[Rage]

link :: Social experiment: rahva-internet

Kas on lubatud jagata oma (kodu) internetiühendust teiste kortermaja või eramaja elanikega?
Lubamise all pean silmas, kas on miskisuguseid kummalisi seadusi, mis keelekas eelnimetatud tegevust?

Kui takistavaid mõtteid ei tule, võib kujutlusvõime valla lasta ja arutleda antud teemal.

Update: Miks?
Sattusin lugema paar päeva tagasi lingil olevat teksti, mis pani mind mõtlema...

Enamuse elus on olnud periood või rohkem, kus tal ei ole olnud piisavalt raha, et lubada endale igasugu mugavusi ja seal hulgas internetti.
Nüüd, kui mul on kodus 300Mb'itine internet(mis tehniliselt ei ole just odav, oleneb kui hea järje peal keegi on), ei suuda ma sellest väikest osagi ära kasutada.
Ma olen veendunud, et praegugi elab kortermajades inimesi, kel ühel või teisel põhjusel ei ole võimalik endale internetti lubada. Ma olen ka veendunud, et majas, kus ma elan on selliseid inimesi.

Praegusel ajal on sisuliselt hädavajalik, et inimestel oleks ligipääs intenetile ja ma ei pea silmas meedia tarbimist, vaid võimalust tasuta õppida sisuliselt iga valdkonna kohta. Ainsad takistused on tasulised teadus-ajakirjad ja ülikoolide parooliga kaitstud raamatukogud/uurimistööd, mis rahva raha eest toodetud.

Ainuke probleem on, et inimesed, kes ei ole koolis arvutikasutamist õppinud või sellega väga sügavalt kokku puutunud, ei pruugi teada, kuidas informatsiooni üles otsida. See üldiselt ei ole HV-kasutajate probleem.

Olles viimased 6 aastat töötanud telekommunikatsiooni alal, olen omandanud igasugu huvitavaid oskusi.
Pärast lingil oleva teksti lugemist, tekkis meeletu tahtmine jagada oma teadmisi/oskusi teistega (ma ei pea HV rahvast silmas, vaid oma naabreid).
Ma tean, et lihtsa võrgu saab sisuliselt prügist üles sättida, mis paljudele on rohkem kui vaja. Ning ma maksan oma interneti eest igatpidi, siis erilist vahet ei ole, kas keegi teine kasutab seda.

Hea
===
+ Võib kohtuda huvitavate inimestega.
+ Saab tuttavaks oma naabritega.
+ Saab rahuldust ideest, et sa oled teisi aidanud
+ Jõuluvana võib villaseid sokke tuua.
+ Saab rahuldada oma salajast soovi inimesi õpetada(vaielda).

Halb
====
- Võib kohtuda imelike inimestega.
- ?

Update: Step 2

Keskkooli ajal oli mul palju tuttavaid, kes mängisid igasugu arvutimänge, ja kõige ägedamad mängud olid, mida pidi üle dial-up'i mängima, kuna normaalse kiirusega internet maksis ulmehinda.

Mida ei olnud, olid teadmised, kuidas inteneti võrke üles sättida. Ja ka see, et ei suutnud vanematele selgeks teha, kui hea idee oleks vedada kaabel läbi naabri hoovide sõbra koju, et saaks koos mängida.

Nüüd on jõudnud niikaugele, et on olemas 1 kortermaja, mille internetivõrk kuulub meile endale.

Aga kõrval majas elab sõber Juhan, kellega oleks ka praegu päris pull vahest mõnda retro first person shooterit mängida. Aga kes oleks arvanud, internetis servereid enam ei ole. Ja avatud porte ja fixed IP'd ka niisama tasuta ei saa, et serverit jooksutada.

Siinkohal oleks loogiline samm sättida ka kõrval majja sarnane võrk üles ja vedada kahe maja vahele võrgukaabel, need kaks võrku kokku liites.

(Siia kohta jõudes täidaks ma oma lapsepõlve salajase soovi )

Step 3: Mesh network

Meil on siin terve armee arvutitarkpäid ja eestis on palju regioone kus oleks mõistlik selliseid võrke üles sättida, kui võtaks aluseks selle ubuntu teema, ja iga üks meist panustaks 3h nädalas selliste võrkude arendamiseks...

Mõelge nendele võimalustele, mis avaneksid...

Peaaegu tasuta võrk, mis oleks meie enda kontrolli all.

