[Tanel]

Nasdaqi börs tahab kasutusele võtta Bitcoini uue ja võimsa ülekannete tehnoloogia, millega loodetakse aktsiate kauplemiseks luua turvalisem ja efektiivsem süsteem, vahendab CNN Money.

Paljud inimesed on Bitcoinist kuulnud kui elektroonilise raha süsteemist. Vähem teatakse aga tehnoloogiast, mis on selle valuuta tekkimise võimalikuks teinud. See on arvutiprogramm, mis teeb tehinguid automaatselt ning loob ideaalse ja usaldusväärse digitaalse registreerimissüsteemi.

Loe edasi Äripäevast.

[kalvis]

Bitcoini süsteem ise on paljude puudustega ning tänane seis on ikka selline, et ebamugav kasutada riikidevaheliseks pangaülekanneteks või mis iganes finantstehinguks. Ka pole süsteem mitte kõige paremini rahanduse põhialustega kooskõlas.
Kui Nasdaq suudab selle baasil oma süsteemi arendada siis võib see edukas olla. Ärifirmadel on siiski lisaeesmärk oma süsteemi arendades ka palju pappi teenida, mistõttu kahtlen heas lõppresultaadis. Elame-näeme.

[jnt]

kalvis, mõni näide, mille osas pole konkreetselt tehnoloogia seal taga "kooskõlas rahanduse põhialustega"? Puhtast uudishimust küsin.

[kalvis]

Raha emiteerimine.

[jnt]

kalvis, see ei ole rahanduse alustala ju. See on meie fiskaalpoliitika jmt alustala, mis on hoopis järgmine tase. Raha, kui universaalne vahend ostmiseks ja müümiseks (et sa ei peaks kanaga mööda turge ringi jooksma) ei vaja tingimata raha juurde trükkimist, et üldse olemas olla.

[kalvis]

On ikka. Sellel baseerubki raha olemus.

[jnt]

kalvis, Raha olemus on paber, mis ütleb, et sul on hoiul mingi vara kuskil ja et selle väärtus on XX ühikut. Ja siis selle asemel, et ma annan sulle kana ja sa mulle 20 kanamuna, annan ma sulle paberi, kus peal on öeldud, et mul on kuskil kana ja sa annad analoogse paberi kanamunade kohta.

Valuuta on väljamõeldud ühik, kus mul on paber, millel on number peal. Asi püsib usaldusel, kus me mõlemad usume, et see number seal paberil on meie mõlema jaoks usaldusväärne. Nii saan ma sinult selle paberi eest munad ja vastupidi olen nõus samasugust paberit vastu võtma, ja vastu kana andma.

Trükkimine ei puutu rahandusega kuidagi kokku. Trükkimine läheb juba poliitika alla. Oleme ikka korrektsed, eks.


Kuna nasdaq hakkab seda kasutama just "kauba vahendamiseks" (vähemalt nii jääb mulje), siis ma ei näe, et sel tehnoloogial mingeid puudujääke justkui oleks.

[kalvis]

Stop, võta hoogu maha. Ega meil pole mõtet finantsaruteludes vaielda definitsioonide pisiasjade üle ja suurem osa nagunii aru ei saa. Jäägu need koolipinki
Raha on kaupade ja teenuste mõõt ja raha definitsiooni põhivalem väidab et raha mass (emiteeritud) raha peaks olema võrdne kasutatava kaupade ja teenuste väärtustega. See on üks kõige tähtsam funktsioon rahal - mõõta, arveldada, kasutada, vahetada jne. Siit definitsioonis on sees ka sõna emiteeritud. Kui raha massi on liiga vähe emiteeritud (bitcoinil oli see viga) siis tekivad tõsised raskused raha arvlemisel. Kui liiga palju siis seda tajuvad kõik inflatsiooni ja kellegi kirumisena. Seega on raha eksisteerimisel emiteerimise kontroll ja sellega seotud asjad tema alustala. Jah, emiteerimine on poliitika, kuid vale emiteerimine põhjustab krahhe. See emiteerimise osa on kõigis finantstehingutes kaudselt sees ja mitte ilmaasjata pole ta keskpanga ainus pärusmaa (kommertspangad otse raha emiteerida ei või)

Mis puutub andmebaasi tehingute kajastamiseks Nasdaqi poolt siis ses osas probleeme pole. Kuid selleks võib kasutada ka muid lahendusi kui bitcoini oma.

