[Rasmus]

Eks põhjuseid oli mitmeid. Mind pani väga kiirelt loobuma see, et kogu õppekorralduslik pool IT kolledžis oli täiesti kohutav. Õppejõud ei ilmunud lihtsalt loengutesse või hilinesid tunduvalt. Taristu oli kehva. Isegi elektrit ei olnud loenguruumides ja olemasolevad pistikupesad olid nii ülekoormatud, et kogu aeg lõi kaitsmeid välja. Interneti kasutamine oli võimatu, sest võrgud olid aeglased ja umbes. Õppejõud ei saanud presentatsioonitehnikaga hakkama ja suurtes auditooriumites, kus oli 200+ tudengit ei olnud kaugemates ridades võimalik enam mitte midagi näha ja kuulda jne-jne. Kui üritasin sellele tähelepanu juhtida, siis oli õppeteenistuses väga konkreetne seisukoht: "kui ei meeldi, mine ära". Läksingi. Minu raha ei saanud nad sentigi. Üritasid küll tagantjärgi midagi veel mõne sessi eest sisse kasseerida, aga saatsin nad pikalt viidates just eelnevatele episoodidele. Nendepoolne lepinguline kohustus oli tagada kvaliteetne õppeteenus, mida reaalsuses ei oldud võimelised tagama. Üldiselt - kogu haldusjuhtimine on täiesti jama ja õppurivaenulik. Igal pool istuvad eluvõõrad akadeemilise haridusega "professorid", kes peavad ennast kõvadeks tegijateks, aga reaalsuses on nad tänapäevasest elust kaugenenud ja ei taju enam üldse, kuidas maailmas asjad tegelikult käivad. See ongi pikaaegse akadeemilise mulli tulemus.

Ka õpetatava sisu oli kohati väga kahtleva väärtusega. Internetiajastul räägiti tulevastele süsteemiadministraatoritele mingit jura ja näidati mingeid pardipilte - ei no andke andeks, aga algklassid lõpetasin ma 10-aastaselt.

Võib-olla on praeguseks olukord paremuse poole muutunud - ei tea. Mina isiklikult hoian sellest koolist praeguseni suure kaarega eemale.

[Cyril]

[Noname]

Annaks jumal, et ei pressitaks inimesi IT sektorisse. IT töö jaoks peab olema eelnev soodumus selles haiges virtuaalmaailmas elamiseks. Ilma selleta on läbipõlemine kiire tulema.

[LKits]

Ballastained on need, mis närivad aju...
Jah, ma tean, et nendest on võib-olla kusagil õhk-õrnas olukorras kasu, aga pigem võiks kolledž/rakendus(kõrg)kool õpetada olukorrapädevust. Et näiteks - kui õpitakse süsteemiadministraatoriks, siis kuidas reaalselt "seda" süsteemi hallata ja mida teha, kui "midagi" katki läheb.

[Sold OUT]

Nõustun Rasmusega itkolledzi poolelt. Ise olin seal 2010-2013 ja no ootasin enamat. Tarkvaraarenduse loengu slaididel olid udused kuskilt scannitud diagrammid jne...umbes nagu õppejõud oleks korra asja välja printinud kuskilt ja siis scanninud jne... Nagu mega raske oleks.olnud seda 5 tulbalist diagrammi kasvõi excelis teha.

[nexus4]

[Sold OUT]

[nexus4]

Ei nii hull see asi ka ei ole, lihtsalt kasutatakse paberina. ilmselt õppejõul vanast ajast hunnikud alles.

[blinx]

Ma tulin ära, sest olen ise nõrk. Aus vastus

[Cyril]

[londiste]

ootused peaksid õigesti paigas olema.
kõrgharidus siiski tähendab paljuski teoreetilisi teadmisi (ja praktilisi, aga teoreetilistel aladel nagu näiteks matemaatika). kõrgharidus ei ole asi iseeneses ja lisaks on see mõeldud ka astmeliseks - baka, magister, doktor - kus iga aste on teoreetiliseks baasiks järgmisele.
rakenduslik kõrgharidus on sellises veidi ebamugavas tasakaalu otsimise punktis, kus üritatakse keskenduda praktiliste teadmiste andmisele, minetamata täiesti ka teooriat.

[klf]

londiste, niisiis kiidad olukorra heaks? Millised on need õiged ootused?

Seletad, et kõrgharidus annab teoreetilise ja praktilise oskuspagasi, aga samas möönad, et
sõelutakse välja need kes end tagant sunnivad ehk siis usinad, püüdlikud ja kuulekad.

edit: sesmõttes, et see esimese aasta sõel on nagu kroonu: kaevad augu, mullahunniku lükkad järgmisse auku, jne. Hea trenn.

[londiste]

kuulekad?