Rahulikku tormi!

[LKits]

Seaduseid vaevalt on, aga teenusepakkuja lepingus/tingimustes on raudselt mingid piiravad asjaolud kirjas.
Võib-olla jagada tohid, aga raha selle eest küsida mitte.

[Rage]

[laurx]

ispid ei tolereeri sind.lepingud ei luba kolhoosida. Korraliku jagamise seadmed on kallid. Mahud vorgus suured.
WWW.hot.we/coyotel

[indrpo]

Neid kolhoosivõrke tehti kunagi, kui internet oli raskesti kättesaadav ja eriti kallis, a'la 1000kr vms.
Võrgud kadusid kui kasutajad vähenesid tänu lisateenustele mida saab otse ISP käest ning viimased võrgud osteti suuremate pakkujate poolt üle.
Tänaseni on mõned pisemad veel säilinud nagu majanet vms.

ISP seadused minumeelest jagamist ei piira, jagaja ise peab olema piisavalt asjalik, et mitte teiste seadustega pahuksisse minna, mingi kord on võrgus vaja tagada, pealegi tuleb vastavad load ISP teenuse pakkumiseks hankida, kui hakkad seda raha eest tegema.

[KrikU]

Laias laastus sai see ajastu Nõmmel eramajade kvartalis läbi IPTV tulekuga. Praktiliselt kohe esimese ADSL tüüpi püsiühendusega sai seda praktiseeritud (2001), kuna siis oli veel tüütu PPPoE utiliit mida win98-ga oli vaja pruukida. XP oskas ka alles SP2 või SP3-ga tekitada enda vahenditega ühenduse. Oma rontruuter mis selle ühenduse jagamisega tegeles oli siis ikka kõva sõna, 16 aastasena linux iptables selgeks tehtud ja muud jutud. Nii need arvutivõrgu teadmised tulidki mida alles 10a hiljem ülikooli lõpetades ka abiks olid

[taavi]

sai kah umbes 10a (2002 alates) väikeses kortermajas elioni dsl ühendust jagatud. siis olid telekas just kolme musketäri reklaamid. alguses ühe võrgukaardiga freebsd rondiga üle pppoe hiljem kolmanda osapoole firmwarega tavalise wifiruuteriga. lõpuks koos vdsl-i tulemisega sai ka elioni ruuterit kasutatud.

kui viitsimist on, siis õppimiseks igati lahe kogemus. eriti getoeelarvega.

aga pahupoolelt võid valmis olla selleks, et mingil hetkel elekter ära käib, mingi osa riistvarast ära sureb või lihtsalt müstilistel (koerad ja tuvid hammustavad kaableid puruks, inimeste arvutid on viiruseid täis jne...) põhjustel kellelgi internet ära kaob. inimesed võivad ju toredad olla, aga lõpuks tuleb ikka keegi hommikul kell 5 ukse taha, sest ta ei saa mingit übervajaliku asja tehtud. ja kui juhtub, et mõni "powerjuuser" kolhoosi satub, siis ole valmis pidevaks kiunuks, et ping on sitt ja torrent ei tõmba, olenemata tegelikust olukorrast. loomulikult võib seda ka täisväärtusliku elamuse osana võtta.

mina lõpetasin kogu jama sellepärast ära, et kolisin ise teise kohta ja ei näinud enam vajadust. mobiilsed ühendused läksid piisavalt odavaks, et kellel vaja lehte lugeda, internetipanka või emaili kasutada, sai ka nendega hakkama. hind kasutajale tuli sama, nagu kolhoosi pidamine koos ühenduse hinna kasutajate vahel ära jagamisega. asukoht oli kah selline, kus leviga probleemi pole. seoses hiljutiste mobiilse interneti mahtude/hindade teemaga võib seis hetkel muidugi muutunud olla.

[laurx]

hetke jätaks andmemahtude ja "kõigi võimaluste" juures teiste pordid ja asjad suunamata. "kümme aastat tagasi" ei teadnud torrentist ega näiteks kaugtöölauast keegi suurt midagi.. hetkel on vaja inimestel need asjad ära teha. päris palju lahkub kolhoosidest inimesi just selle tõttu, et kolhoosis ei suudata kodutöö asju töös hoida või nende tööd kriitilistel hetkedel tagada.

