[Caveman]

Meil oli ka just tunnis see "j" kirjutamine teemaks. See pension on ikka eriti rõve moodustis
Mingid idioodid kirjutavad sõna valesti ja siis muudetakse ära. Tule taevas appi, miks me neid erandeid juurde genereerime pidevalt!? Pärast on häda, et ei vaevuta eesti keelt õppidda, sest "liiga keeruline on". Muidugi on keeruline, kui nii palju igasuguseid erandeid on.
Aga kui hakkaks sõna "miljon" asemel kasutama "milion"? Kes tahab saada milionäriks?

[DigeBeni]

... üks huvitav link keelehuvilistele:
http://www.eki.ee/

[libra]

[donRamses]

[Caveman]

BTW, mõttetu kohta: https://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.php?mode=viewprofile&u=6878


Autokorrektsioon ei töötanud?

[XYZ]

[Caveman]

[XYZ]

[LauriKaks]

keele puhtuse eesmärgil võiks (pigem peaks) keelama sõna 'siis' kasutamise rohkem kui 3 korda ühes reas. 'myya siis kolm telehvoni, yhel siis antenn katki ja teistel kahel siis kollane vilkuv korpus'. siis on asesõna ja seepärast lauses on tal oma koht. mitte et ma päris täpselt teaksin, kuhu ta täpselt peab minema.

eh, järgmine teema on suured-väikesed tähed

[no9]

[LauriKaks]

[donRamses]

[Kodanik21]

Ei viizi siin kõike läbi lugema hakata, aga lisaks selle "õieti" ja "õigesti" teema juurde, et need on 2 täiesti erinevat sõna.
õieti - õigupoolest; tegelikult
õigesti - nii nagu loed

[donRamses]

[2A]

Esiteks õnnitlen DonRamsest 500 puhul.
Selle õieti ja õigesti kohta nii palju, et kui ma kogemata seda kõnes valesti kasutan ja keegi hakkab vinguma selle kallal, arvan, et see vinguja on ise paras jobu. Kas tõesti on see nii suur viga...

[tinasõdur]

Noh, mis teil koolis eesti keel oli ? 8)

[tiith]

[dvd vader]

ausalt öeldes mina olen seisukohal, et see eesti keele hinne ei näita suurt midagi... vaadake vaid seda, mida nendes tundides õpetatakse - mingi astmevaheldus ja laadivaheldus ja vältevaheldus ja muu selline jura - mina näiteks ei saa vist siiamaani pihta, mis loomad need on. ükskord kulutati terve tund ainult selle peale, et mina olin 45 minutit üksi tahvli ees ja öeldi sõnu ja ma pidin ütlema, kas see on vältevaheldus või misiganes. aga ega ma sellest suurt targemaks ei saanud. minul oli eesti keel stabiilselt "3", mõnikord ka "4". kuigi etteütlused olid mul ikka "viied" tavaliselt, siis neid ei olnud nii tihti kui oleks tahtnud, igasuguseid muid tobedaid harjutusi, mille eest hindeid sai, tehti samuti.

aga sellest hoolimata julgen öelda, et ma kirjutan praktiliselt veatult (ok, mõnikord mõni viga lipsab sisse, aga seda juhtub üsna-üsna harva), isegi komad panen õigesti ja stiilivigu ei tee, kui on mingi tähtsam tekst. eesti keele tunnid olid minu jaoks täiesti mõttetud. suuremaltjaolt ma lihtsalt istusin ja joonistasin vihikuid täis ning lõikasin ja liimisin ajalehtedest väljalõigatud reklaamidest uusi pilte kokku, mis ma kah vihikutesse kleepisin. mine tea - võib-olla mõnele olid need tunnid ka kasulikud ja mõni hakkas ka paremini kirjutama-rääkima... minu kirja- ja keeleoskusele nad igatahes ei mõjunud. usun, et on ka teisi, kellele pole eesti keele tunnid midagi juurde andnud.

[raal]

Asja tagamaid tuleb otsida lihtsalt arvutitehnika varajastest algus aastatest. Igatahes kui ma oma uhiuue 286 k2tte sain, polnud t2pit2htedest kipu ega k6ppu ja selle p2rast tulevad ka harjumuse p2rast need numbrid t2pit2htede asemele. P2ris mitu aastat ei eksisteerinud t2pit2hti ja pimekirja uuesti ymber 6ppida on rist ja viletsus. Igatahes see on vanemate kasutajate hea p6hjendus

[no9]

dvd vader, päris hea eestikeele tund sul Kleepimine on eriti hea Aga mõtle, mida keeleteadlased teeks ilma astme- ja vältevahelduseta. Ega see polegi iga matsi rida neid mõista

[John Smith]

kuulge keeleteadlased, võtke veidi hoohu maha ja pange veidi r6hku ajaloole Nagu ma kunagi mainisin, siis tekitas Eesti keel mingi Ants,,,,, ja seda Põhja Eesti keele järgi Kui ta oleks teinNod sel mulgi murrakus siis räägiks me ...

[Caveman]

dvd vader, mul eesti keele tunnis praegu ka nii, nagu sa kirjeldad (ilma kleepimisteta muidugi ).
Aga hinne on eluaeg "5" olnud. Mingitest väldetest ja huinjaadest ei taipa ma ööd ega mütsi, aga kirjutan peaaegu veatult.
Lauseehitus on õige, komad õieti, sõnadki on eesti keele reeglite järgi õiged. Aga kui õpetaja tahab nt teada, kas see konkreetne sõna on määrsõna või sihitis või veel mingi ollus, siis jään jänni. Siiamaani ma ei mõista, miks kuradi pärast need asjandused vajalikud on.
Ükskord tegime mingi võimetetesti, kutsenõustaja käis kohal ja puha. Kõige kõrgemad olid mul mölisemisvõime ja mingi verbaalne huina-muina (nad nimetasid muidugi neid asju natuke teistmoodi ). S.t, ma ei tea miks ma panen koma just sinna kuhu ma panen, lihtsalt hingan seal kohal vms.
Tõenäoliselt on asi selles, et nooremana lugesin ma tohutul hulgal raamatuid, sealt asja selgeks (arvan ma).

Teemast ka: Kas ma olen ainuke, kellele tundub, et korralikult, ilma "c"-de ja "x"-deta kirjutavad vanemad kasutajad, reeglina tunduvad nad ka intelligentsemad, kui "need teised". Erandeid on alati, kuid tundub, et selle reidipudika peab maha jooksma", nagu sarvedki .
Kui see tehtud, hakatakse normaalselt kirjutama.
Vot nii.

[tinasõdur]

[dvd vader]

vaat selline asi veel, et minu meelest see tähtede asemel numbrite kasutamine näitab veidi ka tahtejõuetust, eriti sel juhul, kui inimene väidab, et on sattunud sellise arvuti taha, kus ei ole võimalik eesti tähestikku kasutada... endalgi on palju kordi nii juhtunud, aga ega see ei takista mind kirjutamast normaalset teksti - ma lihtsalt moodustan sellised laused, kus ei ole vaja kasutada tähti nagu ä, ö, õ ja ü. lihtsalt veidi rohkem mõttetööd - eesti keel on piisavalt väljendusrikas, et saada hakkama ilma nimetatud tähtedeta vastavalt sõnastust muutes ilma sõnumi mõtet muutmata. kui keegi enda huviks otsida viitsib, siis leiab minu varasemate postide hulgast hulgaliselt selliseid poste, kus pole ühtegi korda neid tähti kasutatud just selsamal põhjusel

[Caveman]

Üks asi veel: Kasutage kirjavahemärke