praegune kellaaeg 26.06.2025 21:47:32 |
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
laurx
HV Guru
liitunud: 25.03.2004
|
27.02.2015 13:16:28
|
|
|
http://www.ohtuleht.ee/664079/soogitegemisoskus-haabub-moni-laps-ei-teagi-enam-mis-on-soust-kissell-voi-mannavaht
 Spoiler
"Mõni laps enam ei teagi, mis on kissell või mannavaht," ütleb aastaid kokanduskursusi korraldanud Marika Tõrv, et lihtsate toitude valmistamine hakkab unustusse vajuma. Aga katsu sa söögitegemisoskusi säilitada ja au sees hoida, kui kauplustes on valmistoidud saadaval, mannavahu ajastu vanaemasid jääb aina vähemaks ja lapsed näevad üha harvem kedagi pliidi ees askeldamas.
Burgerite, friikartulite ja valmistoitude sajand on inimesi toiduvalmistamisest võõrutamas. Linnalegend tudengist, kes praemakaronide tegemiseks valas paki makarone otse kuumale pannile ja imestas, miks makaronid pehmeks ei lähe, polegi tegelikult linnalegend ega vaimukas nali, vaid reaalsus. Sama muret kurdab üks hädaline internetifoorumiski.
"Ära selle pärast muretse, et sa ei oska praegu süüa teha, küll õpid!" lohutab üks kommenteerija õnnetut makaronipraadijat ja õpetab: "Makarone keedetakse nii, et paned vee potti ja ootad, kuni vesi keema hakkab. Seejärel viskad makaronid keevasse vette ja lisad soola, veits hiljem saab alati juurde panna! Lased keeda neil seni, kuni maitse järgi tunned, et enam hamba all ei krõbise. Kurnad vee all ära või valad lihtsalt vee välja."
Kui paljusid hädasolijaid see õpetus peale konkreetse abivajaja veel on päästnud, pole teada, aga on ju hea, kui kiire nõuanne käepärast võtta.
Aidake, tahan teha perele sousti!
Tõestisündinud lugu räägib neiust, kes kolis kodust ära omaette elama. Kui ta avastas, et korteris mikrolaineahju pole, imestanud ta, kuidas nüüd küll süüa on võimalik teha. Üks linnakorteris elav perenaine olevat aga külaliste ees vabandanud, et kahjuks ei saa ta kohvi pakkuda, sest kohvimasin on rikkis. Külaliste ettepanek kohvi kopsikus keeta, tundus talle suisa geniaalselt loova lahendusena.
Ühe noormehe mure, kes poole aasta eest oma kallimaga kokku kolis, kuulub samuti tõsielu valdkonda. Ta kaebab oma kurba elu naistefoorumis: "Mu kallis naisuke ei oska üldse süüa teha. Mul viskavad üle need pitsad ja mikrouunis tehtud toidud ja väljas söömised! Isegi praekartuli oskab ta kihva keerata. Kas on mingit kursust, kus saaks teda õpetada? Kas või lihtsalt kartulit-sousti-salatit tegema."
Aastaid kokanduskursustel koduseid toite tegema õpetanud ja ligi 30 aastat toitlustuses töötanud Marika Tõrv ütleb, et soust ehk kaste ongi üks peamisi toite, mida ta on oma kokanduskursustel aastate jooksul õpetanud.
"Sousti tegemine on üks suuremaid tarkusi. Kui noor naine oskab teha valmis ühe sousti, mis ka tema perele maitseb, on ta täiesti arenemisvõimeline," ütleb Tõrv. Tema hinnangul ongi paljudel noortel naistel praegu just n-ö soustiprobleem ehk siis et ei osata valmistada lihtsaid koduseid sööke.
"Mul on nii hästi meeles, kui mu tütar tuli minu juurde ning ütles – ema, mu noormees tahab saada sousti, aga ma ei oska seda teha. Ometi ei olnud söögitegemine talle võõras, olin lasknud teda lapsest saadik köögis toitu katsuda. Minu käest on mitu naist samamoodi küsinud – õpeta mulle sousti tegema. Mitte kastet, vaid just sousti. See näitab mulle ära, kust me põlvneme. Eesti rahvas on ju alati sousti söönud, oleme n-ö soustimaailmast pärit," muheleb Tõrv. Ta märgib, et praegu on aga olukord, kus noorte toiduvalmistamisoskused jäävad aina kasinamaks. Poes on ju kõik (pool)valmis kujul saadaval. Aga neist tuleks toiduspetsialisti sõnul lihtsalt läbi murda.
"Probleem on tegelikult karm," tõdeb ta, et kõik saab alguse lapseeast. "See on valejutt, et lapsed ei viitsi süüa teha. Nad tuleb lihtsalt lasta toidutegemise juurde. Aga kui isal-emal on kiire ja kodus süüa ei tehta, siis lapsel ei olegi kuskilt õppida. Need emad, kellel on praegu väiksed lapsed, ei oska süüa teha. Nii on meil juba kasvamas mitu põlvkonda, kes söögitegemisega tihti kokku ei puutu. Uuesti ree peale saamine on suur töö."