[rewer]

Kui Elioniga Kliendileping sõlmida siis nõustud muu hulgas ka Üldtingimustega, Tootetingimustega jne https://www.elion.ee/files/documents/tingimused/AS_Eesti_Telekom_Elioni_yldtingimused_est.pdf

Õiguste alla:

[Rage]

Mis selle (pool-teoreetilise) projekti juures on minumeelest äge, et võrgu kiirus ja disain on meie enda teha.

Mitte keegi ei saa meile reegleid ette rääkida.

Sinna võrku saaks vabalt näiteks uudiste-lehed koos foorumitega sättida . ja kui meie low-end serverid jms, (võib ju vabalt mõni rasperry PI), oma tööga hakkama ei saa, siis on meil võimalus ise asi paremini ära lahendada. Siin on palju sellist tundmatut maad, millele paljud(ma ise kaasa arvatud) ei ole kunagi sellise nurga alt mõelnud. Ja mida rohkem ma sellele mõtled, seda ägedamana see idee tundub. Kõik oleneb ju siiski sellest, paljudel inimestel sellele võrgule ligipääsu on.

Mis on kogu selle ürituse juures väga oluline. Et kõik võtaks selle ehitamisest osa, ma pean silmas mitte IT-spetsialiste. Peab olema tagatud see, et kõik kes on asjast vähegi huvitatud, saavad uurida kuidas see kõik on üles ehitatud, vahet ei ole kui noor või vana ta on. Väga palju on ju võimalik "tava-inimestele" võrgunduse kohta õpetada juba selle kõrvalt, kui näidata neile kuidas võrgukaableid tehakse ja otsasid külge pannakse, miks seal niipalju sooni on... ja saavad nad ju kõrvalt vaadata, kuidas sa browseris või konsooli aknas seadistad seda.

Kommentaarid ja teised inimesed on mulle meelde tuletanud, et ISP(teenuspakkujatega) võib probleeme tulla.

Nõustun sellega.

See projekt on kõige otsesemas mõttes üritus maksta vähem võrguteenuste eest.

Arvutage kokku, palju kulub Teil aastas "connected" olemisele. Kodune internet + mobiilne internet + lapsed + vana-vanemad + autos + tabletis + ?.

Mis siis saab, kui meid internetist lahti ühendataks?

Selleks hetkeks on suure tõenäosusega võrgus olemas server, mis basic teenuseid pakub. (a- la wikipedia backup)

Kas on meil võimalus teha MTÜ, mis pakub ISP teenust?

Aga siinkohal peaks võib-olla mõtlema natuke selle peale, mis suunas hetkel maailm liikumas on.

Kõik teenused on liikumas internetti.

* riigi infosüsteemid
* pangad
* maksuamet
* ...

Ma olen veendunud, et tekib olukord ( ja see on juba käes ). Kus on vaja internetti, ei mingi riiklik ülesanne ära teha (tuludeklaratsiooni esitamine) ja interneti puudumisel selle lahedamine on meeletult ajakulukas, ja need asutused on enamasti lahti kellaaegadel 9-17ni, kui peab tööl olema.

On eksisteerinud teenus, mis võimaldas tasuta elementaarseid interneti teenuseid. - KÕU

[indrpo]

See millest sa räägid on munitsipaalinternet
Varem või hiljem tahab keegi selle ehitamise, töös hoidmise eest korralikku raha saada. Isegi kui riik ostaks uuesti tagasi Elioni või mõne muu teise suure võrgu või hakkaks ELASA optika abil klientidele uut tasuta traadita võrku üle eesti pakkuma, ei tuleks see sugugi soodsam kui 10-20€ kuus. Pealegi vajab see mingisuguseid seadmeid ja ka need peab keegi kinni maksma.

[Dirty Harry]

indrekp, Tallinnas on ju olemas "tasuta ühistransport", asi siis see MUIN (munitsipaalinternet ) ära nokitseda on.

Reaalses maailmas on muidugi nii, et tasuta asja peab keegi kinni maksma kas enda aja, tööjõu või mingite muude ressurssidega. Ka Tallinnas. Ma olen kah netti jaganud omal ajal, tagantjärgi huvitav ja tasuta kogemus aga tänapäeval maksan hea meelega mõnikümmend eurot kuus ja lasen kogu häda ja viletsuse teenusepakkujal ära teha.

[lightbluefox]

Rage, alustades algusest, hästi ei mõista miks sa maksad 300mbit interneti eest kui sa sellest väikest osagi ei suuda ära kasutada? Maksa 16€ ja võta 5 megane internet. Lisaks, miks sa üldse arvad, et su naabrid on nii vaesed ja virelevad, et ei saa grammigi internetti omale lubada?