[Mnator]

jnt, kui üliväga pead pingutad, siis ehk tuleb kuidagiviisi sullegi meelde, et üliammustel algaegadel oli raha väärismetalli tükike ja tähtsust omas selle kaal. Ja poliitikast oli sel ajal alles suht raske rääkida, küll aga kaubandusest. Ja veel kaugematel aegadel (ja kurioosumina mõnele metsrahvale tänapäevani) olid kasutusel poolsuvalised, peaasi, et piiratud koguses kättesaadavad esemed, tüüpnäitena merekarbid.... Hakka nüüd uuesti raha olemusele mõtlema.

[jnt]

kalvis, kui sul ühe korra toimub alguses mingi raha trükk ja siis hakatakse kasutama seda trükitud raha ega hiljem juurde ei trükita, töötaks süsteem samahästi. Mis juhtuks pikas perspektiivis, oleks see, et tekib deflatsioon, mis on võrdeline tootmise progressi/arengu suurusega. Rahatrükk ei ole kohustluslik. Küll aga on inflatsiooniline finantsüsteem meil kasutusel ja sellel on ka põhjus - ükski tootja ei taha oma toote hinda langetama hakata lihtsalt seepärast, et ta odavama omahinnaga võimeline tootma. Ja keegi ei soovi, et kõik asjad pidevalt ainult odavamaks läheb. (See paneb raha koguma, mitte tarbima, ehk raha liigutama) See asi põhineb juba inimese emotsioonidel... Teada värk ju, et kommunism, kui selline töötaks, aga selleks peavad inimeste asemel olema robotid. Inimeste puhul ei hakka see mitte kunagi tööle.

Mnator, ja millest ma sulle rääkisin siis? Kui sa pead üliväga pingutad, siis suudad mu tekstist selle välja lugeda. Järgmine moment andsid sa oma 10 kuldmünti kloostrisse hoiule ja said paberi, mis ütles, et sul on kloostris 10 kuldmünti. Ja turul said kaubelda ka selle paberiga.

Ahjaa, nii palju veel juurde, et kaalu järgi väärtust omav kuldmünt pole raha. Tegemist on sama palju rahaga, kui kaenlas oleva kana puhul. Raha on mingi asi (näiteks paber) millel on väärtus see tõttu, et ta väljendab mingit vara kuskil mujal. (näiteks kloostris olevaid kuldmünte... või kanu) Valuuta väljendab samamoodi midagi - ühiskondliku usaldust. Aga kummalgi pole temas ise-eneses väärtust.

[kalvis]

[Mnator]

jnt, eksid väga tõsiselt!!! Ka kaalu järgi väärtust omav kuld on raha! Ja sellest arusaamine aitaks sul paremini mõista raha olemust.
Ja kas paberit (ja sellele trükitud väärtust) ka üleüldse kasutatakse, see on teisejärguline üldse. Näiteks kaardimaksete puhul jäetakse see etapp külma rahuga vahelt välja...........

[mikk36]

Uudise mõte on ikkagi selles, et tahetakse kasutusele võtta Bitcoini ülekandesalvestussüsteemi. See ei tähenda, et süsteem peaks automaatselt raha arvutajatele (serveritele) emiteerima, selle funktsionaalsuse saab probleemivabalt kinni keerata. Samuti saab tekitada võimaluse süsteemi raha juurde panna ja välja võtta, kui väga soov on (ilmselt korralike autoriseerimistega jne), aga nende jaoks on tähtis ajaline püsivus, et serverid on üksteisega ühisel arusaamal, et mis kontodel on täpselt kui palju raha ja et see siis ajaloos ka selgelt kajastuv oleks, mida Bitcoini süsteem kenasti korraldab.
Bitcoini süsteemi kasutuselevõtt ei tähenda, et peab võtma 1:1 muutmata kujul kasutusele, vaid pigem kasutatakse ära baastehnoloogiat.