Peened road tõrjusid kodused toidud
Tõrv oli 23aastane, kui ta hakkas korraldama üheksakuulisi kokanduskursusi Tallinnas Õpetajate Majas. Sinna oli tookord nii palju tahtjaid, et järjekorrad olid kahe-kolme aasta pikkused. Kui aga paarkümmend aastat tagasi hakati Eestisse tegema peeneid restorane, kadus huvi kursuste vastu ära.
"Lihtsat toitu ei tahetud enam teha ja hakati õppima hoopis eksklusiivsema toidu valmistamist," räägib Tõrv. Krahh tabas meie toidutegemise harjumusi ja -oskusi ka siis, kui varem aastakümneid lahja valikuga poelettidele tekkis pärast taasiseseisvumist aina rohkem uut ja huvitavat toidukraami.
"Siis tekkis ekstaas ja kõik tahtsid valmistada võõramaa rahvaste toite. See oli loomulik ja hea huvi. Aga kahjuks see vaimustus ei läinudki üle," ütleb Tõrv. Õnneks on siiski osa inimesi jõudnud oma kulinaarsetel avastusretkedel tagasi lihtsa eestimaise toidu juurde. Probleem on nüüd aga selles, et inimesed, kes oskavad õpetada, on juba nii eakad, et hakkavad eest ära kaduma.
Lapsed peaksid koos emaga süüa tegema
"Sellesse ma hästi ei usu, et nüüdisaja vanemad, kes senini pole süüa teinud, hakkavad seda nüüd järsku tegema ja oma lastele õpetama. Pigem usun, et lapsed hakkavad õpetama oma vanemaid. See oleks väljapääs," loodab Tõrv. Tema sõnul peaksid lapsed toidutegemist nägema ja selle vastu huvi tundma hakkama lasteaias ja koolis.
"Võiks ju nii olla, et väike laps saab kokatädi käest söögitegemise kohta küsida. Edasi läheb laps koju ja palub ema, et nad koos süüa teeks. Võib-olla niimoodi hakkaks see toimima. Paraku ei ole enam paljudes koolides sööklat ja toitu tuuakse sisse. Aga nii laps ei saagi näha ega õppida, et toitu tegelikult keegi ju teeb. Kuidas ta siis saabki hakata ise süüa tegema! Toidu juurde peab jääma inimene, keda laps näeb ja keda ta saab katsuda. Kelle käest küsida. Nii tuleb armastus toidu ja toidutegija vastu."
Põlvkonnad ei anna oskusi edasi
Tallinna ülikooli kasvatusfilosoofia ja -sotsioloogia professor Airi Liimets ütleb, et põhjused, miks konkreetselt keegi noortest ei oska süüa teha, on individuaalselt väga erinevad. Ta tõstab esile kolm suuremat põhjust, miks see nii võib olla.
"Esiteks, võrreldes mitukümmend aastat varasema ajaga, on elustiil ühiskonnas muutunud. Söögitegemist õpitakse ju enamasti kodus igapäevase elu ja vanemate ning laste ühise tegevuse käigus. Ilmselgelt on aga põlvkondadevahelised seosed üha nõrgenenud ning järjest vähemaks on jäänud neid tegevusi, mida tehakse koos. Nii jäävadki ühelt põlvkonnalt teisele edasi andmata paljud tähtsad igapäevased oskused, sealhulgas söögitegemine." Teise põhjusena toob Liimets välja selle, et meie heaoluühiskonnas on tunduvalt enam väärtustatud kiirelt saadavad konkreetsed ja mõõdetavad tulemused, mitte aga tegemise või loomise aeganõudev protsess iseenesest ning sellest saadav rõõm ja inimese avarduv vaimsus või kujunevad oskused.
"Küllap sama mehhanism toimib toiduvalmistamiselgi. Milleks hakata nägema vaeva ja ise tegema seda, mille saab kerge vaevaga valmiskujul kauplusest osta. Kolmandaks kõneleb see, et kodus süüa ei tehta ühtlasi jätkuvast puudulikust tervisekäitumisest ja vajakajäämistest tervisekasvatuses," lausub ta.
Kodumajandust õpib aina vähem noori
Kodumajandust, sealhulgas söögitegemist saab Eestis õppida kaheksas kutseõppeasutuses. "Vaadates õppijate arvu ja selle muutumise trendi, siis on see languses. Tänavu jaanuaris on kodumajanduse õppekavadel riigis 207 õpilast, aastate eest on see arv olnud paar-kolm korda suurem," ütleb haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Asso Ladva.
Kodundust õpetavad Ladva sõnul kõik põhikoolid. 1.–3. klassini õpitakse tööõpetuse tundides käsitöö, kodunduse ja tehnoloogiaõpetuse algtõdesid. 4.–9. klassini on õpe rühmades – õpilased valivad vastavalt oma soovidele ja huvidele, kas soovivad edasi keskenduda käsitööle ja kodundusele või tehnoloogiaõpetusele. Kool võib neid õppeaineid õpetada ka ühendatult.
