[Prozer]

Kas kellelgi on juriidilisi kogemusi olukorras, kus sideettevõte tõstab sideressursi rendi (vask, optika jne) kuutasu kunstlikult, põhjendusel, et hinnakirjajärgsed tariifid kehtivad ainult sideettevõtetele? Ehk siis sideettevõtte hinnad kaabliressursi rendiks on sideettevõttele telekomifirma kodulehel ca 4x madalamad, kui standardsele ärikasutajale pakutud "erilahendus". Füüsiliselt on mõlemal juhul tegemist sama ressursiga, kuid sideettevõtja andmebaasis on toode sideettevõtte puhul kirjeldatud tavatootena ja sellest lähtuvalt ka hinnakirjahindadega, kuid mitte-sideettevõttele pakutakse sama füüsilist toodet 4x kallimalt. Näide: vasepaari rent pikkusega 5kilomeetrit maksab sideettevõttele oletame et 100€, mitte-sideettevõttele 400€. Kui seaduslik taoline kunstlik hinnaupituse tegevus on?

[Pailaps]

Võid vaielda võttes aluseks konkurentsiseaduse § 4 lg 1 p –le 3 ja § 16 p-dele 1 ja 2.

Saad esitada vaide Konkurentsiametile võttes abiks mõne juurafirma.

Mõistma pead, et sideettevõtjad ostavad ainult füüsilist juurdepääsu võrgule L2 tasemel.

"Erilahendus" hõlmab tõenäoliselt L3 MPLS ja L2 funktsioone. Äriettevõte saab siiski oma enda määratud hinda küsida, kuna äririsk ja liinihoolduse arved ootavad oma osa.

Ma olen kindel, et küsimus hõlmas eranditult AS Eesti Telekomi, kuna omab 98% osas Eesti territooriumil magistraalkaablivõrku.

[Prozer]

Küsimus puudutabki füüsilist juurdepääsuvõrgu renti, konkreetsemalt siis nt vasepaari või fiibrikiudu. Viidatakse sellele, et nimetatud võrguressurssi pakutakse hinnakirjajärgselt AINULT sideettevõttele ning niipea, kui lahendust soovib tavaline mitte-telekomifirmast ettevõte, vormistatakse ja hinnastatakse "toode" erilahendusena selle vahega, et hind on hinnakirja omast ca 4x kõrgem. Reaalselt peitub selle erilahenduse taha aga endiselt füüsiline võrguosa, ilma aktiivseadmeteta, ehk sisuliselt L2 tasand. Äririsk ja liinihoolduse marginaalid on lõppkasutaja hinda juba sisse kirjutatud.

[Dirty Harry]

Kõlab nagu tavaline turundus kus mõnikord võib eemalt vaadates olukord kummaline tunduda. Igaljuhul on olukord üsna selge - on paketeeritud tooted ja erilahendused, kõigele taustaks kõvasti masinavärki. Toodete hinnad ongi odavamad tänud standardiseeritusele firma sees - ei pea niipalju vaeva nägema, et tarne-rikke-müügi-misiganes protsess sujuks. Kui nüüd sa ei sobi firma jaoks mingisse konkreetsesse vormi siis tuleb hakata rohkem paberit määrima. Ning hind korrutatakse seetõttu mingi koefitsendiga läbi kuna rohkem inimesi peab tööd tegema. See, kas tegu on ainult "traadi" või keerulise paljude sõlmpunktidega VPNiga, ei ole tähtis. Loeb see kui suur on tarne- ja hoolduskulud. Igasugused "eri" asjad on alati firma jaoks keerukamad ja seega kallimad müüa ja pidada.

Selveris müüb sulle ka pakendatud vorsti ühe hinnaga, sama vorst on letis aga kallim. Sest seal on vaja pidada vitriini, lahtine vorst rikneb kiiremini, valvel olev müüja tahab palka saada jne.

[Prozer]

Eelmise näite najal peaks vorstihind olema nt torumehele ühe, kuid programmeerijale teise hinnaga?

[Dirty Harry]

Ei.

Rohkem mul midagi sel teemal ütelda pole, väljun väitlusest.

[A.S.]