[d3t]

jnt, raha on mingi asi (näiteks paber) millel on väärtus see tõttu, et ta väljendab mingit vara kuskil mujal. - eih, rahal on väärtus sellepärast, et meie ühiskondlikult selle väärtuse talle anname. Nii on ajalooliselt nt. tally (https://en.wikipedia.org/wiki/Tally_stick) kasutusel olnud kui raha, mis sest, et ta polnud seotud ühegi väärtusega. Nüüd kus me mõistame, et rahal on väärtus sellepärast, et me selle talle anname, mitte sellepärast et ta olemas on jõuame ujuvate rahadeni mis tänapäeva ühiskonnas domineerivad.

kalvis, Ujuv raha on suuresti tagatud mitte kullaga (või muude väärisesmetega) peamiselt vaid väärtpaberitega mis tekitab selle niinimetatud ujumise effekti - väärtpaberite tulemused kõiguvad ja see omakorda mõjutab ka raha väärtust. Rahatrükk tähendab lihtsalt seda, et selle väärtust vähendatakse, kuna tagatist ei suurendata. Rahatrükk ja inflatsioon ning nendega mängimine ongi rahanduspoliitika aluseks, eesmärgiga hoida neid tasakaalus ning rahulikult kasvada. Kuna globaalses majanduses on ka teisi mängijaid, siis kui nt. teised mängijad oluliselt oma kursi lõdvendavad, teeb see nende kaubad teiste jaoks odavamaks ja teistele raskemini konkureerimiseks, mistõttu tihti tehakse rahatrükki kordineeritult (nt. praegune euro/usa/jaapani ühine rahatrükkimis tempo status quo säilitamiseks).

Mis puutub nüüd Bitcoini, siis pole siin rahatrükiks vajadust, kuna see kaotaks tolle suure volatiivsuse mis on tema nii nõrkus kui tugevus. Bitcoine emiteeritakse juurde kuniks 21 millioni juurde jõudmiseni. Ehk tegemist on oma olemuselt resurssiga, kuna teda on piiratud kogus. Kuna seda saab jagada nii mitmeks tükiks kui vähegi soovi (realistlikult väikseim võimalik kogus: 0.00000001 BTC) ei ole sellel vaja ka raha juurde trükkida, selle relatiivne väärtus ajas on ainult kasvav. Turul saab seda osta või müüa vastavalt soovile ning teenida sellega raha, ning kui ma tahangi osta sult miskit mis maksab oluliset vähem kui 1 BITcoin siis ma lihtsalt tasun sulle väikese tükiga ühest bitcoinist. Kui praegu saavad kaevandajad iga natukese aja tagant bitcoine (paraleel kulla otsijate / kaevandajagtega omal ajal) siis tulevikus, 21 miljoni välja kaevandamiseni jõudes jääb neile ainult tehingutasu. Kokku ei kukku sellepärast miskit, lihtsalt gold rush periood saab üle siis.

[jnt]

kalvis, nagu mainisin, siis tekib deflatsioon, inimesed hakkavad raha koguma, mitte kulutama ja seetõttu tekiksid probleemid. Kuid kui me väga fokusseeritult räägime konkreetselt rahast, siis juurde trükkimist ei saa nimetada alustalaks. Raha ringleb ja teeb mida vaja ka ilma selleta. Kui me inimese pilti sisse lülitame, siis meil on vaja kerget inflatsioonilist keskkonda, et inimest motiveerida rohkem tootma. Trükkimist pole vaja rahale, vaid inimesele.

Mnator, i agree to disagree with you.

d3t, tee selgeks, mis on raha ja mis on valuuta. Raha väljendab vara, valuuta väljendab kokkulepet. Need ei ole samad asjad. Kui usa loobus kullaga dollari tagamisest, muutus raha valuutaks. Need on 2 erinevat asja, milledel väga paljud inimesed (kahjuks) vahet ei tee...