Gümnaasiumis kodundust kohustuslike õppeainete hulgas ei ole. Samas võib kool söögitegemist ka gümnaasiumiõpilastele valikkursustel õpetada.
Vajalikud oskused
Milliseid söögitegemisega seotud töid peaksid erinevas vanuses lapsed oskama:
2–3aastane – laua katmine, salvräti ulatamine
4–5aastane – mahaloksunud toidu või joogi ärapühkimine, lihtsamate suupistete valmistamine
6–7aastane – porgandite ja kartulite koorimine, salati valmistamine
8–9aastane – omleti valmistamine, küpsiste küpsetamine
10–11aastane – lihtsamate einete valmistamine, köögi põhjalikum koristamine
12aastane ja vanem – kogu õhtusöögi iseseisev valmistamine, koogi või leiva küpsetamine, üksi nimekirja alusel poes käimine
Allikas: kasvatusteadlane Maria Montessori
ma koorisin 3,5l poti kartuleid täis selle ajaga kui murukann poolteist kartulit koorest puhtaks sai.
_________________
Kontrollitud ja hooldatud sülerid: https://www.facebook.com/marketplace/profile/100087345405856 või https://www.yaga.ee/mox-fulder Umbes 18 arvutit kohe olemas. |
|
| Kommentaarid: 1130 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
716 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Leinö
HV veteran
liitunud: 07.05.2008
|
|
27.02.2015 13:19:11
|
|
|
| tegin vahvleid eile. täna tuleb "karjalanpaisti"
|
|
| Kommentaarid: 34 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
33 |
|
| tagasi üles |
|
|
Valvejoodik
HV veteran
liitunud: 27.12.2008
|
|
28.02.2015 00:43:03
|
|
|
| laurx kirjutas: |
http://www.ohtuleht.ee/664079/soogitegemisoskus-haabub-moni-laps-ei-teagi-enam-mis-on-soust-kissell-voi-mannavaht
Spoiler
"Mõni laps enam ei teagi, mis on kissell või mannavaht," ütleb aastaid kokanduskursusi korraldanud Marika Tõrv, et lihtsate toitude valmistamine hakkab unustusse vajuma. Aga katsu sa söögitegemisoskusi säilitada ja au sees hoida, kui kauplustes on valmistoidud saadaval, mannavahu ajastu vanaemasid jääb aina vähemaks ja lapsed näevad üha harvem kedagi pliidi ees askeldamas.
Burgerite, friikartulite ja valmistoitude sajand on inimesi toiduvalmistamisest võõrutamas. Linnalegend tudengist, kes praemakaronide tegemiseks valas paki makarone otse kuumale pannile ja imestas, miks makaronid pehmeks ei lähe, polegi tegelikult linnalegend ega vaimukas nali, vaid reaalsus. Sama muret kurdab üks hädaline internetifoorumiski.
"Ära selle pärast muretse, et sa ei oska praegu süüa teha, küll õpid!" lohutab üks kommenteerija õnnetut makaronipraadijat ja õpetab: "Makarone keedetakse nii, et paned vee potti ja ootad, kuni vesi keema hakkab. Seejärel viskad makaronid keevasse vette ja lisad soola, veits hiljem saab alati juurde panna! Lased keeda neil seni, kuni maitse järgi tunned, et enam hamba all ei krõbise. Kurnad vee all ära või valad lihtsalt vee välja."
Kui paljusid hädasolijaid see õpetus peale konkreetse abivajaja veel on päästnud, pole teada, aga on ju hea, kui kiire nõuanne käepärast võtta.
Aidake, tahan teha perele sousti!
Tõestisündinud lugu räägib neiust, kes kolis kodust ära omaette elama. Kui ta avastas, et korteris mikrolaineahju pole, imestanud ta, kuidas nüüd küll süüa on võimalik teha. Üks linnakorteris elav perenaine olevat aga külaliste ees vabandanud, et kahjuks ei saa ta kohvi pakkuda, sest kohvimasin on rikkis. Külaliste ettepanek kohvi kopsikus keeta, tundus talle suisa geniaalselt loova lahendusena.
Ühe noormehe mure, kes poole aasta eest oma kallimaga kokku kolis, kuulub samuti tõsielu valdkonda. Ta kaebab oma kurba elu naistefoorumis: "Mu kallis naisuke ei oska üldse süüa teha. Mul viskavad üle need pitsad ja mikrouunis tehtud toidud ja väljas söömised! Isegi praekartuli oskab ta kihva keerata. Kas on mingit kursust, kus saaks teda õpetada? Kas või lihtsalt kartulit-sousti-salatit tegema."
Aastaid kokanduskursustel koduseid toite tegema õpetanud ja ligi 30 aastat toitlustuses töötanud Marika Tõrv ütleb, et soust ehk kaste ongi üks peamisi toite, mida ta on oma kokanduskursustel aastate jooksul õpetanud.
"Sousti tegemine on üks suuremaid tarkusi. Kui noor naine oskab teha valmis ühe sousti, mis ka tema perele maitseb, on ta täiesti arenemisvõimeline," ütleb Tõrv. Tema hinnangul ongi paljudel noortel naistel praegu just n-ö soustiprobleem ehk siis et ei osata valmistada lihtsaid koduseid sööke.