[laurx]

[OFFF]

Natuke naiivsevõitu kõlab see kõik. Noor inimene on entusiasmi täis, aga siis lajatab reaalsus raske kirsasaapaga "kottidesse".
Samas, eks tee proovi. Sehkenda kõigepealt mingi disain valmis. Alusta L2 pealt. Mis on keskkommutaatori lahendus. Kuidas kavatsed võrke segmenteerida.
(Sa ei plaani ju kõigi korterite vahele teha Ühte Suurt Sõbralikku LANi!) Kuidas hakkab toimuma marsruutimine erinevate segmentide vahel. Palju peab marsruuteril selleks võhma olema.
jne. jne.

[laurx]

OFFF, ää, räägi nüüd sellises keeles, mida MUIN mõistaks..

[Dirty Harry]

Ärge nüüd inimest kohe mutta trampige . Targaks saamiseks on elukogemus igati abiks ju.

[aks]

... teine indikaator võiks olla koolituse hind, mida peab võtma, et jõuda confimiseks vajalike tunnustatud algteadmisteni. ...

Huvitav teema. Puht huvi pärast küsiks, et kust sellist koolitust saaks ja palju võiks maksta? Võtame siis kitsamalt äkki. L2 switch-i konfimise peensused näiteks.

[laurx]

uuri, mis cisco sert maksab. it koolitus peaks seda pakkuma.


Cisco võrguakadeemia CCNP

Cisco võrguakadeemia CCNP

Õppejõud: Truls Ringkjob
Toimumisaeg: 25.september 2014, kell 16.30-18.30.
Ruum: 409
Kategooria: Võrgundus
Maht: 16 EAP
Hind: 320 EUR / semester 4 semestrit korraga tasudes 1151 EUR (-10%)

rajan ängelose tantsukoolist saab selle koolituse. IT koolituse veeb oli keerulisem.

[Dirty Harry]

Niivähe kui ma Cisco maailma ja serte tean siis CCNA peaks ka piisama, ei pea CCNP suunas kohe pürgima.

[laurx]

leiad ccna hetke hinna kah? see jäi ka sinna saja rutsi kanti vanasti.

[Dirty Harry]

[laurx]

eksole. aga sellel kõigel on hind.

[Rage]

Praegusel ajal käivad jälle jutud majandus krahhidest ja muudest majaduslikest õudustunenägudest.

Mis juhtub, kui jääd tööst ilma? On sul mõni laen? Kas sa suudad kõige eest maksta? Kas sa eelistaksid olukorda, kus sul on säilib ligipääs internetile või vastupidist?

Ma valiks ligipääsu internetile.

Kas me saaksime midagi ette võtta? Et enda ja teiste tulevikku kindlustada?

[Dirty Harry]

Jõudu tööle!

Nii remargi korras mainin, et hetkel on juttu vaid tehnilisest poolest ning sellest, et saadakse täismaja kliente kätte. Kui juba majade kaupa arvutada ja arvestatav kogus kundesid olemas (või isegi eesmärgiks) siis peab panema juurde eraldi rollidena klienditoe, müügi, turunduse, juristi, raamatupidamise. "Mees ja koer" firma puhul teed muidugi kõik ise ära, vähegi väiksema juriidilise keha puhul saab ühe või kahega füüsilise persooniga hakkama - üks teeb ITti/helpdeski ja teine kõik muu.

Ahjaa - "Mis takistab selle elluviimist?" Miski ei takista, visioon on juba olemas, nüüd on vaja vaid ära vormistada ja realiseerida. Tegijaid on peamiselt vaja. Et leida tegijaid ja investoreid peab olema äriplaan mis neile maha müüa. Hetkel näen ma vaid ohtralt suuri sõnu, vaja on minna lühemaks, samal ajal konkreetsemaks. Seda enam, et Eestis on päris palju juba kogemust selles vallas ning aasta 2000'ga võrreldes hinnad kõvasti alla tulnud. Varem oli jah mõtet ise ronti pidada ja mõne naabriga netti jagada. Tänapäeval on lõppkasutajad nõudlikumad - põhimõtteliselt pead Elioni/STV/Starmaniga samaväärset teenust/teenindust pakkuma, samal ajal vähem raha saades.