Restore
Teenused, teenuste keskhaldus - puppet ja sõbrad, konffihaldus,

[delef]

Mul oli kunagi selline probleem linuxiga seadistamisega, et peale installi ei tundnud linux ethernet seadet ära, tuli eraldi driver luua.
Arvan, et driveri loomine linuxis annaks vajalike teadmisi juurde.
näide: http://www.freesoftwaremagazine.com/articles/drivers_linux

[OFFF]

Ma rõhutan veelkord, et ülikooli poolt antav kursus ja näiteks tasuline kursus teema XXX kohta on ERINEVAD asjad.
Me ei saa toota "vingeid linuxiadminne", kes kohe kursuse läbides hakkavad 1000 serverit haldama. Ülikooli kursusel on kaks eesmärki -- 1. anda ÜLDINE ülevaade tehnoloogiatest, võimalustest, rakendustest. 2. tagada teatud "minimaalne" praktiliste teadmiste lävend, alla mille läbi ei saa.
Kuigi paljud tööandjad seda sooviksid, ei saa me minna väga süvitsi ja mingi ühe asja peale inimesi täielikult välja õpetada.
Esiteks ei võimalda seda kursuse maht ja teiseks on selle jaoks tasulised kursused ja iseseisev töö. Seda võiks soovituste jagamisel arvestada.

[OFFF]

[d3t]

[Max Powers]

No kuulge, te ei saa kogu elu ühte kursusesse mahutada.

[delef]

to: d3t

eks Kolledžil ja Ülikoolil on vahe.
Olen arusaanud, et Ülikooli mõte ehk kasvuala peaks olema inimestele, kes loovad hüpteese ja nende kaudu leiutavad, avastavad midagi uut (teaduslik lähenemine).

Ametikool on midagi muud, kus reaalselt õpetatakse amet selgeks.

[OFFF]

[sukelduja]

[d3t]

OFFF, eks siin ole neid juba läbi käinud, mainitud nii minu kui teistepoolt. Selle oskuste pagasi peale ma ei kujuta ette mis linuxi temaatikat seal hallatakse. Puppet/Chef sissetoomine teretulnud kuid see on alles jäämäe tipp. Võibolla on kergem teha tsenaariopõhiselt. Toon allpool ühe väikefirma vajadused välja millest minul vähemalt jääb mulje, et lõpetav süs adminn neid asju teha ei oska. Onu ja poeg tüüpi firmasse tööle minnes aga tema arengupotensiaal peatub enamus juhtudel nii et pole ka seda tüüpi karjääri redel kuigi realistlik.

Mis puutub apache vs tomcati adminni siis see on pisidetail. Küsimus on põhimõttelises arusaamas äri-ökosüsteemist ning seadmete toetamises skaalal kus sul pole võimalik enam käsitsi iga arvutitaga asju ajada. Paraku tuleb selliseid vennikesi aastas Eesti ülikoolide seast välja käputäis ja ülejäänud tuleb firmadel nagunii oma jõududega välja koolitada.

Tsenaario 1 (lihtsalt näiteks)
Sa haldad väikeses logistika ettevõttes 50 arvutit. Inimesed on vaimustuses BYOD liikumisest ja sa pead toetama ka Androidi, iOS'i ja Windowsi seadmeid nii, et neist andmed välja ei leki. 50 arvuti peale on vaja paigaldada osa tarkvara nii, et see tarkvara jookseks serveris ja striimitakse klient masinani (nt. PDF lugeja), osa tarkvara käivitamist tuleb välistada (nt. vanad Flashi ja Java versioonid) ning õiguste jagamine ei toimi mitte ainult gruppide kaupa (admin, tavakasutaja, audiitor ja mida iganes veel) vaid ka nende positsioonist organisational chardis. Server mis tegeleb muidu peamiselt rühmatöö tarkvaraga (olgu selleks vabavara maailmas nt. Alfresco) peab olema kaughallatav ja monitooring jooksma lõpptulemusena miski süsadminni telefoni. Ligipääsu antud võrku tagaksid virtual smart cardid ning arvuti katki minemisel võetakse laost järgmine masin, lükatakse netikaabel järgi ja 20 minuti pärast on masin imagitud viimase softiga.

[DigeBeni]

d3t, seda kõike peaks õpetama ühe kursuse baasil värskele adminile kui ootused on nii ebareaalsed, siis ei saagi tulemus parem olla sellise struktuuri loomine nõuab lisaks kooliharidusele ka üsna rohkelt praktikat ja pole kindlasti ühe inimese projekt ...

[nevermind]

Ma päris välja ei lugenud, kas eelduseks on juba teadmine võrgust
Kui ei ole, siis peaks pigem peatuma IP ja selle moodustamise juures, ruutimine üldisemalt ning alles siis iptables jms.
Kohe edasi lastes ei saada hiljem pihta, et näiteks miks gw peab samas segmendis asuma jne.

[OFFF]