"Mul on nii hästi meeles, kui mu tütar tuli minu juurde ning ütles – ema, mu noormees tahab saada sousti, aga ma ei oska seda teha. Ometi ei olnud söögitegemine talle võõras, olin lasknud teda lapsest saadik köögis toitu katsuda. Minu käest on mitu naist samamoodi küsinud – õpeta mulle sousti tegema. Mitte kastet, vaid just sousti. See näitab mulle ära, kust me põlvneme. Eesti rahvas on ju alati sousti söönud, oleme n-ö soustimaailmast pärit," muheleb Tõrv. Ta märgib, et praegu on aga olukord, kus noorte toiduvalmistamisoskused jäävad aina kasinamaks. Poes on ju kõik (pool)valmis kujul saadaval. Aga neist tuleks toiduspetsialisti sõnul lihtsalt läbi murda.
"Probleem on tegelikult karm," tõdeb ta, et kõik saab alguse lapseeast. "See on valejutt, et lapsed ei viitsi süüa teha. Nad tuleb lihtsalt lasta toidutegemise juurde. Aga kui isal-emal on kiire ja kodus süüa ei tehta, siis lapsel ei olegi kuskilt õppida. Need emad, kellel on praegu väiksed lapsed, ei oska süüa teha. Nii on meil juba kasvamas mitu põlvkonda, kes söögitegemisega tihti kokku ei puutu. Uuesti ree peale saamine on suur töö."
Peened road tõrjusid kodused toidud
Tõrv oli 23aastane, kui ta hakkas korraldama üheksakuulisi kokanduskursusi Tallinnas Õpetajate Majas. Sinna oli tookord nii palju tahtjaid, et järjekorrad olid kahe-kolme aasta pikkused. Kui aga paarkümmend aastat tagasi hakati Eestisse tegema peeneid restorane, kadus huvi kursuste vastu ära.
"Lihtsat toitu ei tahetud enam teha ja hakati õppima hoopis eksklusiivsema toidu valmistamist," räägib Tõrv. Krahh tabas meie toidutegemise harjumusi ja -oskusi ka siis, kui varem aastakümneid lahja valikuga poelettidele tekkis pärast taasiseseisvumist aina rohkem uut ja huvitavat toidukraami.
"Siis tekkis ekstaas ja kõik tahtsid valmistada võõramaa rahvaste toite. See oli loomulik ja hea huvi. Aga kahjuks see vaimustus ei läinudki üle," ütleb Tõrv. Õnneks on siiski osa inimesi jõudnud oma kulinaarsetel avastusretkedel tagasi lihtsa eestimaise toidu juurde. Probleem on nüüd aga selles, et inimesed, kes oskavad õpetada, on juba nii eakad, et hakkavad eest ära kaduma.
Lapsed peaksid koos emaga süüa tegema
"Sellesse ma hästi ei usu, et nüüdisaja vanemad, kes senini pole süüa teinud, hakkavad seda nüüd järsku tegema ja oma lastele õpetama. Pigem usun, et lapsed hakkavad õpetama oma vanemaid. See oleks väljapääs," loodab Tõrv. Tema sõnul peaksid lapsed toidutegemist nägema ja selle vastu huvi tundma hakkama lasteaias ja koolis.
"Võiks ju nii olla, et väike laps saab kokatädi käest söögitegemise kohta küsida. Edasi läheb laps koju ja palub ema, et nad koos süüa teeks. Võib-olla niimoodi hakkaks see toimima. Paraku ei ole enam paljudes koolides sööklat ja toitu tuuakse sisse. Aga nii laps ei saagi näha ega õppida, et toitu tegelikult keegi ju teeb. Kuidas ta siis saabki hakata ise süüa tegema! Toidu juurde peab jääma inimene, keda laps näeb ja keda ta saab katsuda. Kelle käest küsida. Nii tuleb armastus toidu ja toidutegija vastu."
Põlvkonnad ei anna oskusi edasi
Tallinna ülikooli kasvatusfilosoofia ja -sotsioloogia professor Airi Liimets ütleb, et põhjused, miks konkreetselt keegi noortest ei oska süüa teha, on individuaalselt väga erinevad. Ta tõstab esile kolm suuremat põhjust, miks see nii võib olla.
"Esiteks, võrreldes mitukümmend aastat varasema ajaga, on elustiil ühiskonnas muutunud. Söögitegemist õpitakse ju enamasti kodus igapäevase elu ja vanemate ning laste ühise tegevuse käigus. Ilmselgelt on aga põlvkondadevahelised seosed üha nõrgenenud ning järjest vähemaks on jäänud neid tegevusi, mida tehakse koos. Nii jäävadki ühelt põlvkonnalt teisele edasi andmata paljud tähtsad igapäevased oskused, sealhulgas söögitegemine." Teise põhjusena toob Liimets välja selle, et meie heaoluühiskonnas on tunduvalt enam väärtustatud kiirelt saadavad konkreetsed ja mõõdetavad tulemused, mitte aga tegemise või loomise aeganõudev protsess iseenesest ning sellest saadav rõõm ja inimese avarduv vaimsus või kujunevad oskused.