[d3t]

jnt, sinu definitsiooni järgi ju meil siis raha kui sellist pole. Sest ei € $ ega muu "raha" ei väljenda mitte vara vaid kokkuleppet.

[olavsu1]

Mnator ja kalvis, teie raha omab väärtust vaid ainult teie käes ja pärast tehingut väheneb selle raha väärtus väga kiiresti nullini eks. Nii, et teiesugustega on parem kaupa teha natuuras kui teie pakutavas rahas. Mune saab teile müüa vaid linnusööda ja köögiviljade eest ja mittemingil juhul raha eest. Sest võttes teilt vastu raha, ei saa selle raha eest enam ei linnusööta ega köögivilju, hoopis pankrot saabub.

[jnt]

d3t, jah, ma praegu googeldama ei hakka, aga reaalse varaga tagatud paberit (=raha) on maailmas ka väga vähe alles, või enam polegi. Aga see on väga oluline vahe ja sellest vahest tuleb aru saada, mis on raha ja mis on valuuta. Selle ära tabab, muutub pilt finantsmaailmas üksjagu selgemaks.

EDIT: lisan juurde, see ei ole "minu" definitsioon... Aga ma praegu ei jõua mööda googlet linke taga ajada. Õhtul ehk täiendan posti, kui vaja on ja ise vajalikku välja ei õnnestu otsida...

[Mnator]

olavsu1, kustkohast küll peaks tulema nullini kahanemise kohustus???

jnt, Muuseas, kui ülilühikesi definitsioone taga ajada, kunagi olen kohanud järgmist: raha on töö ekvivalent.
(kas seda tänapäeval kah piisavalt täielikuna saab võtta sellest tohutu laristamise maailmas, kus me elame, jätan teie kõigi vaielda.)

[olavsu1]

Mnator, see on teie rahasüsteemi sissekirjutatud. teie rahasüsteemis elab hästi vaid see kellel on rahatrükimasin. asi lõppeb reeglina kas sõjaga (petetud ja vaesunud rahvas tõuseb teie vastu üles) või olukorraga kus raha kõlbab lõket teha ja sealgi vabaneb rohkem väärtust kui rahal endal ongi.

[kalvis]

olavsu1 - raha nullini minek ei ole süsteemi sisse kirjutatud. Mis suunas ta liigub ongi emiteerimise ning majanduspoliitika. Valitsustel on kasulik trükkida raha rohkem juurde kui vaja, sest selle tulu nad saavad endale ja on sulle petliku nullimise tunde tekitanud. On olnud aegu vähestes riikides kus raha on ka kallinenud.

[Mnator]

olavsu1, (osalt ajaloolistes) rahavormides, mida ma näidetena kasutasin, oli üsna tõelevastavalt raha töö ekvivalendiks ja see ei saanud mitte kuidagi nulliks minna. Selleks pidanuks kogu inimkond hävima.

[olavsu1]

[jnt]

olavsu1, õnneks trükitakse just valuutat, mitte raha, seega see probleem ei ole päris selline. Kattevaraga raha puhul sinu jutt kehtiks.

Valuuta käitub majanduses natuke teistmoodi. Nimelt, kui sa raha ei trüki, muutuvad hinnasildid ajas väiksemaks samas tempos, kuidas majandus ja tootlikus kasvab.
Kui valuutat trükkida samas tempos tootluse kasvuga, jäävad hinnasildid samaks.
Kui valuutat trükkida rohkem, kui tootlus kasvab, hakkavad hinnasildid ka aina suurenema.

See on muidugi jäme üldistus, kuid umbes nii käitub valuuta majanduses. Ehk, kui sa ei taha deflatsiooni, siis sa peadki pidevalt trükkima... aga mitte palju. Keskmine tootluse kasv ülipikas perspektiivis oli vist 2-3%.

[olavsu1]