Kas mitte sideettevõtete vahelised hinnad pole riiklikult paika pandud ehk siis ahnus küll käsiks ka neilt rohkem küsida, seadus aga kahjuks ei luba?

[Prozer]

Vbla isegi on. Aga ettevõtte esindaja raiub hinnakirja viitele vastu stiilis "Need hinnakirjajärgsed hinnad on ainult sideettevõttele. Saame täpselt sama asja ka teile müüa, kuid 4x kallima hinnaga"

Et nagu WTF?!

Võrguressursi rendi puhul pole mõtet mingit nn "erilahenduse" müstilist udu ajada. Meil on tegu olemasoleva, tumma "traadiga", kuhu kumbagi otsa võib "midagi" ühendada. Arveldusprogrammis seotakse renditud toote kirjeldus kliendiga, server saadab automaatselt iga kuu arve välja. Ainuke erinevus paberimajanduse vaates on selles, et tavatootel pole vaja eraldi lepingut, samas nn "erilahenduse" leping on eeltäidetud blankett, kuhu müügiesindaja kirjutab "vabadesse lahtritesse", mis tootega tegu, täidab ära liitumis- ja kuutasu lahtrid ning peale allkirjade võtmist kannab toote arveldusse. Vsjo - vot ongi kogu erilahendus.

Mark0 mainis siin midagi tarne-rikke-müügi-misiganes protsesside sujuvust. Vaatleme neid siis lähemalt.
1) Tarne - võrguressurss. Kaabel on eelnevalt juba "maas", paneelid mõlemas otsas paikades. Tavalahendus/erilahendus, savi, mingit lisakulu tarnel ei lisandu, tarbijale antakse ainult teada, millisest konkreetsest "august" paneelil või krossis bitid/baidid välja valguvad.
2) Rike - standardprotsess. Kui tellija pole sätestanud mingeid erilisi teenustasemeid, kehtib rikke likvideerimisel nii tava- kui erilahendusel standardne tähtaeg.
3) Müük - siin peitub küll uba. Müükar keevitab võimsale "erilahendusele" viidates toote hinnale 75% otsa.

Ehk siis on ikka vägev erilahendus küll. Aplaus.

[Pailaps]

Kes keelab uus juriidiline keha luua, tegevusalaks side/kommunikatsioon/ IT-teenused panna ja uut pakkumist küsida? Müüd teenust justkui enda tütarettevõttele.

Ma pakun, et uba peetub sõlmitavas tootelepingus, miks hind 75% kallim.

[Prozer]

Kas keegi on asjaga kursis, kust leiab telekomiettevõtete võrkude geoplaani? Või on see info ainult valitutele/ettevõttesisene?

[A.S.]

Miks peaks säherdused plaanid avalikult netis üleval olema?

[indrpo]

Kuna võrguinfo ei ole avalik, siis võib arvata, et tegemist on sisese infoga. (huupi võid järeldada teenustekaardilt https://geopank.elion.ee/haaletus/ )
Kliendi tellimusele tehakse vastavalt selgitus, mis, kus ning vastavalt sellele hinnapakkumine.
Küsimus polegi tegelikult ju selles kus kaablid looklevad vaid selles kas seal üldse vaba ressurssi on ja selleks ka selgitustöö.

Mingit kindlat hinnakohtustust klientidele kiu rendiks minumeelest paika pandud ei ole, nõutud on küll jah, kõikidele sideetevõtetele võrdse hinnaga võrku rentida.
Küll aga teeb just eelnevalt mainitud ressursi maht, hinna suvalisele soovijale, kalliks. Kui Eestis optikat laimalt vedama hakati ei mõeldud nii suurele ressursi vajadusele ja kaablid on teenuseid suhteliselt täis topitud.
Loomulikult on kiude lihtne passiivsete prismadega nö tihendada, ja seda ka tehakse, kuid igal asjal on oma hind. Mõistlikum on säästa kaablit tarvilike teenuste ja operaatorite tarvis kui seda suvalisele äriühingule välja rentida.

Vaata kasvõi ELASA võrku, kiudu saab rentida vaid sideoperaator, mitte suvaline äriklient. Hind aga kehtib kõikidele sideoperaatoritele võrdselt.