"Küllap sama mehhanism toimib toiduvalmistamiselgi. Milleks hakata nägema vaeva ja ise tegema seda, mille saab kerge vaevaga valmiskujul kauplusest osta. Kolmandaks kõneleb see, et kodus süüa ei tehta ühtlasi jätkuvast puudulikust tervisekäitumisest ja vajakajäämistest tervisekasvatuses," lausub ta.
Kodumajandust õpib aina vähem noori
Kodumajandust, sealhulgas söögitegemist saab Eestis õppida kaheksas kutseõppeasutuses. "Vaadates õppijate arvu ja selle muutumise trendi, siis on see languses. Tänavu jaanuaris on kodumajanduse õppekavadel riigis 207 õpilast, aastate eest on see arv olnud paar-kolm korda suurem," ütleb haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Asso Ladva.
Kodundust õpetavad Ladva sõnul kõik põhikoolid. 1.–3. klassini õpitakse tööõpetuse tundides käsitöö, kodunduse ja tehnoloogiaõpetuse algtõdesid. 4.–9. klassini on õpe rühmades – õpilased valivad vastavalt oma soovidele ja huvidele, kas soovivad edasi keskenduda käsitööle ja kodundusele või tehnoloogiaõpetusele. Kool võib neid õppeaineid õpetada ka ühendatult.
Gümnaasiumis kodundust kohustuslike õppeainete hulgas ei ole. Samas võib kool söögitegemist ka gümnaasiumiõpilastele valikkursustel õpetada.
Vajalikud oskused
Milliseid söögitegemisega seotud töid peaksid erinevas vanuses lapsed oskama:
2–3aastane – laua katmine, salvräti ulatamine
4–5aastane – mahaloksunud toidu või joogi ärapühkimine, lihtsamate suupistete valmistamine
6–7aastane – porgandite ja kartulite koorimine, salati valmistamine
8–9aastane – omleti valmistamine, küpsiste küpsetamine
10–11aastane – lihtsamate einete valmistamine, köögi põhjalikum koristamine
12aastane ja vanem – kogu õhtusöögi iseseisev valmistamine, koogi või leiva küpsetamine, üksi nimekirja alusel poes käimine
Allikas: kasvatusteadlane Maria Montessori
ma koorisin 3,5l poti kartuleid täis selle ajaga kui murukann poolteist kartulit koorest puhtaks sai. |
Ostsin paar päeva tagasi omale fiskarsi kartulikoorimisnoa. Enne seda lasin tavalise noaga. No jumala eest, fiskarsiga koorib 2x kiiremini, ainuke probleem on, et naine ei oska seda kasutada 
|
|
| Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees
liitunud: 27.01.2003
|
|
28.02.2015 00:49:25
|
|
|
| Valvejoodik kirjutas: |
| laurx kirjutas: |
http://www.ohtuleht.ee/664079/soogitegemisoskus-haabub-moni-laps-ei-teagi-enam-mis-on-soust-kissell-voi-mannavaht
Spoiler
"Mõni laps enam ei teagi, mis on kissell või mannavaht," ütleb aastaid kokanduskursusi korraldanud Marika Tõrv, et lihtsate toitude valmistamine hakkab unustusse vajuma. Aga katsu sa söögitegemisoskusi säilitada ja au sees hoida, kui kauplustes on valmistoidud saadaval, mannavahu ajastu vanaemasid jääb aina vähemaks ja lapsed näevad üha harvem kedagi pliidi ees askeldamas.
Burgerite, friikartulite ja valmistoitude sajand on inimesi toiduvalmistamisest võõrutamas. Linnalegend tudengist, kes praemakaronide tegemiseks valas paki makarone otse kuumale pannile ja imestas, miks makaronid pehmeks ei lähe, polegi tegelikult linnalegend ega vaimukas nali, vaid reaalsus. Sama muret kurdab üks hädaline internetifoorumiski.
"Ära selle pärast muretse, et sa ei oska praegu süüa teha, küll õpid!" lohutab üks kommenteerija õnnetut makaronipraadijat ja õpetab: "Makarone keedetakse nii, et paned vee potti ja ootad, kuni vesi keema hakkab. Seejärel viskad makaronid keevasse vette ja lisad soola, veits hiljem saab alati juurde panna! Lased keeda neil seni, kuni maitse järgi tunned, et enam hamba all ei krõbise. Kurnad vee all ära või valad lihtsalt vee välja."
Kui paljusid hädasolijaid see õpetus peale konkreetse abivajaja veel on päästnud, pole teada, aga on ju hea, kui kiire nõuanne käepärast võtta.
Aidake, tahan teha perele sousti!
Tõestisündinud lugu räägib neiust, kes kolis kodust ära omaette elama. Kui ta avastas, et korteris mikrolaineahju pole, imestanud ta, kuidas nüüd küll süüa on võimalik teha. Üks linnakorteris elav perenaine olevat aga külaliste ees vabandanud, et kahjuks ei saa ta kohvi pakkuda, sest kohvimasin on rikkis. Külaliste ettepanek kohvi kopsikus keeta, tundus talle suisa geniaalselt loova lahendusena.
Ühe noormehe mure, kes poole aasta eest oma kallimaga kokku kolis, kuulub samuti tõsielu valdkonda. Ta kaebab oma kurba elu naistefoorumis: "Mu kallis naisuke ei oska üldse süüa teha. Mul viskavad üle need pitsad ja mikrouunis tehtud toidud ja väljas söömised! Isegi praekartuli oskab ta kihva keerata. Kas on mingit kursust, kus saaks teda õpetada? Kas või lihtsalt kartulit-sousti-salatit tegema."
Aastaid kokanduskursustel koduseid toite tegema õpetanud ja ligi 30 aastat toitlustuses töötanud Marika Tõrv ütleb, et soust ehk kaste ongi üks peamisi toite, mida ta on oma kokanduskursustel aastate jooksul õpetanud.
"Sousti tegemine on üks suuremaid tarkusi. Kui noor naine oskab teha valmis ühe sousti, mis ka tema perele maitseb, on ta täiesti arenemisvõimeline," ütleb Tõrv. Tema hinnangul ongi paljudel noortel naistel praegu just n-ö soustiprobleem ehk siis et ei osata valmistada lihtsaid koduseid sööke.
"Mul on nii hästi meeles, kui mu tütar tuli minu juurde ning ütles – ema, mu noormees tahab saada sousti, aga ma ei oska seda teha. Ometi ei olnud söögitegemine talle võõras, olin lasknud teda lapsest saadik köögis toitu katsuda. Minu käest on mitu naist samamoodi küsinud – õpeta mulle sousti tegema. Mitte kastet, vaid just sousti. See näitab mulle ära, kust me põlvneme. Eesti rahvas on ju alati sousti söönud, oleme n-ö soustimaailmast pärit," muheleb Tõrv. Ta märgib, et praegu on aga olukord, kus noorte toiduvalmistamisoskused jäävad aina kasinamaks. Poes on ju kõik (pool)valmis kujul saadaval. Aga neist tuleks toiduspetsialisti sõnul lihtsalt läbi murda.
"Probleem on tegelikult karm," tõdeb ta, et kõik saab alguse lapseeast. "See on valejutt, et lapsed ei viitsi süüa teha. Nad tuleb lihtsalt lasta toidutegemise juurde. Aga kui isal-emal on kiire ja kodus süüa ei tehta, siis lapsel ei olegi kuskilt õppida. Need emad, kellel on praegu väiksed lapsed, ei oska süüa teha. Nii on meil juba kasvamas mitu põlvkonda, kes söögitegemisega tihti kokku ei puutu. Uuesti ree peale saamine on suur töö."
Peened road tõrjusid kodused toidud
Tõrv oli 23aastane, kui ta hakkas korraldama üheksakuulisi kokanduskursusi Tallinnas Õpetajate Majas. Sinna oli tookord nii palju tahtjaid, et järjekorrad olid kahe-kolme aasta pikkused. Kui aga paarkümmend aastat tagasi hakati Eestisse tegema peeneid restorane, kadus huvi kursuste vastu ära.
"Lihtsat toitu ei tahetud enam teha ja hakati õppima hoopis eksklusiivsema toidu valmistamist," räägib Tõrv. Krahh tabas meie toidutegemise harjumusi ja -oskusi ka siis, kui varem aastakümneid lahja valikuga poelettidele tekkis pärast taasiseseisvumist aina rohkem uut ja huvitavat toidukraami.
"Siis tekkis ekstaas ja kõik tahtsid valmistada võõramaa rahvaste toite. See oli loomulik ja hea huvi. Aga kahjuks see vaimustus ei läinudki üle," ütleb Tõrv. Õnneks on siiski osa inimesi jõudnud oma kulinaarsetel avastusretkedel tagasi lihtsa eestimaise toidu juurde. Probleem on nüüd aga selles, et inimesed, kes oskavad õpetada, on juba nii eakad, et hakkavad eest ära kaduma.
Lapsed peaksid koos emaga süüa tegema
"Sellesse ma hästi ei usu, et nüüdisaja vanemad, kes senini pole süüa teinud, hakkavad seda nüüd järsku tegema ja oma lastele õpetama. Pigem usun, et lapsed hakkavad õpetama oma vanemaid. See oleks väljapääs," loodab Tõrv. Tema sõnul peaksid lapsed toidutegemist nägema ja selle vastu huvi tundma hakkama lasteaias ja koolis.
"Võiks ju nii olla, et väike laps saab kokatädi käest söögitegemise kohta küsida. Edasi läheb laps koju ja palub ema, et nad koos süüa teeks. Võib-olla niimoodi hakkaks see toimima. Paraku ei ole enam paljudes koolides sööklat ja toitu tuuakse sisse. Aga nii laps ei saagi näha ega õppida, et toitu tegelikult keegi ju teeb. Kuidas ta siis saabki hakata ise süüa tegema! Toidu juurde peab jääma inimene, keda laps näeb ja keda ta saab katsuda. Kelle käest küsida. Nii tuleb armastus toidu ja toidutegija vastu."
Põlvkonnad ei anna oskusi edasi
Tallinna ülikooli kasvatusfilosoofia ja -sotsioloogia professor Airi Liimets ütleb, et põhjused, miks konkreetselt keegi noortest ei oska süüa teha, on individuaalselt väga erinevad. Ta tõstab esile kolm suuremat põhjust, miks see nii võib olla.
"Esiteks, võrreldes mitukümmend aastat varasema ajaga, on elustiil ühiskonnas muutunud. Söögitegemist õpitakse ju enamasti kodus igapäevase elu ja vanemate ning laste ühise tegevuse käigus. Ilmselgelt on aga põlvkondadevahelised seosed üha nõrgenenud ning järjest vähemaks on jäänud neid tegevusi, mida tehakse koos. Nii jäävadki ühelt põlvkonnalt teisele edasi andmata paljud tähtsad igapäevased oskused, sealhulgas söögitegemine." Teise põhjusena toob Liimets välja selle, et meie heaoluühiskonnas on tunduvalt enam väärtustatud kiirelt saadavad konkreetsed ja mõõdetavad tulemused, mitte aga tegemise või loomise aeganõudev protsess iseenesest ning sellest saadav rõõm ja inimese avarduv vaimsus või kujunevad oskused.
"Küllap sama mehhanism toimib toiduvalmistamiselgi. Milleks hakata nägema vaeva ja ise tegema seda, mille saab kerge vaevaga valmiskujul kauplusest osta. Kolmandaks kõneleb see, et kodus süüa ei tehta ühtlasi jätkuvast puudulikust tervisekäitumisest ja vajakajäämistest tervisekasvatuses," lausub ta.
Kodumajandust õpib aina vähem noori
Kodumajandust, sealhulgas söögitegemist saab Eestis õppida kaheksas kutseõppeasutuses. "Vaadates õppijate arvu ja selle muutumise trendi, siis on see languses. Tänavu jaanuaris on kodumajanduse õppekavadel riigis 207 õpilast, aastate eest on see arv olnud paar-kolm korda suurem," ütleb haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Asso Ladva.
Kodundust õpetavad Ladva sõnul kõik põhikoolid. 1.–3. klassini õpitakse tööõpetuse tundides käsitöö, kodunduse ja tehnoloogiaõpetuse algtõdesid. 4.–9. klassini on õpe rühmades – õpilased valivad vastavalt oma soovidele ja huvidele, kas soovivad edasi keskenduda käsitööle ja kodundusele või tehnoloogiaõpetusele. Kool võib neid õppeaineid õpetada ka ühendatult.
Gümnaasiumis kodundust kohustuslike õppeainete hulgas ei ole. Samas võib kool söögitegemist ka gümnaasiumiõpilastele valikkursustel õpetada.
Vajalikud oskused
Milliseid söögitegemisega seotud töid peaksid erinevas vanuses lapsed oskama:
2–3aastane – laua katmine, salvräti ulatamine
4–5aastane – mahaloksunud toidu või joogi ärapühkimine, lihtsamate suupistete valmistamine
6–7aastane – porgandite ja kartulite koorimine, salati valmistamine
8–9aastane – omleti valmistamine, küpsiste küpsetamine
10–11aastane – lihtsamate einete valmistamine, köögi põhjalikum koristamine
12aastane ja vanem – kogu õhtusöögi iseseisev valmistamine, koogi või leiva küpsetamine, üksi nimekirja alusel poes käimine
Allikas: kasvatusteadlane Maria Montessori
ma koorisin 3,5l poti kartuleid täis selle ajaga kui murukann poolteist kartulit koorest puhtaks sai. |
Ostsin paar päeva tagasi omale fiskarsi kartulikoorimisnoa. Enne seda lasin tavalise noaga. No jumala eest, fiskarsiga koorib 2x kiiremini, ainuke probleem on, et naine ei oska seda kasutada |
Loogish et koorib kiiremini, õhemad ka. Alati imestan kui inimestel seda kodus pole või siis on, aga ei kasutata. Mingid eelarvamused selle vastu vist.
_________________
17/1/2023, Scart: "Selle sajandi senise möödunud aja üks suuremaid skandaale on hetkel lahti rullumas..."
6/4/2025, RFK Jr: "The most effective way to prevent the spread of measles is the MMR vaccines." |
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
|
laurx
HV Guru
liitunud: 25.03.2004
|
|
| Kommentaarid: 1130 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
716 |
|
| tagasi üles |
|
|
Valvejoodik
HV veteran
liitunud: 27.12.2008
|
|
28.02.2015 00:56:31
|
|
|
| Mis masin? Noast käib jutt
|
|
| Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
bladerunner
HV Guru
liitunud: 17.01.2002
|
|
28.02.2015 01:07:32
|
|
|
laurx tõmbab tööl kaablitelt katet ka arvatavasti senini noa või hammastega nagu 90ndatel. Äkki kaablipuhastaja läheb katki.
_________________
Experience is what you get when you don't get what you want. |
|
| Kommentaarid: 168 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
157 |
|
| tagasi üles |
|
|
pots4t4j4
HV Guru
liitunud: 14.09.2002
|
|
28.02.2015 10:56:29
|
|
|
| Kartulikoorimisnuga on jah musthave ilma selleta ma küll kartuleid ei viitsiks koorida nagu kilplane
|
|
| Kommentaarid: 490 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
4 :: |
3 :: |
398 |
|
| tagasi üles |
|
|
laurx
HV Guru
liitunud: 25.03.2004
|
|
| Kommentaarid: 1130 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
716 |
|
| tagasi üles |
|
|
Sold OUT
no credit
liitunud: 30.07.2002
|
|
28.02.2015 12:30:02
|
|
|
| Valasin kohvi sisse keefirit...alandasin standardit ja joon ikkagi.
|
|
| Kommentaarid: 92 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
1 :: |
79 |
|
| tagasi üles |
|
|
Porno Parm
mugavuspagulane
liitunud: 30.11.2003
|
|
01.03.2015 01:11:49
|
|
|
 , mis järgmine on - viina,keefiri koks?
|
|
| Kommentaarid: 66 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
6 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
Sold OUT
no credit
liitunud: 30.07.2002
|
|
01.03.2015 01:12:58
|
|
|
| Võtsin põhja rimi pizzakioskist casablanca pizza
|
|
| Kommentaarid: 92 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
1 :: |
79 |
|
| tagasi üles |
|
|
laurx
HV Guru
liitunud: 25.03.2004
|
|
| Kommentaarid: 1130 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
716 |
|
| tagasi üles |
|
|
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees
liitunud: 27.01.2003
|
|
04.03.2015 17:55:58
|
|
|
Ossin kana ja salti lounaks.
Spoiler
_________________
17/1/2023, Scart: "Selle sajandi senise möödunud aja üks suuremaid skandaale on hetkel lahti rullumas..."
6/4/2025, RFK Jr: "The most effective way to prevent the spread of measles is the MMR vaccines." |
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
|
Porno Parm
mugavuspagulane
liitunud: 30.11.2003
|
|
| Kommentaarid: 66 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
6 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ertai
HV veteran
liitunud: 11.05.2007
|
|
04.03.2015 18:55:42
|
|
|
| külmkapp sulab. Aeg süüa teha. muna, kana, tatar, tomat, kaalikas.
|
|
| Kommentaarid: 51 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
Valvejoodik
HV veteran
liitunud: 27.12.2008
|
|
04.03.2015 22:36:51
|
|
|
| Sul on tatrapakk külmikus?
|
|
| Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
retina2014
HV vaatleja
liitunud: 30.10.2014
|
|
04.03.2015 23:58:20
|
|
|
| Ertai kirjutas: |
| külmkapp sulab. Aeg süüa teha. muna, kana, tatar, tomat, kaalikas. |
kana taida muna ja tatraga korvale tomati-kaalika salat...done:)
_________________
Proua Li |
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
|
Porno Parm
mugavuspagulane
liitunud: 30.11.2003
|
|
| Kommentaarid: 66 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
6 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
jeesus188
kodustatud
liitunud: 14.04.2003
|
|
05.03.2015 00:21:15
|
|
|
Täna hapukurgisupp
_________________
This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV  Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud" |
|
| Kommentaarid: 71 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
64 |
|
| tagasi üles |
|
|
Porno Parm
mugavuspagulane
liitunud: 30.11.2003
|
|
05.03.2015 00:22:15
|
|
|
| tee sellest parem seljanka laupäevahommikuks
|
|
| Kommentaarid: 66 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
6 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
jeesus188
kodustatud
liitunud: 14.04.2003
|
|
05.03.2015 00:26:02
|
|
|
| Porno Parm kirjutas: |
| tee sellest parem seljanka laupäevahommikuks |
Kodukootud hapukurki küllaga, nii mitmekümnekski seljankaks jätkub
_________________
This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud" |
|
| Kommentaarid: 71 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
64 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ertai
HV veteran
liitunud: 11.05.2007
|
|
05.03.2015 02:42:57
|
|
|
retina2014, tänud soovituse eest 
praegu munches peal öösel, peab veidi muna ja sibulat õgima vist. Midagi keetma ei viitsi hakata ja moosi ka ei söö. Külmkapp on täitsa tühi praegu
|
|
| Kommentaarid: 51 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees
liitunud: 27.01.2003
|
|
05.03.2015 02:54:02
|
|
|
Käisin Pizza Hutis ja võtsin ühe mediumi. Double ham, double chicken.
_________________
17/1/2023, Scart: "Selle sajandi senise möödunud aja üks suuremaid skandaale on hetkel lahti rullumas..."
6/4/2025, RFK Jr: "The most effective way to prevent the spread of measles is the MMR vaccines." |
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
|
prtv
HV Guru
liitunud: 20.03.2006
|
|
05.03.2015 06:39:05
|
|
|
Õhtuks võtsin Dinerist burgeri
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 82 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
1 :: |
73 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
| lisa lemmikuks |
|
 |
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
